Valitsuse pressiteated

Peaminister Ansip tänas reservohvitsere riigikaitsesse panustamise eest

Thu, 16 Feb 2012 10:07:00 +0200

Tallinn, Stenbocki maja 16. veebruar 2012 – Kolmapäeva õhtul Eesti Reservohvitseride Kogu aastakoosolekul kõnega esinenud peaminister Andrus Ansip tänas kõiki reservohvitsere riigikaitse arendamisse antud panuse eest.

„Tänan teid oma vaba aja pühendamise eest. Olete paljudele eeskujuks nii igapäevatöös kui riigi teenimises. Olete eeskujuks ka praegustele ja tulevastele ajateenijatele, andes neile veendumuse, et riigikaitse ei ole napid üksteist kuud kohustust vaid midagi palju enamat ning kogu eluks - see on patriotism,“ lausus Ansip.

Peaministri hinnangul toetub meie inimeste kõrge kaitsetahe väga paljuski just reservväelaste tegevusele.

„Iga aktiivne reservohvitser liidab sõjalistele oskustele oma tsiviilteadmised, mis kokku tähendavad kaitseväele suurt lisaväärtust. Rääkides suurõppustest nagu Kevadtorm või teistest harjutustest, siis ilma reservväelasteta ei oleks neil ettevõtmistel sellist kõrget kvaliteeti, mis tänaseks on saavutatud.

Reservohvitserid on edukalt osalenud ka erinevatel välismissioonidel, tugevdades seeläbi meie kaitsevõimet ja liitlassuhteid. Eesti ohvitser reservis on täpselt samaväärne nagu ohvitser kaitseväe tegevteenistuses,“ ütles peaminister.

„Meie riigikaitses võib täheldada küpsusemärke, kuid valmis see kindlasti veel ei ole. Oleme küll saavutanud NATO liitlastele antud lubaduse viia kaitsekulude tase kahe protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust, kuid Eesti riigikaitse vajab jätkuvat ja sisulist tugevdamist, mitte lihtsalt käigus hoidmist.

Peame iga päev endale teadvustama, et riigikaitsesse investeerimine ei ole luksus, mida saame lubada vaid headel aegadel. Riigikaitse arendamine on hädavajadus. Kui jätame selle halbadel aegadel tegemata, siis häid aegu ei pruugi saabudagi,“ lausus Andrus Ansip reservväelastele kõneledes.

Loodan, et kaitseväe juhataja muudab teenistuse reservis veelgi läbipaistvamaks. Reservohvitseride karjääri- ja õppesüsteem tuleb korraldada nii, et igaühel teist oleks täpselt selge, millised on ühelt poolt riigi ootused ja kohustused ning teiselt poolt teie isiklikud arenguperspektiivid ohvitserina,“ ütles Ansip oma kõnes.

Eesti Reservohvitseride Kogu asutati 1997. aasta 22. juunil Kaitseväe Meegomäe Lahingukoolis Võrumaal esimeste vabatahtlike reservohvitseride kursuste lõpetajate poolt. Organisatsiooni missiooniks on oma liikmetega võtta osa riigikaitse korraldamisest, kasvatada rahva kaitsetahet ning pakkuda Eesti reservohvitseridele võimalust omavahel suhelda.

Peaminister Ansip osales kantsler Merkeli kutsel õhtusöögil

Tue, 14 Feb 2012 08:58:00 +0200

Berliin, 14. veebruar 2012. a – Peaminister Andrus Ansip viibis esmaspäeval, 13. veebruaril kantsler Angela Merkeli kutsel töövisiidil Saksamaal, osaledes mitteametlikul õhtusöögil Berliini lähedal asuvas Mesebergi lossis. Lisaks Ansipile olid õhtusöögile kutsutud ka Hollandi peaminister Mark Rutte ja Taani valitsusjuht Helle Thorning-Schmidt.

Kohtumise eesmärk oli vahetada mõtteid Euroopa Liidu ning majandus- ja rahaliidu tuleviku üle. Kõik neli valitsusjuhti olid seisukohal, et Euroopa Liidu tugevdamiseks on vajalik veelgi tihedam koostöö.

Tutvustades oma ettekujutust Euroopa Liidu arengutest ütles peaminister Ansip, et näeb lähitulevikus Euroopat kui tugeva finantsdistsipliiniga konkurentsivõimelist piirkonda, millel on takistusteta toimiv siseturg ning korralikult väljaehitatud taristu.

„Eesti soovib, et uus mitmeaastane eelarvekava oleks enam suunatud piiriüleste ühenduste väljaarendamiseks, “ lisas Ansip.

Valitsusjuhid nõustusid ka vajadusega kõrvaldada takistused siseturu toimimiselt, eelkõige teenuste valdkonnas.

Muuhulgas puudutati ka Kreeka teise abiprogrammi ettevalmistamise seisu. Peaministri sõnul ollakse valmis Kreekat aitama vaid juhul, kui kreeklased ise ennast aidata tahavad.

Fotod kohtumiselt: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1722-1

Peaminister Ansip osales Põhja tuleviku foorumil

Thu, 09 Feb 2012 17:19:00 +0200

Stockholm, 9. veebruar 2012 – Peaminister Andrus Ansip osales täna Stockholmis Põhja tuleviku foorumil, kus Suurbritannia ning Põhja- ja Baltimaade peaministrid arutasid koos ekspertidega, kuidas tõsta oma riikide konkurentsivõimet ning suurendada tööhõivet.

Tippkohtumisel osalesid Rootsi, Suurbritannia, Norra, Islandi, Soome, Taani, Eesti, Läti ning Leedu valitsusjuhid ning see oli järjeks samalaadsele kohtumisele, mis toimus aasta tagasi Londonis.

Seekordse ürituse korraldajamaa Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles oma tervitussõnavõtus, et peale geograafilise asukoha ühendab kõiki neid riike ka usk ettevõtlusse, uuendustesse ja arengusse ning koostöö eesmärgiga arendada ühisturgu.

Foorumil keskenduti kahele teemale: esiteks, kuidas innustada naisi tegelema ettevõtlusega või asuma juhtivale töökohale, ning teiseks, kuidas hoida eakaid inimesi kauem tööturul. Neil teemadel toimusid ümarlauaarutelud, millest võtsid osa nii valitsusjuhid kui ka igast riigist valitud eksperdid.

Peaminister Andrus Ansip ütles foorumil, et ehkki Eesti ei ole rakendanud erimeetmeid naiste hõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks, on naiste hõive Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ja naised ise on aktiivsed.

„Kõige olulisem on üldine toetav suhtumine ja diskrimineerimise puudumine,“ rõhutas Ansip.

Peaminister nimetas väga soodsaks teguriks naiste tööhõive suurendamisel head töö- ja pereelu ühildamise võimalusi ning naiste head haridust. Väga edukaks pidas ta vanemahüvitise kehtestamist.

Eesti ekspertidest jagasid oma vaateid ning kogemusi naiste tööhõive ja ettevõtlikkuse teemal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Kadri Tali, keskkonnasäästlikku mõtteviisi propageeriv moedisainer dr Reet Aus ning 2011. aastal noorte ettevõtjate konkursi „Ajujaht“ võitnud virtuaalaiapidaja Annika Goroško.

Peaminister Ansipi kinnitusel on Eestis kõrge ka vanemaealiste tööhõive. Ta ütles, et 2010. aastal ületas pensioniealiste hõive Euroopa Liidu keskmist kaks korda.

„Üks peamisi pensioniealiste hõivet toetavaid meetmeid on põhimõte, et töötavate inimeste puhul pension ei vähene,“ selgitas Ansip kõrge tööhõive põhjuseid. „See motiveerib vanemaealisi pensionieas tööturult mitte lahkuma. Eakatele on vajalik tunda, et nad on vajalikud.“

Peaminister rõhutas ka, kui oluline on eakatel end ühiskonna arenguga kaasas käimiseks pidevalt täiendada. Üheks näiteks on arvuti ja IT-teenuste kasutamise oskus.

Ümarlaual eksperdina osalenud Ants Sild firmast Baltic Computer Systems tutvustaski kahte edukat IT koolituse projekti, mille üheks peamiseks sihtrühmaks olid eakad. Veel osales Eestist vestlusringis Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikool juht Valdek Mikkal.

Pildid foorumilt: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1712-1

Peaminister Ansip kohtus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Luis Moreno-Ocampo’ga

Tue, 07 Feb 2012 17:51:00 +0200

Tallinn, Stenbocki maja 7. veebruar 2012 – Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Eestis visiidil viibiva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Luis Moreno-Ocampo ja aseprokurör Fatou Bensoudaga. Arutati võimalusi, kuidas Eesti saab kaasa aidata kiiresti mõjuvõimu koguva rahvusvahelise organisatsiooni tegevusele.

Alates 2003. aastast kohtu peaprokuröriks nimetatud Luis Moreno-Ocampo tunnustas kõrgelt Eesti tegevust õigusriigi põhimõtete levitamisel ja inimõiguste eest seismisel.

„Tänapäeva maailm vajab selgemaid alusreegleid ning inimeste põhiõiguste jõulisemat kaitset. Mul on hea meel, et Eesti on selles vallas eesrinnas. Väikse riigina ei saa Eesti end jõuga maksma panna, seda enam on teil aga võimalus oma hea maine ja ühiskonna suure õiguskuulekusega olla paljudele teistele riikidele eeskujuks,“ lausus Luis Moreno-Ocampo.

Möödunud aasta detsembris valis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriike ühendav esinduskogu Eesti diplomaadi Tiina Intelmanni kolmeks aastaks oma presidendiks.

Andrus Ansip tunnustas Moreno-Ocampot tema töö eest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esimese peaprokurörina.

„Nende aastatega olete oluliselt kujundanud kohtu nägu ning kasvatanud selle mõjukust rahvusvahelisel areenil. Hiljutised sündmused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kinnitavad taas vajadust keskenduda senisest enam tsiviilisikute kaitsmisele vägivalla eest. Euroopa ajalugu motiveerib meid astuma ennetavaid samme, et ära hoida massikuritegude toimepanemist,“ lausus valitsusjuht.

Peaminister lisas, et Eesti toetab igati meie ekspertide kaasamist rahvusvaheliste organisatsioonide töösse.

Alates 2012. aasta juunist võtab Gambia päritolu senine aseprokurör Fatou Bensouda üle senise peaprokuröri kohused.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomist on peetud üheks kõige olulisemaks rahvusvahelise õiguse sündmuseks 20. sajandil. Reaalselt 2003. aastal tööd alustanud kohtu pädevusse kuuluvad kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod – genotsiid, inimsusevastased ja sõjakuriteod ning agressioonikuritegu. Õigus viimast menetlusse võtta saab Haagis asuv kohtus pärast 2017. aastat.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on täiendav riiklikele kohtutele, ning toimetab kriminaalmenetlust üksnes siis, kui kuriteo toimepanija enda riik ise ei soovi või ei ole suuteline isikut kohtu alla andma.

Kokku on kohus algatanud uurimise 14 kohtuasjas 27 isiku suhtes, üheksa isikut on kohtu vahistamiskäsu alusel tagaotsitavad. Rahvusvaheliselt enam tähelepanu on pälvinud Sudaani presidendi Omar al-Bashiri vahistamiskäsk.

Fotosid kohtumisest vaata aadressil http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1702-1.

Peaminister Ansip kohtus põllumeeste esindajatega

Tue, 07 Feb 2012 15:23:00 +0200

Tallinn, 7. veebruar 2012 - Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Stenbocki majas Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajatega. Kohtumisel arutati põllumajandussektori konkurentsivõime parandamist ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformikava Eesti seisukohtasid.

Peaminister oli kriitiline Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika rahastamise ettepaneku suhtes, mille järgi ühtlustuks põllumajanduse otsetoetused alles 20 aasta jooksul. „Meie taotlus on toetused ühtlustada 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest hiljemalt järgmise, 2014-2020 perioodi lõpuks,“ kinnitas Ansip põllumeestele.

„Me tahame, et turutingimused oleksid kõigile võrdsed. Praegune otsetoetuste süsteem moonutab Euroopa Liidu sisest konkurentsi ning teeb Eesti põllumeeste konkureerimise Lääne-Euroopa ametivendadega keerulisemaks,“ märkis Ansip.

Peaministri sõnul pole olukorra parandamiseks tingimata vajalik suurendada EL eelarve mahtu. „Meie huvides on viia läbi ettepanek, mis toetuste erisust liikmesriikide vahel vähendaks. Madalama toetustasemega riikidel peavad toetused kasvama kiiremini kui kõrgema tasemega riikidel,“ ütles Ansip.

Põllumajandustoetuste jagamisest rääkides rõhutas Ansip, et ühise põllumajanduspoliitika vahendite tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik suunata otsetoetused aktiivselt põllumajandussaadusi tootvatele tootjatele. Kohtumisel räägiti ka põllumajanduse otsetoetuse maksmise tähtaja muudatusega seonduvast.

Eesti Põllumeeste Keskliidust (EPK) käis peaministriga kohtumas EPK president Juhan Särgava, Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juht Mae Alviste, Jõgeva Tootjate Liidu juht Urmas Ingver ning EPK juhatuse esimees Üllas Hunt.

Pilte kohtumisest näeb siit: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1692-1.