Valitsuse 22.04.2010 istungi kommenteeritud päevakord

21.04.2010 | 13:28

Uudis

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 22. aprilil 2010. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Villu Känd 693 5729 või Liina Lepik 693 5720


1. "Jahiseaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: seaduse eelnõu

Muudatused on seotud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ühendamisega keskkonnateabe keskuseks.

Eelnõu kohaselt hakkab keskkonnateabe keskus tegelema jahimaade korraldamisega metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse asemel ning tõendama käitaja koostatud kasvuhoonegaaside aruandes märgitud heitkoguste määramise õigsust ja vastavust kehtivatele kauplemislubadele keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse asemel.

2. "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla nõukogu direktiiviga, mis käsitleb teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Teiste muudatuste seas sätestatakse eelnõuga selgemalt kohustus konsulteerida kõigi asjaomaste asutustega, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib puudutada. Seejuures on keskkonnaamet määratud asutuseks, kelle seisukohta peab alati küsima.

Selleks, et suurendada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH protsessi integreeritust määratletakse eelnõu kohaselt see, et asjaomastelt asutustelt peab KSH programmi osas seisukohta küsima strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja. Praegu kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kes peab seisukohta küsima;

Eelnõuga täpsustatakse ka KSH aruande avalikustamise korda. Selleks tuuakse välja KSH aruande ja KSH programmi avalikustamise erinevused. KSH aruande avalik väljapanek peab kestma sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva. Muudatus on vajalik selleks, et ühitada strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH aruande menetlust (nt tagada planeeringu ja KSH aruande ühine avalikustamine). Kehtiva seaduse kohaselt peab KSH aruande avalik väljapanek kestma alati vähemalt 21 päeva, kuid eelnõu kohaselt lisatakse juurde erisus, et planeerimisseaduses nimetatud detailplaneeringu KSH aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva.

3. "Loomakaitseseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: seaduse eelnõu

Loomakaitseseaduse muutmise vajadus on tingitud nõukogu direktiivist, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, mis tuleb harmoneerida Eestis hiljemalt selle aasta 30. juuniks.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et tulenevalt loomapidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma võib näha ette suurima loomkoormuse (loomade arvu ja pinna suhe), mida võib nõuete järgimise korral ületada üksnes lubatud määral, teavitades sellest eelnevalt veterinaar- ja toiduametit.

Seadusega nähakse ette, et põllumajandusminister kehtestab loomapidamise eesmärgi, loomaliigi või –rühma, mille puhul peab looma pidamisega vahetult tegeleval isikul olema vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest. Sellised teadmised võimaldavad looma pidada või loomade pidamist organiseerida tasemel, mis tagab parimad tingimused looma tervise ja heaolu seisukohast lähtuvalt. Loomaga vahetult tegelev isik peab olema läbinud asjakohase looma kohta kehtestatud loomapidamisnõuete koolituse. Euroopa õigusaktidest rangemaid nõudeid loomapidajate koolitusele ei ole plaanis kehtestada.

Eesmärgiga tagada katseloomade parem kaitse loomkatsete läbiviimisel kehtestatakse eelnõu kohaselt, et loomkatse võib loomaga vahetult läbi viia üksnes selline isik, kes on läbinud katseloomade kasutamise koolituse. Juhul kui loa taotleja ei ole läbinud vastavat koolitust, peab ta kaasama loomkatse vahetuks läbiviimiseks katseloomade kasutamise koolituse läbinud isiku.

Kehtiva seaduse kohaselt peab loomkatse läbiviimise loa saamiseks olema isikul, juriidilise isiku puhul esindajal, vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon veterinaarmeditsiini, meditsiini, bioloogia või muul sobival alal.

4. "Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduseelnõu eesmärk on Eesti seadusandlusesse üle võtta direktiivide sätted viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta, samuti geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud köögiviljasortide seemnete turustamise kohta ning määratletakse tuulekaera mõiste selle seaduse tähenduses.

Uudse nõudena kehtestatakse puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide mõiste ning nende identifitseerimise kord. Sellest direktiivist tulenevaid nõudeid tuleb rakendada pärast 30. septembrit 2012. aastal. Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kohta, mis pärineb enne 2012. aasta 30. septembrit olemasolevatelt ja direktiivi nõuetele vastavatelt ema- ja isataimedelt, võib sätestada uutele nõuetele üleminekuaja ning uusi nõudeid rakendatakse sellise paljundusmaterjali puhul alates 31. detsembrist 2018. aastast.

Lisaks direktiivide ülevõtmisele lahendatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ja ühtlustatakse seaduse teksti.

Samuti täiendatakse eelnõu kohaselt maaelu ja turukorraldamise seadust ning riigilõivu seadust, et lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Eelnõu kohaselt nähakse ette riigilõivu tasumise kohustuse vabastamine geneetiliste ressursside ning tuntud puuvilja sortide sordilehes hoidmise eest.

5. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seadus, et vältida olukorda, kus välislepingu ratifitseerimise seadus kehtib, kuigi välisleping ise on kaotanud kehtivuse.

Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Itaalia on ühinenud Euroopa Liiduga ning investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist reguleerib Euroopa Liidu õigus. Liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud.

Lepingule kirjutati alla 20. märtsil 1997. aastal ja see jõustus 9. mail 2000. aastal.

6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Relvaseaduse muutmise seaduse" eelnõu (719 SE) kohta

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatanud eelnõu eesmärgiks on lubada enne 1946. aastat toodetud tääknoad külmrelvadena piiramata käibesse.

Seletuskirja kohaselt on tääknoa omamine Eestis üpris levinud. Kahe maailmasõja tulemusena on Eestisse jäänud hulgaliselt tääknuge. Tääknoal on lõikeserv ja seetõttu pole ta monofunktsionaalne nagu torketääk, mida saab kasutada ainult inimese torkamiseks. Seetõttu on põhimõtteliselt väär võrdsustada tääknuga ja torketääki, millest viimane on juba algselt tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks tunnistatud. Samuti on tääknoad levinud kollektsioneerimise objektiks. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides, kui enamikes maailma riikides.

Siseministeerium, võttes arvesse kaitseministeeriumi toetavat seisukohta, teeb ettepaneku põhimõtteliselt toetada esitatud seaduse eelnõu ning esitab ettepanekud eelnõu algatajale.

2) Arvamuse andmine "Plastkotiaktsiisi seaduse" eelnõu (722 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud seaduse eelnõu kohaselt maksustatakse aktsiisiga jaemüügivõrgust soetatud plastkott, eesmärgiga vähendada plastkottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju.

Eelnõu eesmärk on suunata isikuid plastkottide korduvkasutamisele või keskkonnasõbralikumate alternatiivide eelistamisele, milleks on näiteks riidest kottide kasutamine.

Aktsiisi tasumise kohustus on kauplejal, kes aktsiisikauba kliendile võõrandab. Eelnõu kohaselt on aktsiisimäär kolm krooni aktsiisikauba ühiku kohta. Aktsiisiga maksustatakse vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientide poolt müügikohast kauba kaasavõtmiseks. Kõiki muid plastkotte, näiteks prügikotid ja väiksemõõdulised plastkotid, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma.

Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mis võõrandatakse laeva/ lennuki pardal või lennujaama/sadama territooriumil, kuhu kliendil on juurdepääs üksnes kehtiva sõidudokumendi alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning ka keskkonnaministeerium toetavad põhimõtteliselt plastkottide aktsiisiga maksustamist.

7. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 15. rotatsiooni koosseisus
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette vajaduse korral Eesti kaitseväe kuni 45 kaitseväelase kasutamise käesoleva aasta 1. juulist kuni 30. juunini 2011. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF - NATO Response Force) 15. rotatsiooni (NRF-15) koosseisus.

Kavas on panustada miinijahtijaga „Admiral Cowan“, mille ülesandeks sel perioodil on osaleda miinitõrje operatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele. Nimetud miinijahtijaga osaletakse miinitõrjevõimekuse tagamisel põhjaregioonis (Põhja-Euroopa, Atlandi ookean, Põhjameri, Läänemeri). Miinijahtija „Admiral Cowan” on varem osalenud NRF-11 kooseisus.

Kuigi NRF-15 valmidusperiood lõppeb selle aasta 31. detsembril, võidakse NRF-15 aktiveerida ka valmidusperioodi lõpul, mistõttu antakse mandaat 30. juunini 2011. aastal.

Varem on Eesti sarnaselt Riigikogu otsuse alusel panustanud NRF-i eri rotatsioonide koosseisu mereväe laevade, demineerimismeeskonna, liikumise koordineerimise üksuse ja sõjaväepolitsei rühmaga. Samuti on osaletud Euroopa Liidu lahingugruppides Põhjala Lahingugrupi koosseisu jalaväeüksustega. Selle aasta esimesel poolel panustavad Eesti, Läti ja Leedu NRF-14 maaväekomponendi koosseisu ühise jalaväepataljoni. Eesti osaleb ühispataljonis 204 kaitseväelasest koosneva kompanii suuruse üksusega.

NRF loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. Väekoondis on mõeldud sõjaliste operatsioone läbiviimiseks mistahes maailma punktis. Samuti aitab NRF-is osalemine kiirendada riikide relvajõududes läbiviidavaid reforme ja ümberkorraldusi, et arendada välja senisest rohkem ümberpaigutamisvõimelisi üksusi rahvusvahelistel operatsioonidel osalemiseks.

8. Maa munitsipaalomandisse andmine
1) Maa andmine Kaiu valla munitsipaalomandisse (Kaiu vallas Pargi tee maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Kaiu valla munitsipaalomandisse Rapla maakonnas Kaiu vallas Kaiu alevikus asuv Pargi tee maaüksuse pindalaga 4162 m², mille sihtotstarve on transpordimaa, kohaliku tee rajamiseks.

Teed on vaja selleks, et tagada juurdepääs jäätmejaamale, teistele detailplaneeringu alusel moodustatavatele kruntidele ning munitsipaalomandis olevatele ja taotletavatele maaüksustele. Pargi tee maaüksusele rajatakse ka bussiootepaviljon koos busside tagasipöördekohaga.

2) Maa andmine Narva linna munitsipaalomandisse (Narva linnas 3 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Eelnõu kohaselt antakse Narva linna munitsipaalomandisse Narva linnas asuvad transpordi sihtotstarbega maaüksused Orase tänav lõik 1 pindalaga 1912 m², Orase tänav lõik 2 pindalaga 4224 m² ja Uus põik pindalaga 1959 m².

Narva linn taotleb munitsipaalomandisse Orase tänav lõik 1 maaüksust kohaliku tee rajamiseks ja Orase tänav lõik 2 maaüksust bussijaamahoone ning linnaliinibusside parkla rajamiseks ning Uus põik maaüksust liiklusskeemi korrastamiseks vajaliku uue kohaliku teelõigu rajamiseks.

9. Harju maakonnas Kose vallas asuva kinnisasja osade sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Maanteeamet valmistas ette suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 13,4 kilomeetri pikkuse Aruvalla-Kose lõigu (km 26,6-40,0) ehitamiseks.

Eelprojekti eesmärgiks on olemasoleva kaherajalise teelõigu rekonstrueerimine ja laiendamine neljarajaliseks I klassi maanteeks. Eelprojekti kohaselt on kavas uute sildade rajamine üle Pirita ja Kuivajõe jõgede, kahe eritasandilise ristmiku (Kolu ja Kuivajõe) ehitamine, samuti on kavandatud kogujateede, kergliiklusteede, valgustuse rajamine ning elamute mürakaitseks müratõkete ehitamine. Aruvalla-Kose projekteerimis-ehitushange on välja kuulutatud, lepingu sõlmimise eeldatav aeg on 2010. a kevad, ehituse ajavahemik on 2010-2012.

Projekti tehnilised lahendused on kooskõlastatud piirinaabrite ja maaomanikega. Kohalikus omavalitsuses toimusid projekti keskkonnamõjude hindamise avalikud arutelud, kus tutvustati projekti, selle eesmärke, erinevaid meetmeid keskkonna parandamiseks ja kuulati maaomanike ja omavalitsuse esindajate ettepanekuid.

Maanteeamet pidas maaomanikega läbirääkimisi 2008. a oktoobrist kuni 2009. a detsembrini. Hoolimata eelnevast projektlahenduse kooskõlastamisest, läbirääkimistest ja kirjavahetusest ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajalike maaüksuste omandamiseks Järve kinnistu omanikuga.

Maanteeamet teavitas sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest ka Kose Vallavalitsust, kes andis nõusoleku sundvõõrandamismenetluse algatamiseks.
Kuna tegemist on liiklusohtlikul Aruvalla-Kose teelõigul olemasoleva tee laiendamisega neljarajaliseks I klassi maanteeks, ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevate kinnistute osi omandamata.

Sundvõõrandamisele kuuluvad ligikaudu 7313 m² ja 1800 m² suurused osad vastavalt Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektile.


10. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine seoses Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ühendamisega Keskkonnateabe Keskuseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Seoses keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ühendamisega keskkonnateabe keskuseks jaotatakse Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ümber riigieelarvelised vahendid kogumahus 39 431 500,94 krooni.

Keskkonnateabe keskusele suunatakse 38 981 500,94 krooni metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ning keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse arvelt.

Keskuse raamatupidamise korraldamiseks keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna kaudu suunatakse 450 000 krooni keskkonnaministeeriumi tegevuskulude eelarvesse.


11. Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2009. a korralduse nr 524 “2010. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

2010. aasta statistiliste vaatluste loetelu täiendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel turismi satelliitkonto lisamisega vaatlusele „Rahvamajanduse arvepidamine” ning Eurostati poolt saadetud plaanilise mooduliga „Lisaküsimused sotsiaalse päritolu kohta”, mille prooviuuring toimub käesoleva aasta mais.

Turismi satelliitarvepidamise eesmärk on hinnata turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele. Turismi otsese mõju hindamiseks majandusele kasutatakse pakkumise ja kasutamise tabelite raamistikku. Nende tabelite abil ühendatakse omavahel turismi pakkumise pool (turismi majandusharude toodang) ja nõudluse pool (turismiga seotud kulutused), mille alusel arvutatakse põhilised turismi arvepidamise näitajad, nagu turismitoodang, turismi lisandväärtus, turismi neto-tootemaksud, turismi sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja turismi kapitali kogumahutus põhivarasse.

Eurostati mooduliga „Lisaküsimused sotsiaalse päritolu kohta“ uuritakse laste elamist samas leibkonnas oma vanematega, vanemate haridustaset, kirjaoskust, kodakondsust jmt, tööl käijate arvu leibkonnas, leibkonna toimetulekut jmt.

Lisaks Eurostati poolt antud moodulile lisatakse ning korrigeeritakse haigekassa ettepanekute põhjal vaatluste „Rahvamajanduse arvepidamine”, „Sotsiaaluuring”, „Sotsiaalkindlustus” ja „Tervishoiu kogukulud” kogutavate andmete loetelu.

Tehtud on ka mõned väiksemad muudatused nagu asutuste nimetuste muutmine seoses reorganiseerimisega.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul täiendatakse "Tööjõu-uuringu" vaatlust lisaküsimustega 2011. aasta moodulite testimiseks.


12. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi viisaküsimustes esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Kokkuleppe alusel esindab Rootsi Eestit viisaküsimustes Havannas (Kuuba) ja Pretorias (Lõuna-Aafrika Vabariik).

Kuna Eestil puudub maailmas laiaulatuslik välisesinduste võrk (enamik esindusi asub Euroopa Liidus ja Schengeni ruumi kuuluvates riikides), siis on esinduslepingud paljude kolmandate riikide kodanike jaoks Eestisse reisimise võimaluste avardamiseks olulise tähtsusega.

Kokkuleppe täitmisel võetakse aluseks Schengeni õigustik, eelkõige 5. aprillil 2010. a jõustunud viisaeeskiri. Kokkulepe käsitleb viisataotluste vastuvõtmist ja menetlemist, viisa andmist, viisa andmisest keeldumist juhul, kui Rootsi esindus leiab, et viisat ei pea väljastama, ning viisa andmisest keeldumise kaebuste menetlemist kooskõlas Rootsi õigusega.

Esinduslepingute sõlmimise praktika kohaselt laekub riigilõiv esindavale riigile, kes teeb viisa väljastamiseks teatavaid kulutusi. Seetõttu jääb edaspidi Eesti riigituludesse laekumata riigilõiv, mis võetakse Kuuba ja Lõuna-Aafrika Vabariigi elanikelt Eesti viisa taotluste läbivaatamise eest. Samas kasutavad isikud, kes viisa alusel Eestisse tulevad, nii turismi- kui ka muid teenuseid, mis võib mõjuda positiivselt Eesti majandusele.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel.


13. Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-541/09 (Mohiuddin) kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Itaalia kohus on Euroopa Kohtule esitanud eelotsusetaotluse määruse (EÜ) 882/2004 tõlgendamise kohta. Antud määrus käsitleb ametlikke kontrolle sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoiu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Määruse tõlgendamisel on oluline küsimus, kas politseil on pädevus teostada kontrolli toidualaste õigusnormide täitmise kohta või võib kontrolli teostada vaid määruse nõuetele vastav pädev asutus.

Eelotsuse menetluse puhul saadab liikmesriigi kohus küsimuse Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise kohta Euroopa Kohtule, kui liikmesriigi kohtunikul on tekkinud kahtlus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse osas. Seejärel on kõikidel liikmesriikide valitsustel võimalik eelotsusetaotluses tõstatud ELi õiguse tõlgendamise või kehtivuse küsimuste kohta Euroopa Kohtule oma seisukoht esitada.

Eesti on seisukohal, et ehkki üldjuhul peavad sööda- ja toidualast järelevalvet tegema erilise ettevalmistusega järelevalveasutuse töötajad, siis teatud juhtudel on politseil õigus teha selles valdkonnas esmaseid menetlustoiminguid, mis ei eelda erilist ettevalmistust. Pärast edasilükkamatute meetmete rakendamist annab politsei asja menetlemise edasi pädevale haldusorganile.


14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu 26. ja 27. aprilli 2010. a istungitel
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Üldasjade nõukogus arutavad ministrid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ettepanekut Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise kohta; Euroopa Komisjoni esitatud kodanikualgatust käsitleva määruse eelnõu, mille sisuks on Euroopa kodanikualgatuse menetluskorra sätestamine; ning 25. ja 26. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise jätkutegevusi ja 17. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ettevalmistust.

Välisasjade nõukogus arutavad välisministrid Sudaani valimistega seonduvat, Iraani käitumist seoses Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ettepanekuga uraani rikastamise osas välismaal, mis aitaks lahendada Iraani tuumaprogrammiga seonduva rahvusvahelise usalduskriisi; olukorda Kõrgõstanis ning Birmas/Myanmaris.

Nõukogu arutab ka Euroopa Liidu suhteid strateegiliste partneritega (Venemaa, Brasiilia, Hiina, India) ning nendega koostöö edendamise võimalusi, samuti Euroopa Liidu rahaliste ning inimressursside tõhusat kasutamist parima tulemuse saavutamise nimel.

Nõukogu raames toimuval välisministrite ja kaitseministrite ühiskohtumisel käsitletakse olukorda Afganistanis ning Euroopa Liidu Afganistani ja Pakistani suunaliste tegevuskavade täitmise raportit.

Kaitseministrid arutavad isekeskis Euroopa Liidu sõjaliste võimete arendamise küsimusi. Arutelu keskmes on Euroopa Kaitseagentuuri tegevus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-