Sa oled siin

Jüri Ratase valitsuse esimene aasta

 

Jüri Ratase juhitav valitsus on 21. detsembri seisuga 2017 täitnud tegevusprogrammis 2017. aastaks ette nähtud 249 ülesandest 207 ehk 83%. Hilinenud on 29 ning täitmata on veel 13 ülesannet, mille tähtaeg on detsembris.


2016. a novembris ametisse astunud Ratase valitsuse eesmärgiks on:


- pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule;

- suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust;

- viia Eesti välja majandusseisakust;

- tugevdada Eesti julgeolekut.


Valitsus lähtub oma töös soovist muuta Eesti ühiskond võrdsemaks, tuua riik inimestele lähemale ning ulatada abikäsi neile, kes seda vajavad. Sidusamast ja õiglasemast ühiskonnast võidavad kõik, sest võrdsem ühiskond on ühtsem, ühtsem ühiskond on tugevam ning tugevam ühiskond kasvab kiiremini.

 

 

 

 

Videokokkuvõtted valitsemisalade kaupa

 

 

Peaminister
Jüri Ratas

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister
Urve Palo

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise programm

·         IKT arenguprogrammi vastuvõtmine ja sellega seonduvad tegevused

·         tööstuspoliitika rohelise raamatu väljatöötamine ning oluliste arenguprogrammide heaks kiitmine
 

Haridus- ja teadusminister
Mailis Reps

Haridus- ja teadusministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         Eesti haridustaseme jõudmine absoluutsesse tippu

·         õpetajate senisest suurem väärtustamine

·         paindlikkuse ja lisaraha toomine tuge vajavate laste õppekorraldusse

·         teaduse rahastamise suurenemine, doktoranditoetuse kasvamine

·         noorte huvihariduse ja –tegevuse täiendav toetamine

Justiitsminister
Urmas Reinsalu

Justiitsministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         õigusabi kättesaadavuse paranemine

·         karistuste karmistumine korduva joobes juhtimise eest

·         uue süsteemi loomine alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks 

Kaitseminister
Jüri Luik

Kaitseministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         NATO lahingugrupi saabumine Eestisse ja täisvõimekuse saavutamine

·         EL alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO loomine

·         riigikaitse arengukava kinnitamine aastateks 2017–2026

 

 

Keskkonna-
minister
Siim Kiisler

Keskkonnaministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         uued keskkonnavaldkonna e-teenused, mis muudavad suhtluse riigiga mugavamaks

·         oluliste valdkonna arengudokumentide valmimine

·         Eesti keskkonnaelu ja liigirikkuse tagamine 

Kultuuriminister
Indrek Saar

Kultuuriministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         kultuuri- ja sporditöötaja väärtustamine ja lisaraha suunamine palgafondi

·         toe pakkumine rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldajatele

·         keskkonda ja rajatistesse investeerimine 

Maaeluminister
Tarmo Tamm

Maaeluministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         Eesti tootjatele ELi ühisturul võrdsemate konkurentsitingimuste loomine

·         ajaloolise Tori hobusekasvatuse taastamine

·         Taimekasvatuse Instituudile sordiaretuseks vajalike rendimaade säilitamine

Majandus- ja taristuminister
Kadri Simson

Majandus- ja taristuministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         üleminek tasuta maakonnasisesele ühistranspordi süsteemile

·         täiendav taristuinvesteeringute programm

·         astutud samme suurte kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks

Rahandusminister
Toomas Tõniste

Rahandusministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         maksuvaba tulu reformi elluviimine, mis parandab enamiku Eesti inimeste heaolu

·         riigi äriühingute reformimine

·         enamate erasektori investorite kaasamine riigiettevõtete tegevusse

 

 

Riigihalduse minister
Jaak Aab

Riigihalduseministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         haldusterritoriaalse reformi läbiviimine

·         kohalike omavalitsuste tulubaasi ja otsustusõiguse suurendamine

·         pealinnast sobilike töökohtade väljaviimine ja maakonnakeskustesse riigimajade loomine

Siseminister Andres Anvelt

Siseministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         politseinike arvu tõstmine

·         toimetulekuraskustes inimeste ahjude korrastamine

·         investeeringud päästesüsteemi

·         hädaolukorraseaduse jõustumine

·         otsus rajada Sisekaitseakadeemia kolledž Narva

Sotsiaalkaitse- minister Kaia Iva

Sotsiaalkaitseministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         uute teenuste pakkumine hoolduskoormuse vähendamiseks

·         vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi muutmine paindlikumaks

·         toimetulekutoetuse regulatsiooni muutmine paindlikumaks ja toimetulekupiiri tõstmine

Tervise- ja tööminister
Jevgeni Ossinovski

Tervise- ja tööministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         lisaraha suunamine tervishoiu kättesaadavuse parandamiseks

·         täiendava ravimihüvitise sisseseadmine suure ravimivajadusega inimestele, samuti HIV ravi rahastamise suurenemine

·         töötavatel inimestel täiend- ja ümberõppe võimaluste suurenemine riigi toel

Välisminister
Sven Mikser

Välisministri olulisemad saavutused 2017. aastal:

·         Eesti Balti Ministrite Nõukogu eesistumine

·         Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

·         Eesti ja USA kaitsekoostöö kokkuleppe, Rail Balticu kokkuleppe ning Luksemburgiga riigi infosüsteemide majutamise kokkuleppe sõlmimine

Tegevusprogrammi täitmise aruanne

Ülevaade

Tegevusprogrammi täitmise aruanne keskendub eelkõige valitsuse nelja prioriteetse üldeesmärgi saavutamiseks elluviidud tegevustele.

 

Aruandes on iga prioriteedi ja valdkonna kaupa välja toodud sellega seonduva eesmärgi saavutamise näitajad ning ülevaade olulisematest 2017. a elluviidud ja hilinenud tegevustest. Lisaks on aruandes lühidalt kirjas olulisemad tehtud tegevused ka teiste valitsuse tegevusprogrammi peatükkides/valdkondades.

 

Loe täismahus tegevusprogrammi täitmise aruannet  » (1.47 MB, PDF)

Rahvaarvu suurendamine

Valitsuse tegevusprogramm seab Eesti rahvaarvu suurendamise pripriteedi üldeesmärgiks summaarse sündimuskordaja kasvamise ning rahvaarvu rahvaarvu hoidmise 2016. aasta 1. jaanuari tasemel (1 315 944 inimest). Alates 2014. aastast on sündimuskordaja iga-aastaselt kasvanud. 2017. aasta alguse seisuga oli rahvaarv 309 inimese võrra vähenenud võrreldes 1. jaanuari 2016. a seisuga.

Eesti rahvaarvu suurendamiseks:

- suurendati lasterikka pere toetust;

- muudeti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem senisest paindlikumaks;

- suurendati koolides ujumise algõppe mahtu ja parandati selle taset;

- laiendati haigekassa tulubaasi;

- ravimitele tehtud kulutusi hüvitatakse varasemast suuremas määras;

- karmistati alkoholi reklaami- ja müügipiiranguid.

 


Rahvaarvu suurendamiseks planeeritud meetmed. 

Olulisemad hilinenud tegevused

Valitsus algatas magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, millega oleks maksustud suure suhkru- ja magusainesisaldusega joogid. Seadus võeti Riigikogus vastu, kuid Vabariigi President jättis selle välja kuulutamata. Teist korda pole Riigikogu seda seadust vastu võtnud ning 2018. aasta riigieelarves pole arvestatud selle maksu kehtestamisega.

Heaolu ja sidususe suurendamine

Valitsuse tegevusprogramm seab ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamise üldeesmärgiks vähendada suhtelise vaesuse määra ja suurendada tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu teistest rahvustest isikute hulgas. Alates 2013. aastast on suhtelise vaesuse määr vähenenud, kuid eesmärgini jõudmiseks marginaalsetest muutustest ei piisa. 2017. a lõimumismonitooringu andmetel on teisest rahvusest tugeva riigiidentiteedi kandjaid 39% (kasv võrreldes 2015. a 3% võrra) ning keskmise riigiidentiteedi kandjad 47% (sama palju kui 2015. a). Tugeva riigiidentiteediga teisest rahvusest inimesi iseloomustab üldjuhul parem eesti keele oskus, kõrgem majandusliku heaolu taju, tugevama seose tajumine Eestiga, parem kohanemine eestikeelses elukeskkonnas, Eesti kodakondsuse omamine ning tihedamate kontaktide olemasolu eestlastega. 

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamiseks:

- viidi läbi tulumaksureform;

- lepiti kokku pensionisüsteemi muudatustes;

- viidi lõpule haldusreform;

- suurendati kohalike omavalitsuse tulubaasi;

- kehtestati riiklik noorte huvitegevuse täiendav toetus;

- muudeti alaealiste töötingimusi;

- ratifitseeriti Istanbuli konventsioon;

- algatati alaealiste õigusrikkujate reform;

- kiideti heaks põhimõtted tasuta eesti keele õpetamiseks kodakondsuse taotlejatele;

- parandati tasuta esmase õigusnõustamise kättesaadavust.

 

Valitsuse eesmärk on suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Olulisemad hilinenud tegevused

Osaliste erimeelsuste tõttu ei ole toimunud valitsuses ettepanekute arutelu kodakondsuse seaduse muutmiseks. Ülesanne on seotud valitsuse eesmärgiga võimaldada taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning kes elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. a, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem või täisealiseks saades laps esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobumiseks.

 

Hilinenud on ettepanekud madala haridustasemega noorte arvu vähendamiseks ja koolikohustuse pikendamiseks 18. eluaastani. Valitsuskabinet on vähemalt keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise tagamise teemat kaks korda arutanud ning arutelud jätkuvad 2018. aasta jaanuaris.

 

Esmatasandi tervisekeskuste toetuse teine voor kuulutatakse välja 2018. aasta alguses Euroopa Komisjoni otsuse viibimise tõttu ning taotlusi menetletakse I poolaasta jooksul.

Majanduse seisakust väljaviimine

Valitsuse tegevusprogramm seab majanduse seisakust väljaviimise üldeesmärgiks suurendada tootlikkust hõivatu kohta suhtena EL keskmisest ja säilitada tööhõive määra vanusegrupis 20–64 aastat vähemalt 2015. a tasemel. Viimase kümne aastaga on tootlikkus paranenud (61,3% 2006.a. ja 71,3% 2016.a.), kuid viimastel aastatel on trend aeglustunud ja toimunud isegi eesmärgist eemaldumine. 2019. aastaks seatud eesmärgi saavutamine pole enam realistlik, kuid tasub kindlasti pingutada selle nimel, et mahajäämus soovitust oleks võimalikult väike. 2015. aastal oli 20–64-aastaste vanuserühma hõivemäär 76,1% ning see tõusis 2016. a veel pisut. 

Eesti väljaviimiseks majandusseisakust:

-  suurendati riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra;

- investeeritakse 315 miljoni eurot transporditaristusse, elamufondi, Linnahalli renoveerimisse ja lairiba ühendusse;

- edaspidi maksustatakse äriühingu regulaarseid kasumijaotisi 14%-lise tulumaksumääraga;

- otsustati luua bürokraatiavaba ettevõtlusvormina ettevõtluskonto;

- jäeti ära majutusasutuste käibemaksu hinnatõus ning diislikütuse aktsiisitõus;

- kiideti heaks 28 miljoni euro suuruse eelarvega IKT sektori arenguprogramm;

- kiideti heaks välisspetsialistide kaasamise tegevuskava põhisuunad;

- toetatakse ettevõtjaid taristuühenduste loomisel või nende võimsuse suurendamisel;

- maksti põllumeestele üleminekutoetust 19,3 miljonit eurot;

- maksti raskustes piima- ja sealihatootjatele 16,2 miljonit eurot kriisiabi;

- avati suurinvestorite toetusmeede;

- käivitati valitsuse majandusarengu komisjon;

- viiakse ellu nullbürokraatia programmi.


Olulisemad hilinenud tegevused

Suvel kiitis valitsus heaks põhimõtted regionaalse raudteevõrgu arendamise kava koostamiseks. Majandus- ja taristuminister esitab kava valitsusele heakskiitmiseks 2018. aasta teises kvartalis, et kava finantsplaan viia kooskõlla uue riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2019–2022.

 

Enefit Taastuvenergia ettevõtte aktsiate börsile viimine on viibinud taastuvenergia arendusi puudutavate kohtuvaidluste tõttu.

 

Novembris otsustas valitsuskabinet pikendada praegu kehtivaid põlevkivi hinnastamise reegleid 2019. aastani. Põlevkivi uus hinnastamismudel on veel väljatöötamisel ja vastav eelnõu on plaanis esitada hiljemalt 2018. aasta mais. Lisaks otsustas valitsuskabinet asuda korrastama kehtivaid põlevkivi jaotuse reegleid, mis on eelduseks uuele hinnastamismudelile. Valitsus andis ülesande analüüsida ka teiste riigile kuuluvate maavarade jaotamise ja hinnastamise reeglite toimimist koos ettepanekute esitamisega hiljemalt 2018. aasta jooksul.

Julgeoleku tugevdamine

Tegevusprogramm seab riikliku julgeoleku hoidmise ja tugevadamise üldeesmärgiks suurendada sõjalise kaitse kulude osakaalu SKPst. Sellele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu. 2018. aasta riigieelarve eelnõus moodustab kaitsekulude osakaal 2,14% SKPst (suurem 0,05 protsendipunkti 2017. a osakaalust). Eelarve kogusummas tähendab see 524 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos. Lisanduvad NATO-lt laekuvad välisvahendid.

Riikliku julgeoleku hoidmiseks ja tugevdamiseks:

- 2018. a kaitsekuludeks eraldati 524 miljonit eurot, mis moodustab SKP-st 2,14 %;

- avati aastakümne üks suuremaid kaitseotstarbelisi ehitusi - Tapa kaitseväelinnaku laiendus;

- eraldati täiendavaid vahendeid politsei kiirreageerimisvõimekuse suurendamiseks, päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika ajakohastamiseks;

- suurendati politseinike, päästjate, vanglateenistujate ja tolliametnike 2018. a palgafondi 4,5 %;

- andmete varundamiseks sõlmiti kokkulepe Luksemburgiga andmesaatkonna rajamiseks;

- lepiti kokku riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes;

- strateegiliste arengudokumentidena võeti vastu Eesti julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse arengukava 2017–2026.

 

 

2017. aasta aprillis jõudis Eestisse NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupp, kuhu kuulub üle 800 Ühendkuningriigi kaitseväelase ning 300 Prantsusmaa kaitseväelast. NATO paigutas oma lahingugrupi Eestisse heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil, et tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja kogu alliansi julgeolekut. Vajaduse korral on lahingugrupp valmis kaitsma koos Kaitseväe ja Kaitseliiduga Eestit sõjalise rünnaku vastu. NATO eelpaigutatud pataljoni lahingugrupp (kokku ca 1200 kaitseväelast) tegutseb integreeritult Tapal asuva 1. jalaväebrigaadiga.

Olulisemad hilinenud tegevused

Kaitseministeerium on valmistanud ette eelnõu, millega luuakse võimalus Eestis paiknevatel ettevõtetel käidelda ja toota sõjarelvi ning laskemoona. Plaanitav muudatus lubaks ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teiselt poolt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit. Kuna enne Riigikogule esitamist peab eelnõu läbima Euroopa Komisjoni poolse hindamise, saab valitsus eelnõu Riigikogule esitada kõige varem 2018. aasta I kvartali lõpus.

 

Valitsus kiitis sel aastal heaks põhimõttelised muudatused kaitseväeteenistusse kutsumise tõhustamiseks, kuid vastav seaduseelnõu esitatakse valitsusele 2018. aasta alguses.

Eesti ELi Nõukogu eesistumine

Eestil oli 2017. aasta teisel poolel, au olla esimest korda ajaloos Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistumise ettevalmistustega alustati juba 2012. aastal, kuid ettevalmistaval perioodil käesoleva aasta esimeses pooles võeti vastu viimased otsused kõrgetasemeliste ürituste korraldamise, personali ja eelarve kohta. 

Eesistumise raames toimus Eestis kokku 275 mitteametlikku kohtumist, mida külastas ligi 27 000 väliskülalist, sh välisajakirjanikku. Kohtumistest oli suurim Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine septembris, millest võttis osa 25 Euroopa Liidu liidrit. Tippkohtumisele eelnenud õhtusöögil, millest kasvas väljas nn liidrite tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks, oli kohal 27 riigipead ja valitsusjuhti.
 


 

Lisaks toimus Eestis 10 mitteametlikku ministrite kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, 226 eksperttaseme kohtumist, ligikaudu 20 visiiti ning kuus parlamentaarset eesistumise üritust. Viimastele lisandub uuel aastal veel kaks. Brüsselis toimus Eesti eesistumise ajal 31 ministrite nõukogu kohtumist. Coreper I kohtumisi tuleb aasta lõpu seisuga kokku 26 ning Coreper II kohtumisi 19. Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest ning ajutiselt loodi juurde 330 lisakohta. Eesistumise eelarve oli suurusjärgus 79 miljonit eurot

Eesistumise sisulised eesmärgid (eesistumise programm, nõukogude valdkonnaprogrammid ja teemalehed) kiideti heaks valitsuse 29. juuni 2017. a istungil. Eesistumise neli prioriteeti, millele kuue kuu jooksul kõige enam tähelepanu pöörati ja mille nimel kõige rohkem tööd tehti, hõlmasid üle 100 eelnõu, strateegia, teatise, algatuse ja arutelu. Kokku menetleti Eesti eesistumise ajal 377 eelnõu

 
01.01.2017

Õpetajate palga alammäär tõusis 2017. aastal kahes osas - alates jaanuarist oli palga alammäär 1000 eurot ning septembrist tõusis alammäär 1050 euroni.

Loe veel »
21.01.2017

Valitsus on langetanud põhimõttelised otsused ja jätkame tööd pensionireformiga, mis muudab meie pensionisüsteemi solidaarsemaks, paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Loe veel »
31.01.2017

Tallinnas kohtuvad Balti Ministrite Nõukogu raames Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis ning allkirjastavad Rail Balticu kokkuleppe.

Loe veel »
09.02.2017

Valitsus toetas Linnahalli rekonstrueerimist rahvusvaheliseks konverentsi-ja kultuurikeskuseks koostöös Tallinna linnaga.

Loe veel »
18.02.2017

2017. aastal taastati põllumeestele mõeldud üleminekutoetused.

Loe veel »
01.03.2017

Esimest korda üle kümne aasta tuleb politseinikke juurde, mitte ei vähendata nende arvu.

Loe veel »
02.03.2017

Suvel võeti vastu üürielamute ehitamise toetuste programm, millega saavad kohalikud omavalitsused alates selle aasta novembrist taotleda KredExist toetust uute üürielamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, kui need võetakse kasutusele üürielamutena.

Loe veel »
16.03.2017

Valitsus kiitis heaks visioonidokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, milles määratakse riigi põhimõtted ja arengusuunad maapõue uurimisel, kasutusse andmisel ja kasutamisel.

Loe veel »
30.03.2017

Sisekaitseakadeemia Narva kolledži rajamine toetab SKA seniseid arengusuundi, andes kadettidele uusi praktika- ja juba teenistuses olevatele inimestele enesetäienduse võimalusi ning tõhustades sisekaitseõpet Ida-Virumaa gümnaasiumites.

Loe veel »
12.04.2017

Tänavu septembrist toetab riik täiendavalt omavavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad.

Loe veel »