Valitsus.ee taustamaterjalid

Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandist

Wed, 22 Feb 2012 10:18:00 +0200

Kreeka Vabariik on alates 2010 aasta maist oma toimimiseks vajanud ametlike kreeditoride finantsabi. Euroala riikide esindajad on põhimõtteliselt kokku leppinud järgmise, aastateks

2012-2014 kavandatava abiprogrammi põhimõtted ja tingimused.

Riigikogu otsuse „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine” eelnõu seletuskiri(pdf, 104 KiB)

Vastastikuse mõistmise memorandum konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste kohta (Eelnõu, 9. veebruar 2012)(pdf, 278 KiB)

Eksport 2011. aastal

Mon, 20 Feb 2012 15:52:00 +0200

2011. aasta novembris kasvas toodete eksport 24% ning import 22% 2010. aasta sama kuuga võrreldes. Esimese üheteistkümne kuuga kasvas eksport 41,4% võrreldes eelnenud aasta esimese kümne kuuga. Nii ekspordi ja impordi aastakasv kui kasv üheteistkümne kuu lõikes aeglustusid seoses võrdlusbaasi paranemisega.

Kaubavahetuse puudujääk 2011 novembris oli 30 miljonit eurot, sellele eelnenud aasta novembris oli see 37 miljonit eurot.
Võrreldes 2010. aasta esimese üheteistkümne kuuga on kõige enam kasvanud masinate ja seadmete eksport (77,9%), mineraalsete toodete eksport (51,6%), keemia- ja keemiatoodete eksport (42,3%). 2011. aasta novembris moodustasid masinad ja seadmed 24% Eesti koguekspordist, mineraalseid tooted 17%, põllumajandussaadused ja toidukaubad 10% ning metall ja metallitooted 10%.
2011. aasta novembris oli ekspordimaht 1,08 miljardit eurot. Nii absoluutsummas kui suhteliselt panustas võrreldes oktoobriga ekspordimahu kasvu kõige enam mineraalsete toodete eksport (+30 mln EUR; +20,4%). Absoluutsummas langes kõige enam valmistoidud ja karastusjoogid (-3 mln EUR), suhteliselt loomsete ja taimsete rasvade eksport (-25,4%).
2011. aasta esimese üheteistkümne kuu ekspordimaht oli kokku 11,1 miljardit eurot. Ekspordikasvu vedasid masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Üheteistkümne kuu võrdluses 2007 ja 2008. aastaga on masinate ja seadmete kogueksport 2011. aastal ligi kaks korda suurem. Sama on olukord mineraaltoodete ekspordis. 2008. aasta kõrge taseme on lõpuks ületanud ka metalli ja metalltoodete eksport. Olulisematest sektoritest vaid tekstiili ja tekstiilitoodete ning sõidukite eksport ei ole ületanud 2008. aasta üheteistkümne kuu summeeritud ekspordimahtu. 2011. aasta statistikas see võimalikuks ei osutu.
Suuremate kaubanduspartnerite arvestuses kasvas 2011. aasta esimese üheteistkümne kuuga eksport Rootsi 48,3%, Soome 22,4%, Venemaale 59,2%, Lätti 15,9%, USAsse 134%.
Üheteistkümne kuu võrdluses on Eesti suurimad ekspordipartnerid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti, USA. Eksport Venemaale on 2011. aasta jooksul kiiresti kasvanud. Kui 2010. aastal oli üheteistkümne kuu keskmine ekspordimaht Venemaale 69 mln EUR, siis 2011. aastal oli see üheteistkümne kuu arvestuses 110 mln EUR.
Peamised riigid, kuhu Eestist novembris kaupu eksporditi, olid Soome (16%), Venemaa (14%) ja Rootsi (11%). Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, mööblit, metalli ja metalltooteid, Venemaale mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid, jooke ja alkoholi, Rootsi elektrilisi seadmeid ning puitu ja puidutooteid.

Lisad: Eesti peamised ekspordisektorid, kaubanduspartnerid ning mahud suuremates sektorites (pdf, 28 KiB)

Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar 2012

Fri, 10 Feb 2012 10:11:00 +0200

Tänavuse ja eelmise aasta jaanuari võrdluses on enesetappude, uppumissurmade, tööõnnetustes ja liikluses hukkunute arv tõusnud, tulesurmades hukkunute ja tapmiste-mõrvade arv on jäänud samaks. Ebaloomulikul teel hukkunuid kokku on võrreldes 2011. a jaanuariga kuue võrra rohkem, jäädes siiski alla 2010. aasta näitajale (48 hukkunut).

Selle aasta jaanuaris hukkus uppumise tagajärjel üks inimene, 2011. aastal ei registreeritud ühtegi uppumissurma.
Tules hukkus selle aasta jaanuaris 4 inimest ehk sama palju kui eelmisel aastal. Hukkumise kaasa toonud tulekahjud leidsid aset Ida-Virumaal (2 hukkunut), Harjumaal (üks hukkunu) ning Tartumaal (üks hukkunu).
Tänavu jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes 8 inimest, mullu jaanuaris 7 inimest.
Tööõnnetuste läbi hukkumisi registreeriti selle aasta jaanuaris 2, ehk ühe võrra rohkem kui 2011. ja 2010. aasta samal perioodil.
Tapmisi ja mõrvu registreeriti selle aasta jaanuaris sama palju kui eelmise aasta jaanuaris – 8, samas kahe võrra rohkem kui 2010. aasta jaanuaris.
Selle aasta jaanuaris hukkus enesetapu tagajärjel pea sama palju inimesi kui 2010. aastal - 21.
Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks ebaloomulikul teel (tööõnnetuse, tulekahju, liiklusõnnetuse, uppumise, tapmise/mõrva või enesetapu tagajärjel) hukkunute arvu vähendada. Liiklusõnnetuste puhul on eesmärgiks vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu kolme aasta keskmisena alla 75 inimeseni aastas.

Jaanuar (esialgsed andmed)	2012	2011	2010	2012 võrreldes 2011
Uppumised	1	0	1	+1
Tulesurmad	4	4	13	0
Liiklussurmad	8	7	5	+1
Tööõnnetustes hukkunud	2	1	1	+1
Tapmised/mõrvad	8	8	6	0
Enesetapud	21	18	22	+3
KOKKU	44	38	48	+6

Eesti positsioon Heritage Foundation majandusvabaduse 2012.a edetabelis

Fri, 13 Jan 2012 15:02:00 +0200

Eesti langes majandusvabaduse 2012. a edetabelis 14. kohalt 16. kohale.

Economic Freedom indeks on edetabel, mida koostavad Heritage Foundation ja Wall Street Journal alates 1995. aastast. 2012. aasta tabelis on kajastatud 179 riiki. Eesti hinnangut vaata http://www.heritage.org/index/country/Estonia
Eesti on 16. kohal, mis võrreldes 2011. a. 14. kohaga tähendab positsiooni halvenemist. Punktisumma langes 2 võrra 73,2 peale. Eesti kuulub jätkuvalt peamiselt vabade majanduste hulka (mostly free). Euroopa riikide seas on Eesti 7. kohal (eelnevalt oli 5.), meist eespool on Šveits (5.), Iirimaa (9.), Taani (11.), Luksemburg (13.), Suurbritannia (14.) ja Holland (15.). Meile järgnevad Soome (17.), Rootsi (21.). Leedu asub 23. kohal ning Läti 56. kohal, mis viib Läti mõõdukalt vabade majanduste hulka. Eesti tulemus on märgatavalt parem hinnatud riikide keskmisest.
Positiivse poole pealt on mainitud (sarnaselt eelmise aastaga) rahandus- ja tööjõu vabaduse paranemist (uue töölepinguseaduse mõju). Samuti Eesti kiiret ja paindlikku reageerimist muutunud majanduskeskkonnale – hoolimata raskustest suudeti säilitada investeeringute kõrge tase ja paranes ettevõtlusaktiivsus. Väljakutsena tuuakse riigi rahanduse juhtimist (RE tasakaalustatust pikas perioodis ja valitsussektori kulutuste kontrolli all hoidmist), paremat koordinatsioonivajadust keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel, aga ka sotsiaaltoetuste täpsemat suunamist.
Varasemast nõrgemad tulemused olid järgmistes kategooriates:

- Korruptsioonivabadus – otsest languse põhjust välja ei tooda, kuid eeldatavalt on langus seotud Eesti langusega korruptsiooni tajumise indeksis (langesime 2 kohta). Sõnaline hinnang on positiivne. Kiidetakse võimude lahusust ning regulatsioonide head toimimist.

- Ärivabadus – põhjendatakse lubade taotlemise ajamahukamaks ning kallimaks muutumisega.*

- Riigi kulutuste osakaal SKP suhtes on tõusnud üle 40%. Ei ole selge mis aasta statistika on aluseks võetud, eeldatavalt 2009. aasta, sest 2010. aastal kulutuste osakaal SKPst võrreldes 2009. aastaga märkimisväärselt vähenenud (45,2%lt 40,6%ni).

- Fiskaalvabadus – eeldatakse tõenäoliselt, et range eelarvepoliitika pärsib fiskaalvabadust. Konkreetseid põhjuseid ei ole toodud.

- Kaubandusvabadus - EL-i ja teiste riikide tariifsed ning mittetariifsed barjäärid on rohkem tõusnud (Eesti omad on ka tõusnud, aga vähem).

Varasemast paremad tulemused olid järgmistes kategooriates:

- Rahandusvabadus – inflatsiooni on suudetud madalana hoida.

- Tööjõuvabaduse – uue töölepingu seaduse jõustumise positiivne mõju, paranenud tootlikkus.

Muutumatuks jäi Eesti positsioon järgmistes kategooriates: investeerimisvabadus, finantsvabadus, varaõigus

Eksport 2011. aasta novembris

Tue, 10 Jan 2012 15:05:00 +0200

Kaubavahetuse puudujääk 2011 novembris oli 30 miljonit eurot, sellele eelnenud aasta novembris oli see 37 miljonit eurot.
Võrreldes 2010. aasta esimese üheteistkümne kuuga on kõige enam kasvanud masinate ja seadmete eksport (77,9%), mineraalsete toodete eksport (51,6%), keemia- ja keemiatoodete eksport (42,3%). 2011. aasta novembris moodustasid masinad ja seadmed 24% Eesti koguekspordist, mineraalseid tooted 17%, põllumajandussaadused ja toidukaubad 10% ning metall ja metallitooted 10%.

2011. aasta novembris oli ekspordimaht 1,08 miljardit eurot. Nii absoluutsummas kui suhteliselt panustas võrreldes oktoobriga ekspordimahu kasvu kõige enam mineraalsete toodete eksport (+30 mln EUR; +20,4%). Absoluutsummas langes kõige enam valmistoidud ja karastusjoogid (-3 mln EUR), suhteliselt loomsete ja taimsete rasvade eksport (-25,4%).

2011. aasta esimese üheteistkümne kuu ekspordimaht oli kokku 11,1 miljardit eurot. Ekspordikasvu vedasid masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Üheteistkümne kuu võrdluses 2007 ja 2008. aastaga on masinate ja seadmete kogueksport 2011. aastal ligi kaks korda suurem. Sama on olukord mineraaltoodete ekspordis. 2008. aasta kõrge taseme on lõpuks ületanud ka metalli ja metalltoodete eksport. Olulisematest sektoritest vaid tekstiili ja tekstiilitoodete ning sõidukite eksport ei ole ületanud 2008. aasta üheteistkümne kuu summeeritud ekspordimahtu. 2011. aasta statistikas see võimalikuks ei osutu.

Suuremate kaubanduspartnerite arvestuses kasvas 2011. aasta esimese üheteistkümne kuuga eksport Rootsi 48,3%, Soome 22,4%, Venemaale 59,2%, Lätti 15,9%, USAsse 134%.

Üheteistkümne kuu võrdluses on Eesti suurimad ekspordipartnerid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti, USA. Eksport Venemaale on 2011. aasta jooksul kiiresti kasvanud. Kui 2010. aastal oli üheteistkümne kuu keskmine ekspordimaht Venemaale 69 mln EUR, siis 2011. aastal oli see üheteistkümne kuu arvestuses 110 mln EUR.

Peamised riigid, kuhu Eestist novembris kaupu eksporditi, olid Soome (16%), Venemaa (14%) ja Rootsi (11%). Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, mööblit, metalli ja metalltooteid, Venemaale mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid, jooke ja alkoholi, Rootsi elektrilisi seadmeid ning puitu ja puidutooteid.

Lisad: Eesti peamised ekspordisektorid, kaubanduspartnerid ning mahud suuremates sektorites(pdf, 51 KiB)