Valitsuse istungid

Valitsuse 23.02.2012 istungi kommenteeritud päevakord

Wed, 22 Feb 2012 17:00:00 +0200

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 23.02.2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: Rainer Laurits 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud haridus- ja teadusminister kaitseministri ülesannetes Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.

1. \"Kaitseliidu seaduse\" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Tüüp: seaduse eelnõu

Olulisemad muudatused tehakse eelnõus kaitseliidu juhtimist puudutavas osas. Eelnõuga piiritletakse kaitseväe juhataja pädevus kaitseliidu juhtimises. Eelnõu järgi piirdub kaitseväe juhataja pädevus üksnes sõjalise poolega ning kaitseliidu ülemale antakse juurde rohkem otsustuspädevust ja vastutust organisatsiooni igapäevases töökorralduses. Samuti määratakse ära, mis on nii keskjuhatuse, keskkogu, keskrevisjonikomisjoni kui ka vanematekogu ülesanded ja pädevus.

Kuna kehtivas seaduses ei ole selge, kuidas sobituvad kaitseliidu struktuuri eriorganisatsioonide, nagu naiskodukaitse, noored kotkad ja kodutütred, siis eelnõuga liidetakse eriorganisatsioonid kaitseliidu struktuuri selle struktuuriüksustena. Relvi puudutavas osas näeb eelnõu ette uue regulatsiooni. Eelnõu järgi saab kaitseliidu liige relva kanda ka tsiviil- ja teenistusrelvade registrisse. Kehtiv seadus kohustab kaitseliitlast sõjaväerelvade registris registreerima ka oma isiklikke relvi, mille tõttu ei tohiks kaitseliitlased selliseid relvi isiklikuks otstarbeks kasutada.

Eelnõuga sätestatakse ka kaitseliidu liikmete sotsiaalsed tagatised. Lisaks antakse kaitseliidule eelnõuga võimalus kontrollida liikme ja liikmeks asuda sooviva isiku isikuandmeid. Veel on eelnõusse lisatud järelevalve peatükk. Praegu on riigipoolne kontroll kaitseliidu tegevuse üle puudulikult sätestatud ning puuduvad selged vastutusalad. Samuti on järelevalve sätestamisel arvesse võetud muudatusi kaitseväe juhataja poolses kaitseliidu juhtimises.

Eelnõu väljatöötamise ajendiks sai vajadus viia kaitseliidu seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega, sealhulgas kehtivate või kehtima hakkavate õigusaktide ja ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Kehtiv kaitseliidu seadus jõustus 1999. aastal ning ei vasta enam õigusruumi ootustele. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013. aastal.

2. \"Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse angerjapüügi tasusid kutselisel kalapüügil nendel veekogudel, kus angerjavaru taastatakse noorjärkude asustamise teel. Muudatuse kohaselt maksavad kalurid püügiõiguse tasudena senise 100 protsendi asemel edaspidi 30 protsenti angerja asustamisele juba varem tehtud kulutustest.

Muudatuse tulemusel tasuvad kalurid angerja asustamise eest sellises proportsioonis, mis on võrdeline nende poolt välja püütava kala osakaaluga kogu asustatud kalast. Kuivõrd osa kalast rändab asustatavatest veekogudest välja, on õiglane, et nende asustamise eest ei maksa selle veekogu kutselised kalurid. Muudatusest saavad enim kasu just kutselised kalurid, kes peavad nüüd oluliselt vähem maksma püügiõiguse tasusid angerjamajanduslikel veekogudel.

Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt 2012. aastaks jõustunud kutselise kalapüügiõiguse tasu määradele. Selleks aastaks arvestatud kalapüügiõiguse tasu makstakse enammakstud osas tagasi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga põhjanooda terminit nii, et oleks selgelt eristatav just Peipsi järvel kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasu määramise alus.

3. \"Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ehk senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel, nagu perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve, lähevad üle terviseametile.

Lisaks täiendatakse eelnõuga perearstina tegutsemise õigusega seotud regulatsiooni. Kui kehtiv seadus näeb perearstile ette vaid võimaluse tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu omanikuna, siis eelnõu järgi võib perearst olla äriühinguga seotud ka töölepingulise suhte alusel. Selle aasta lõpu seisuga füüsilisest isikust ettevõtjana üldarstiabi osutavad perearstid ja üldarstiabi osutavad äriühingud peavad taotlema terviseametilt üldarstiabi osutamise tegevusloa. Tegevusloa taotlemine on riigilõivuvaba.

Senisest täpsemalt reguleeritakse ka perearsti asendamise viisid ja nõuded. Pikaajalisel asendamisel võib kehtiva seaduse alusel asendaja olla vaid perearst, edaspidi võib selleks olla ka peremeditsiini arst-resident. Eelnõuga tsentraliseeritakse ka tervisestatistika kogumine. Nimelt hakkab tervishoiuteenuse osutaja tegevusega seotud statistilisi andmeid koguma Tervise Arengu Instituut (TAI) otse teenuseosutajatelt. Seni vahendas TAI-le tervisestatistikat maavanem. Vahelüli kaotamisega muudetakse aruannete esitamine ja andmete parandamine kiiremaks ja efektiivsemaks. TAI avaldab tervisestatistika oma kodulehel, tagades teabe kättesaadavuse kõigile huvirühmadele. Tsentraliseerimisega seotud eelarvevajadus 2013. aastal on kokku 344 696 eurot. Tsentraliseerimine ei too maavalitsustes kaasa struktuurseid muudatusi ega maavalitsuste kulude vähenemist. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013. aastal.

4. \"Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse\" eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping. Lepingu on eelmise aasta 19. oktoobril Tallinnas allkirjastanud sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Moldova Vabariigi töö-, sotsiaalkaitse- ja perekonnaminister Valentina Buliga.

Lepingu sõlmimine on vajalik, sest nii Eestis kui ka Moldovas on isikuid, kes on töötanud ja seega omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumitel. Samuti on nii Eesti kui ka Moldova kuulunud NSV Liitu ning seega võib isikul esineda kattuvaid kindlustusperioode. Lepinguga on võimalik vältida nende perioodide eest topelt maksmist.

Leping aitab kaasa Eestis ja Moldovas elanud ja neis riikides pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping pensioni maksmise jätkamise pensionäri ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile.

5. Arvamuse andmine \"Õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (167 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: seaduse eelnõu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on muuta õiguskantsleri poolt riigikogule esitatava aastaülevaatega seonduvat, täpsustada õiguskantslerile esitatud avalduse menetlusse võtmise või võtmata jätmise aluseid, muuta õiguskantsleri asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate töötasustamise aluseid, samuti ajakohastada seaduse sõnastust ning viiteid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest ja tunnistada kehtetuks praktikas sisustamata sätteid.

Muudatuste jõustumine ei too kaasa rakenduskulusid. Muudatustest tulenev õiguskantsleri ja õiguskantsleri kantselei töökorralduse mõningane ümberkujundamine toimub jooksvalt.

6. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2009. a määruse nr 2 \"Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine\" muutmine
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: määruse eelnõu

Vanglaametnikele on kehtestatud erinevad palgamäärad sõltuvalt erialase hariduse olemasolust või selle puudumisest ning antud eelnõuga täpsustatakse, mida loetakse erialaseks hariduseks. Eelnõu eesmärk on luua alus lugeda erialaseks hariduseks ka sisekaitselises rakenduskõrgkoolis (sisekaitseakadeemia justiitskolledžis) toimuva täienduskoolituse läbimine. Eelnõuga luuakse alus arvestada neile ja ka tulevikus vastava täienduskoolituse läbinud isikutele töötasu, mis vastab erialase haridusega ametnike palgamäärale.

Eelnõu teise muudatusega täiendatakse määruse lisana kehtestatud töötasude tabelit peaspetsialist-üksuse juhi ametinimetusega nendes vanglates, kus on üksused loodud (Tartu, Tallinna ja Viru vanglad). Määruse rakendamisega seonduvad vajalikud vahendid on justiitsministeeriumi eelarves olemas.

7. Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on välja töötatud seoses hädaabinumbrile 112 üleminekuga. Hetkel vastatakse hädaabikõnedele lühinumbritel 112 ja 110. Seoses häirekeskuse ümberkorraldamisega antakse Ida prefektuuri, Lääne prefektuuri, Lõuna prefektuuri, Põhja prefektuuri ning politsei- ja piirivalveameti juhtimiskeskuste ülesanded 110 kõnede menetlemise osas järk-järgult häirekeskusele üle 2014. aasta novembriks.

Alates selle aasta 1. märtsist antakse osaliselt üle politsei-ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtimiskeskuse toimingud, nagu hädaabiteadetele vastamine, ohule esmase hinnangu andmine ning teate sisestamine infosüsteemi POLIS. Politsei-ja piirivalveameti Põhja- ja Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuste ülesanded antakse Häirekeskusele üle järgmise aasta 1. märtsil ning Lääne prefektuuri ülesanded 01. märtsil 2014. aastal.

Eelnõu kohaselt võtab häirekeskus politsei pädevusse kuuluva hädaabiteate vastu ühtsel hädaabinumbril 112, töötleb seda, määrab sellele ohuhinnangu ning edastab teate politsei- ja piirivalveametile edasiseks menetlemiseks. Määruse eesmärgiks on jätkuvalt tagada, et riik osutaks abivajajale kvaliteetset ja kiiret abi, arvestades tema hetkelist vajadust. Seetõttu sätestab määrus vältimatut, kohest reageerimist nõudva hädaabiteate puhul esmase informatsiooni vastu võtmise ja hädaabiteate esmase töötluse tegemise ajaks ühe minuti.

8. Maa munitsipaalomandisse andmine
1) Maa andmine Tamsalu valla munitsipaalomandisse (Assamalla külas Reoveepuhasti maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Tamsalu valla munitsipaalomandisse Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas Assamalla külas Reoveepuhasti maaüksusel asuv 1,3 hektari suurune jäätmehoidla maa. Maaüksus taotletakse Tamsalu valla munitsipaalomandisse reoveepuhasti rajamiseks. Seni puudub Assamalla külas reoveepuhastus.

2) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas Versta tänava maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse Nõmme linnaosas Versta tänava maaüksusel asuv 1307 m² suurune transpordimaa kohaliku tee ja parkimiskohtade rajamiseks. Versta tänava maaüksus on vajalik Raudtee tänava läbimurde rajamiseks Kõvera tänavani.

9. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2010. a korralduse nr 303 „„Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe“ allkirjastamiseks volituste andmine ning finantsvahendite kasutamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga täiendatakse Luksemburgiga sõlmitud kokkulepet, mille alusel rahastatakse lisaks korterelamute renoveerimisele ka eramute renoveerimist ning taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõttu eramutes. Samuti pikendatakse meetme elluviimise tähtaega ühe aasta võrra.

Muudatus aitab kaasa eramajade energiaefektiivsemaks muutmisele ning mikroenergeetika lahenduste tutvustamisele eramajades. Meetme elluviimise tulemusena väheneb Eesti CO2 heitkogus ligi 0,7 miljonit tonni 25 aasta jooksul.

Kokkuleppe muudatuse alusel peavad saadud vahendid olema kohustustega kaetud hiljemalt 31. detsembriks 2013. aastal ja väljamaksed tehtud hiljemalt 31. detsembriks 2014. aastal ning lõpparuande esitamise tähtaeg on 30. juuni 2021. aastal.

10. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 \"Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine\" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava põhi- ja lisanimekirja. Muudatuse vajadus on osaliselt tingitud majanduskeskkonna muudatustest ning ehitusturul toimunud hinnatõusust, aga ka projektide mahtude ja ulatuste muutumisest. Eelnõuga korrigeeritakse 21 projekti eelarveid, ajakavasid ja nimetusi.

Uue projektina lisatakse kava põhinimekirja „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas, II etapp“ summas 14 389 397,65 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetust on planeeritud 10 792 048,24 eurot.

Kava põhinimekiri on koostatud 29 projektist mahus 744 298 537 eurot, millest struktuuritoetuste vahendeid on planeeritud kokku 635 920 903 eurot. Kava lisanimekirja moodustab üks projekt kogusummas 42 820 805 eurot. Muudatustega meetme 635,92 miljoni eurost eelarvet ei ületata.

11. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine (projekt \"Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources\")
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 40 984,45 eurot rahvusarhiivi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources“ ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärgiks on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis on ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annab nii sukeldujatele kui ka mitte-sukeldujatele ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest. Projekti juhtpartner on muinsuskaitseamet ja osalejad rahvusarhiiv, Rootsi Rahvuslik Meremuuseum ja Eesti Meremuuseum. Rahvusarhiivi roll on välja selgitada laevahukke kajastavad arhiivimaterjalid Eesti arhiivides. Projekt algas 1. mail 2010. aastal ja lõpp on planeeritud 2013. aasta kevadeks.

2) Välisabi sildfinantseerimine (projekt “Valga-Valka Joint Rescue Capacity”)
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 445 270 eurot päästeameti ning Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseeritava Eesti-Läti koostööprogrammi 2007–2013 projekti “Valga-Valka Joint Rescue Capacity” tegevuste elluviimise ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärgiks on suurendada koostööd Eesti-Läti piiriülese programmi piirkonnas, parandada ühist avalike teenuste kättesaadavust ning suurendada päästetööde kvaliteeti Valga ja Valka piirkonnas. Projekti käigus rajatakse Valga päästekomando, soetatakse kaks päästeautot ja tellitakse Valka päästekomando ehitusprojekt.

3) Välisabi sildfinantseerimine (projekt „The Strategic Project on Trans-national Commercial Activities in Research & Innovation, Clusters and in SME-Networks”)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium valitsusele ettepaneku kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 6 000 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 raames projekti „The Strategic Project on Trans-national Commercial Activities in Research & Innovation, Clusters and in SME-Networks” tegevuste ajutiseks rahastamiseks.

Projekti üldeesmärgiks on Läänemere piirkonna konkurentsivõime kasv läbi ühendatud ressursibaasi, suurema turupiirkonna ning tugevama innovatsioonivõimekuse loomise. Kokku on „StarDust“ projektil 34 partnerit, juhtivpartneriks on Rootsi innovatsiooniagentuur Vinnova. Eestist osalevad programmis lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ka EAS ja Eesti Mereakadeemia.

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile omandireformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks Tallinna linnas
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 98 000 eurot omandireformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks Tallinna linnas kuni 2012. aasta lõpuni.

Valitsuse eelmise aasta korraldusega eraldati rahandusministeeriumile vastavalt maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste taotlustele 200 000 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetluste lõpetamiseks. Korraldusega eraldatud summas ei arvestatud Tallinna linnavalitsuse taotlust, sest selles esitatud põhjendused polnud kooskõlas erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega ega summa suurus vastavuses reservfondi võimalustega. Samas on maa- ja omandireformi toimingute aruandlusest näha, et pooleliolevate toimingute arv Tallinna linnas on oluliselt suurem kui kõikides teistes omavalitsusüksustes, moodustades ligi poole kõigist Harju maakonnas ja üle 10 protsenti kogu riigi ulatuses lõpetamata restitutsioonitoimingutest.

Tallinna linnavalitsus esitas täpsustatud andmed omandireformi läbiviimisega seotud kulude kohta 2011. aastal, samuti uue taotluse 2012. aastaks prognoositavate kulude katmiseks. Toodud andmeid aluseks võttes esitas maavanem ettepaneku raha eraldamiseks Tallinna linnale samade põhimõtete järgi, nagu eraldati raha maavalitsustele 2011. aastal.

13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile 24 912,92 eurot kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Isik kõrvaldati 2006. aastal politseiameti Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli ametikohalt. Riigikohtu otsusega mõisteti isik temale esitatud süüdistuses õigeks. Isik esitas 1. detsembril 2010. aastal kaebuse Tallinna Halduskohtusse leides, et talle kuulub väljamaksmisele hüvitis, mis koosneb ametipalgast koos seaduses ette nähtud lisatasudega aja (1.10.2006–17.01.2009) eest, mil tema teenistussuhe oli peatatud käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu. Kompromisslepingu alusel on kohtuasja menetlus lõppenud ja selle täitmisel ei ole pooltel vastastikuseid nõudeid.

Justiitsministeeriumi 2012. aasta eelarve koostamise ajal ei olnud võimalik planeerida vahendeid kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Hiiu Maavalitsusele enne tähtaega ametist vabastatud Hiiu maavanemale hüvitise väljamaksmiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Hiiu maavalitsusele 15 461 eurot ja 52 senti ennetähtaegselt ametist vabastatud Hiiu maavanemale Hannes Maaselile hüvitise väljamaksmisega seotud kulude katteks.

Valitsuse korraldusega vabastati Hiiu maavanem Hannes Maasel ametist regionaalministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu.

Rahandusministeerium toetab vahendite eraldamist valitsuse reservist, sest siseministeeriumil ei olnud võimalik 2012. aasta eelarve koostamise ajal planeerida vahendeid Hiiu maavalitsuse eelarvesse nimetatud hüvitise väljamaksmiseks.

14. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

15. „Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe” eelnõu ning volitatakse kaitseministrit sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama.

2000. aastal sõlmitud Eesti ja Leedu salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe vajas kaasajastamist, seetõttu tegi Eesti Leedule ettepaneku kokkuleppe muutmiseks. Leedu vastas omapoolse ettepanekuga sõlmida uus kokkulepe.

Kokkulepe jõustub päev pärast seda, kui diplomaatiliste kanalite kaudu on laekunud viimane kirjalik teade selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Kokkulepet ei ole vaja riigikogus ratifitseerida.

16. „Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi üldise salastatud teabe kaitse julgeolekukokkuleppe muutmise protokolli” eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi üldise salastatud teabe kaitse julgeolekukokkuleppe muutmise protokolli” eelnõu ning volitatakse kaitseministeeriumi riigi julgeoleku volitatud esindaja osakonna juhataja Märt Kraft sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama.

Seoses kaitseministeeriumi struktuurimuudatustega tegi Eesti 2009. aastal Rootsile ettepaneku muuta 2002. aastal sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekukokkuleppe vastavaid sätteid. Protokolliga määratakse uued kaitsealase julgeoleku eest vastutavate asutuste nimetused. Edaspidi ei pea poolte riigi julgeoleku volitatud esindajate muutumisel kokkulepet muutma, vaid teavitatakse sellest teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu. Protokoll jõustub selle allakirjutamisel mõlema poole poolt.

17. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Energia teekaart aastani 2050“ kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Energia tegevuskava 2050 on lähtuv kevadel 2011 esitatud teatisest „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus 2050. aastaks“ ja keskendub energeetika sektori võimalustele panustada CO2-heite vähendamisse, ühtlasi tagades, et säiliksid ka ELi energiajulgeolek ja konkurentsivõime.

Teatis möönab, et tuleviku prognoosimine pikemas perspektiivis ei ole võimalik ning seetõttu esitatakse tegevuskavas erinevaid võimalusi CO2-heite vähendamiseks. Komisjoni kinnitusel ei ennusta teatises välja toodud stsenaariumid tulevikku, esitatakse vaid erinevad arenguvõimalused ning eesmärk on neid omavahel võrrelda ja analüüsida ning algatada diskussiooni. Tegevuskava ei asenda ka riikide, piirkondade ega kohalikke pingutusi energiavarustuse ajakohastamisel, soovitakse välja töötada pikaajaline tehnoloogia-neutraalne raamistik, mis võimaldaks tõhusamalt kasutada ka erinevaid poliitikameetmeid.

Komisjon hakkab tegevuskava korrapäraselt ajakohastama, võttes arvesse progressi ja muutusi. Järgmise sammuna võetakse eesmärgiks määratleda 2030.a. poliitikaraamistik, mis peegeldaks ka konkreetseid vahe-eesmärke aastaks 2030.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni initsiatiivi algatada arutelu ELi pikaajalise energiapoliitika kujundamise ja suundumiste osas. Eesti toetab üldiselt Energia tegevuskava 2050 teatises esitatud tegevussuundi Euroopa Liidu energiasektori ümberkujundamiseks aastaks 2050, pidades oluliseks, et energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine tegevuskavas toodud eesmärkidel peab jääma liikmesriikide otsustuspädevusse ja toimuma sujuvalt, tekitades stabiilse konkurentsil põhineva investeerimiskliima.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 27. veebruari 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisasjade nõukogus arutatakse Süüria, Serbia, Lähis-Ida ning Lõuna-Kaukaasia jt küsimusi. Eesti on seisukohal, et Süüria protsessi osas peaks säilitama ÜRO keskset lähenemist, kus peaassambleel saadud ulatuslik toetus annab võimaluse teema taasaruteluks ÜRO julgeolekunõukogus. Eesti tunnustab Araabia Liiga aktiivset tegevust poliitilise lahenduse leidmisel.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 28. veebruari 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogus toimub Euroopa Ülemkogu 1. ja 2. märtsil toimuva kohtumise ettevalmistus ning arutatakse Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist. Eesti toetab Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist ning liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäeva määramist.

19. Ülevaade Euroopa Liidu tööhõive-, sotsiaalpoliitika-, tervise- ja tarbija-kaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 17. veebruari 2012. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Töö- ja sotsiaalministrite kohtumise peateemaks oli Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamine tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Kinnitati vastavad nõukogu järeldused. Poliitilises mõttevahetuses keskenduti edukatele aktiivse tööturupoliitika näidetele, keskendudes eriti noorte tööhõive edendamisele.

Teine aruteluteema kohtumisel oli naiste osakaalu suurendamine ettevõtete nõukogudes. Sooliste kvootide kehtestamise idee ei leidnud laiemat toetust. Üldiselt olid liikmesriigid arvamusel, et Euroopa Liidu tasandil tuleks piirduda pehmemate meetmetega, nagu ühiskonna hoiakute muutmine teavitamise teel, parimate praktikate vahetamine, vabatahtlik eneseregulatsioon ettevõtete poolt.

Valitsus kiitis heaks Kreeka teise laenuprogrammi vastastikuse mõistmise memorandumi

Wed, 22 Feb 2012 10:11:00 +0200

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, mille täitmine on eelduseks aastateks 2012-2014 kavandatavale Kreeka laenuprogrammile.

Uues Kreeka abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Riigikogu heakskiit on vajalik enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSFi kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda.

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Kuigi Kreeka on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi, nõuab majanduskasvu taastamine ühiskonnalt veel suuri pingutusi. Programm peab tagama riigivõla jätkusuutliku taseme ning taastama majanduse konkurentsivõime. Abiprogrammi eelduseks on ranged tingimused riigirahanduse korrastamise ja struktuursete reformide osas, mille täitmist jälgitakse suure tähelepanuga.

Uue programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120,5 protsendini aastaks 2020, mis eeldab lisaks Kreeka enda pingutustele ka erasektori kaasamise kokkuleppe edukat realiseerimist. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst.

Kreeka peab vähendama riigieelarvet selliselt, et saavutada eelarveülejääk juba järgmisel aastal. Selleks kavatseb Kreeka ellu viia mitmeid struktuurseid reforme, näiteks riigisektori palkade vähendamiseks langetatakse uue palgaastmestiku alla mitte kuuluvaid eritasusid keskmiselt 10 protsenti. Kreeka valitsus viib ellu erastamiskava, millega plaanitakse teenida sel aastal vähemalt 4,5 miljardit, 2013. aastaks 7,5 miljardit ning 2015. aastaks 15 miljardit eurot.

Kreeka viib ellu ka avaliku halduse reformi. Plaan on vähendada hõivet valitsussektoris 150 000 inimese võrra 2015. aasta lõpuks 2010. aasta lõpu tasemega võrreldes. 15 000 üleliigset riigitöötajat arvatakse reservi selle aasta jooksul. Reservis olevatele töötajatele makstakse 60 protsenti põhipalgast aga mitte kauem kui 12 kuud, misjärel nad vallandatakse.

Veel valmistab Kreeka valitsus ette maksureformi, mis lihtsustab maksusüsteemi, kaotab erandeid ja soodusrežiime. Reformimisele lähevad eelkõige tulumaks, käibemaks, varamaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, samas on eesmärgiks hoida maksukoormus kaudsete maksude osalt samal tasemel. Lisaks näeb memorandum ette mitmeid majanduskasvu soodustavaid struktuurseid reforme, finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet ning kohtusüsteemi reformi.

Programmi õnnestumine sõltub täielikult Kreekast ning riigi koostööst Euroopa Liidu (EL) ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Reformide elluviimiseks ja tehniliseks abiks luuakse Kreeka rahandusministeeriumis planeerimise, haldamise ja seire direktoraat, mis hakkab alates märtsi lõpust avaldama kvartaalseid ülevaateid reformide kohta. Lisaks võtab Kreeka olulisemates valdkondades vastu EL liikmesriikide, Euroopa Komisjoni (EK), IMFi ja teiste organisatsioonide tehnilist abi.

Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Lõplik vajadus selgub peale erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas. Seetõttu pole hetkel võimalik öelda maksimaalset Eesti poolt antavat garantiid EFSFi poolt tehtavatele väljamaksetele. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti.

Kreeka pöördus esmakordselt EL liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010, misjärel koostati EK, Euroopa Keskpanga (EKP) ja IMFi ning Kreeka ametivõimude koostöös abiprogramm, millest on tänaseks Kreekale kokku laenatud 73 miljardit dollarit. Selles abipaketis Eesti ei osalenud.

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi ja seletuskirja leiab siit - https://valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid.

Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahelise vastastikuse mõistmise memorandumist annavad täna kell 13 rahandusministeeriumis ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross.

Valitsuse 22.02.2012 istungi kommenteeritud päevakord

Tue, 21 Feb 2012 15:56:00 +0200

Vabariigi Valitsuse erakorralise istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 22.02.2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: Rainer Laurits 693 5719.

Kolmapäeval kell 13 annavad rahandusminister Jürgen Ligi ja rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross rahandusministeeriumis toimuval pressibriifingul muu hulgas ülevaate valitsuse erakorralise istungi päevakorrapunktist.

1. Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu

Euroala riikide esindajad on põhimõtteliselt kokku leppinud järgmise, aastateks 2012-2014 kavandatava Kreeka abiprogrammi põhimõtted ja tingimused. Uues abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Programmi aluseks on Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandum. Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku memorandumi kavand heaks kiita ja saata see riigikogule. Riigikogu heakskiit on vajalik enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSFi kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda.

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Uue programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120 protsendini aastaks 2020, mis eeldab lisaks Kreeka enda pingutustele ka erasektori kaasamise kokkuleppe edukat realiseerimist. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst.

Kreeka peab konsolideerima riigieelarvet selliselt, et saavutada eelarveülejääk 2013. aastaks. Selleks on kavandatud mitmeid struktuurseid reforme, näiteks riigisektori palkade vähendamine, riigiettevõtete erastamine, maksusüsteemi lihtsustamine, pensionireform ning laiahaardeline tervishoiusüsteemi reform. Veel näeb memorandum ette mitmeid majanduskasvu soodustavaid struktuurseid reforme, finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet ning kohtusüsteemi reformi.

Valitsuse istung on lõppenud, pressikonverentsil: Ansip, Laar, Michal ja Ligi

Thu, 16 Feb 2012 10:59:00 +0200

Stenbocki maja pressiruumis täna kell 12 algaval pressikonverentsil vastavad ajakirjanike küsimustele peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar, justiitsminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi.

Valitsuse pressikonverentsi veebiülekanne reaalajas: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/ylekanded-reaalajas

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad 20. veebruari eurogrupi ja 21. veebruari ECOFINi istungil

Thu, 16 Feb 2012 10:52:00 +0200

Eurogrupis arutatakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi laenumahu suurendamise küsimust, mille osas tehakse otsus 1. ja 2. märtsil toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Samuti on vaatluse all Kreeka programmi hetkeseis.

ECOFINil on kavas heaks kiita Euroopa Liidu (EL) majandusjuhtimist tugevdava kahe määruse eelnõud ning vastu võtta nõukogu järeldused Euroopa poolaasta kohta. Lisaks on kavas heaks kiita suunised 2013. aasta ELi üldeelarve koostamiseks ning kinnitada 2010. aasta ELi eelarve täitmise aruanne. G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise (24. ja 25. veebruaril 2012. aastal) ettevalmistamise raames kiidetakse heaks ELi ühisseisukohad.