Valitsus.ee istungid

Valitsuse istung on alanud

Thu, 29 Jul 2010 11:09:00 +0300

]]>Vabariigi Valitsus kiitis neljap�eval, 29. juulil kell 10 Stenbocki majas alanud istungil heaks p�evakorrapunktid number kaks kuni viis.

Need p�evakorrapunktid kiideti heaks istungile esitatud kujul. Heakskiidetud p�evakorrapunktide kohta loe l�hemalt: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297967&tpl=1006

]]>

Valitsus j�tkab eurotoetuste kasutamise n�uete arutelu j�rgmisel n�dalal

Thu, 29 Jul 2010 11:09:00 +0300

]]>Valitsus otsustas j�tkata aastate 2007-2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuse seaduse muudatuste arutelu j�rgmisel istungil. Vahepealsel perioodil t�psustatakse, milliseid n�udeid peab toetust taotlev kohalik omavalitsus eelarve osas t�itma.

]]>Eeln�u kohaselt kehtestataks kriteeriumid, mis on aluseks ja abiks kohalike omavalitsuste omafinantseerimisv�imekuse hindamisel. Struktuuritoetuste rakendus�ksused peavad koos rahandusministeeriumiga hindama probleemsete kohalike omavalitsuste v�imekust tasuda projektide omafinantseeringu osa.

Ettevalmistatud eeln�u j�rgi l�htutakse kohaliku omavalitsuse finantsv�imekuse hindamisel kahest kriteeriumist – v�lakoormuse piirm��rast kinnipidamisest ja suutlikkusest tagada omafinantseering. Esimese puhul v�etakse aluseks rahandusministeeriumi kodulehel esitatud andmed ning omafinantseeringu tasumise v�imekuse hindamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse v�etud kohustusi ja vabu vahendeid nende enda poolt esitatud finantsplaani alusel.

Uudsena v�ib rakendus�ksus tagasin�uete ennetamiseks peatada toetuse v�ljamaksed, kui on �heselt selge, et projekti ei suudeta l�petada.

Eeln�u kohaselt muudetakse toetuse saajale soodsamaks vara sihip�rase kasutamise kohustust. V�ikese- ja keskmise suurusega ettev�ttel j��b kohustus t�estada vara �iget kasutamist viie aasta asemel kolm, mis on vastavuses Euroopa Liidu �igusega.

Valitsus andis loa lubjakivi kaevandamiseks J�el�htme vallas

Thu, 29 Jul 2010 12:15:00 +0300

]]>Valitsus otsustas anda O�-le V�o Paas loa lubjakivi kaevandamiseks J�gala lubjakivikarj��ris, Harjumaal J�el�htme vallas, Anija metskonnas.

]]>Valitsuse korralduse ettevalmistanud keskkonnaministeeriumi hinnangul on J�gala karj��ri lubjakivivaru kasutusele v�tmine riigile vajalik.

Plaanitava kaevanduse piires ei ole kultuurim�lestisi ega muinsuskaitseobjekte ning neist tulenevaid kasutamiskitsendusi. L�himad looduskaitse objektid asuvad maavara kontuurist 290 m kaugusel ja neid lubjakivi kaevandamine ei ohusta. Samuti ei ole alal kaitsealuseid loomaliike, kivistisi ega mineraale ning m�eeraldis ei j�� Natura 2000 v�rgustiku alale.

Maap�ueseaduse kohaselt tuleb maavara kaevandamise loa andmisel arvestada Eesti maavarade komisjoni arvamust, mis oma m��dunud aasta s�gisel toimunud istungil soovitas keskkonnaministeeriumil toetada kaeveloa v�ljastamist.

Vastavalt seadusele k�sitakse loa andmiseks eelnevalt n�usolekut ka kaevanduspiirkonna kohalikult omavalitsuselt. J�el�htme vallavolikogu oli kaevanduse avamise vastu, tuues muu hulgas p�hjuseks, et Eesti Energia Kaevandused AS kavandab l�hiajal suurendada killustiku tootmist kogusteni, mis v�imaldavad rahuldada kogu Eesti vajaduse selle toote j�rele ning uut kaevandust pole seega vaja avada. Samuti leidis vallavolikogu, et enne looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020 valmimist puudub v�imalus kaaluda alternatiive

Valitsus investeerib kasutamata heitkoguse m��gitulu tuuleenergeetika ja �histranspordi arendamisse

Thu, 29 Jul 2010 12:21:00 +0300

]]>Vabariigi Valitsus kiitis oma t�nasel istungil heaks kaks Eesti kasutamata saastekvoodi �hikute AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-m��gi lepingu eeln�u, mis s�lmitakse Hispaania Kuningriigi ja Jaapani panga Sumitomo Mitsui Banking Corporation`iga (SMBC). Tehingute j�ustumisel on valitsus m��nud sel aastal lubatud heitkoguste �hikuid �he miljardi krooni eest, mis on kaks korda rohkem kui on plaanitud k�esoleva aasta riigieelarves.

]]>AAU-de m��k toimub rohelise investeerimisskeemi kaudu, mis n�eb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid v�hendavatesse keskkonnas�bralikesse projektidesse. Selle otsusega j�udsid l�pule ligi aasta kestnud tehingu ettevalmistuse l�bir��kimised. Kokkuleppel Hispaaniaga kasutatakse tehingust saadud raha tuuleenergeetika ja keskkonnas�braliku �histranspordi arendamiseks.

Tuuleenergeetikasse suunatakse AAU m��gituludest 23 miljonit eurot ehk ca 359 miljonit krooni. Investeeringuga saab Eestisse paigaldada tariifitoetustega rahastatavatele v�imsustele t�iendavalt ca 25-30 MW tuuleelektri tootmisv�imsusi. Toetusi hakkab v�ljastama majandus- ja kommunikatsiooniministri m��ruse alusel SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusvoor kuulutatakse v�lja selle aasta augustis ning selles saavad osaleda uued projektid, mis tariifitoetusi ei saa. Investeering v�hendab Eesti elektritootmise CO 2 emissioone j�rgneva 20 aasta jooksul 1,5 miljonit tonni.

�histranspordi arendamise investeerimisskeemi kaudu soetab Eesti riik 21 miljoni euro ehk 328 miljoni krooni eest uusi avaliku liiniveo teostamiseks sobilikke �konoomseid busse. Toetusskeemi rakendamiseks viib maanteeamet l�bi riigihanke. Hanke tulemusena soetatavad bussid v�etakse kasutusele maakonnaliinide ja linnal�hiliinide teenindamiseks. Eeldatavalt on antud vahendite eest v�imalik soetada ca 110 bussi ning need v�etakse kasutusele tuleval aastal. Hispaania Kuningriigiga s�lmitava ostu-m��gi lepingu summa on 688,5 miljonit krooni.

Lisaks andis valitsus keskkonnaministrile volituse allkirjastada leping 0,5 miljoni AAU m��miseks Jaapani pangale Sumitomo Mitsui Banking Corporation (SMBC). Tehingust saadud raha suunatakse riigiasutuste hoonete energias��stlikkust t�stvatesse investeeringutesse. Kokku renoveeritakse 11 objekti, millest kolm kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, kuus siseministeeriumi ja kaks sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse.

Eelnevalt on Eesti s�lminud kaks AAU’de ostu-m��gi lepingut Austria riigiga 2,9 miljoni AAU m��miseks.

Valitsuse istung on l�ppenud, pressikonverentsil Ansip, Tamkivi ja Ligi

Thu, 29 Jul 2010 12:26:00 +0300

]]>Valitsuse istung on l�ppenud. Kell 12 Stenbocki maja pressiruumis algaval pressikonverentsil vastavad ajakirjanike k�simustele peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahandusminister J�rgen Ligi. Vaata valitsuse pressikonverentsi �lekannet valitsuse uudisteportaalist: http://www.valitsus.ee/brf/?id=1222

]]>

Valitsuskabineti n�upidamise p�evakord, 29. juuli 2010

Thu, 29 Jul 2010 12:30:00 +0300

]]>

]]>Valitsuskabineti n�upidamise p�evakord
Algus kell 11:20
Stenbocki maja 29. juuli 2010

1. �levaade majanduse olukorrast, riigieelarve tulude laekumisest ning riigieelarveliste vahendite kasutamisest 2010. aasta I poolaastal

Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi

�levaate eesm�rgiks on informeerida valitsuskabineti liikmeid viimastest majandusarengutest, riigieelarve tulude laekumisest ja kulude tegemisest ning edasiminekutest v�lisvahendite kasutamise ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Valitsus tegi eelarvetehnilisi muudatusi

Thu, 29 Jul 2010 12:34:00 +0300

]]>Valituskabineti n�upidamisel j�tkunud istungil otsustas Vabariigi Valitsus muuta peamiselt Euroopa Liidult saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust. Muudatused tehakse justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning p�llumajandusministeeriumi valitsemisalade kuludes.

]]>Samuti otsustas valitsus muuta riigieelarve liigendust. Seoses v�lisvahendite arvelt tehtavate artiklite vaheliste muudatustega suurenevad tegevuskulud riigi�leselt kokku 2 268 466 krooni, personalikulud kasvavad majandamiskulude arvelt 2 057 730 krooni.

Investeeringute kogumaht v�heneb kokku 830 698 krooni seoses justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja p�llumajandusministeeriumi valitsemisala v�lisvahendite arvelt tehtavate investeeringute mahu v�henemisega.

Valitsuse 29.07.2010 istungi kommenteeritud p�evakord

Thu, 29 Jul 2010 14:07:00 +0300

]]>

]]>Algus kell 10:00 Stenbocki majas 29. juulil 2010. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis v�ib veel muutuda ja millele v�ib lisanduda t�iendavaid p�evakorrapunkte. Lisateave: Liina Kersna 693 5720 v�i Martin Ja�ko 693 5706.

1. "Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja halduskoost�� seaduse muutmise seaduse" eeln�u
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: seaduse eeln�u

Valitsuse istungil arutusele tuleva eeln�uga lisatakse struktuuritoetuse seadusesse vajalikud s�tted toetuse andmise, kasutamise ja administreerimise osas, mille eesm�rgiks on tagada toetuse tulemuslikum kasutamine. Halduskoost�� seaduses tehakse normitehniline parandus.

Eeln�u kohaselt kehtestatakse kriteeriumid, mis on aluseks ja abiks kohalike omavalitsuste omafinantseerimisv�imekuse hindamisel. Struktuuritoetuste rakendus�ksused peavad koos rahandusministeeriumiga hindama probleemsete kohalike omavalitsuste v�imekust tasuda projektide omafinantseeringu osa.

Finantsv�imekuse hindamisel l�htutakse kahest kriteeriumist – v�lakoormuse piirm��rast kinnipidamisest ja suutlikkusest tagada omafinantseering. Esimese puhul v�etakse aluseks rahandusministeeriumi kodulehel esitatud andmed ning omafinantseeringu tasumise v�imekuse hindamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse v�etud kohustusi ja vabu vahendeid nende enda poolt esitatud finantsplaani alusel.

Uudsena v�ib rakendus�ksus tagasin�uete ennetamiseks peatada toetuse v�ljamaksed, kui on �heselt selge, et projekti ei suudeta l�petada.

Eeln�u kohaselt muudetakse toetuse saajale soodsamaks vara sihip�rase kasutamise kohustust. V�ikese- ja keskmise suurusega ettev�ttel j��b kohustus t�estada vara �iget kasutamist viie aasta asemel kolm, mis on vastavuses Euroopa Liidu �igusega.

Eeln�u on varasemalt olnud arutusel ka valitsuse k�esoleva aasta 10. juuni istungil ning valituskabineti n�upidamisel 29. aprilli.

2. "V�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse muutmise seaduse" eeln�u
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
T��p: seaduse eeln�u

Siseministeeriumi poolt ettevalmistatud v�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse muutmise ettepanekutega v�etakse Eesti �igusesse Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse �hised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, v�ljasaatmisel, kinnipidamisel ja sisses�idukeelu kohaldamisel.

Kehtiv regulatsioon annab haldusorganile �iguse v�lismaalane Eestist v�lja saata ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Seaduse muutmisel kohustatakse haldusorganit vormistama iga viibimisaluseta v�lismaalase suhtes haldusakt Eestist lahkumiskohustuse t�itmiseks.

Erinevalt kehtivast regulatsioonist ei j�eta seaduse muutmisega ettekirjutuse tegemisel v�i tegemata j�tmisel haldusorganile laia kaalutlus�igust, vaid s�testatakse t�psed juhud, millal v�imaldatakse v�lismaalasele vabatahtlikku tagasip��rdumis�igust ning millal p��ratakse v�lismaalase suhtes tehtud lahkumisettekirjutus koheselt sundt�itmisele.

Olulise erisusena on eeln�us s�testatud, et v�lismaalase suhtes tehtud lahkumisettekirjutusega kaasneb �ldjuhul ka sisses�idukeeld. Seega kohaldatakse sisses�idukeeldu kui sanktsioonivahendit mitte enam ainult v�lismaalase v�ljasaatmisega seoses, vaid ka v�lismaalase suhtes, kes on �letanud viisa v�i elamisloaga m��ratud riigis viibimise aega. Piiravam regulatsioon peaks kaasa aitama sellele, et v�lismaalasel oleks suurem motivatsioon enne etten�htud viibimisaja v�i elamisloa kehtivusaja l�ppemist p�ritoluriiki tagasi p��rduda.

Enamik Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eesti pole seni oma siseriiklikus �iguses s�testanud v�lismaalase kinnipidamise t�htaega. Eeln�us ette pandud 18-kuulise maksimaalse v�lismaalase v�ljasaatmiskeskuses kinnipidamise t�htaja fikseerimine seaduses kohustab t�itevv�imu asutusi tegema endast k�ik oleneva, et v�lismaalase kinnipidamine ning v�ljasaatmismenetlus oleks v�imalikult l�hike.

Dokumendi algne versioon �igusaktide eeln�ude elektroonilises koosk�lastamise s�steemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=289835

3. Biomassist elektrienergia koostootmise juhis
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
T��p: m��ruse eeln�u

Valitsuse istungil arutusele tuleva biomassist elektrienergia koostootmist reguleeriva m��ruse eesm�rgiks on t�psustada sellise tootmise eest toetust saavate ettev�tjate ringi. Elektrituruseaduse alusel saavad toetust vaid need puitu kasutavad elektritootjad, kes toodavad elektrit koostootmise re�iimis ehk m��vad samaaegselt nii soojust kui elektrit.

K�nealuse m��rusega s�nastatakse tootmise efektiivsuse kriteeriumid, mida t�ites saab seda k�sitleda koostootmisena. M��rus s�testab minimaalseks koostootmise netokasuteguriks 40 protsenti, mis arvutatakse viimase 12 kuu n�itajate alusel.

Kui tootja ei suuda 40 protsendilist kasutegurit saavutada, siis jagatakse tema toodang m��ruses toodud metoodika alusel koostoodetud elektriks ning kondensatsioonelektriks ning toetust makstakse vaid koostootmise meetodil toodetud elektri eest.

M��ruse j�ustamise tulemusel v�heneb m�nev�rra toetuste maksmine taastuvelektri eest, mis v�ljendub m�ne aja p�rast ka elektri hinnas tarbijatele.

Dokumendi algne versioon �igusaktide eeln�ude elektroonilises koosk�lastamise s�steemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=292222

4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a m��ruse nr 278 “Toetuse tagasin�udmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: m��ruse eeln�u

Eeln�u muudatus seisneb finantskorrektsiooni reeglite koosk�lla viimises Euroopa Komisjoni juhenditega.

Valitsuse istungil arutusele tulev eeln�u reguleerib toetuse osalise tagasin�udmise metoodikat ja tagasin�uete �htset m��ra olukorras, kus rikkumise tagaj�rjel tekkinud kahju suurust ei ole v�imalik hinnata v�i see osutuks ebam�istlikult aja- ja ressursimahukas. Muudatused omavad distsiplineerivat m�ju toetuse saajatele – teades riske ning v�imalikke sanktsioone, v�lditakse menetlustel vigade tegemist ega kalduta rikkumistele.

Eeln�u toetab v�lisvahendite sihip�rast kasutamist, p��des v�hendada valesti s�lmitud hankelepingute v�imalikult v�hest finantseerimist.

Kehtiva m��ruse olemasolevaid s�tteid muudetakse v�hesel m��ral ning �igusselguse ja -j�rjepidevuse huvides kehtestatakse eeln�u olemasoleva m��ruse muudatusena mitte uue m��rusena.

Dokumendi algne versioon �igusaktide eeln�ude elektroonilises koosk�lastamise s�steemis: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=293913

5. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005. a m��ruse nr 68 „Proviisorite ja farmatseutide riikliku registri asutamine ja registri pidamise p�him��rus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
T��p: m��ruse eeln�u

Eeln�u eesm�rgiks on viia proviisorite ja farmatseutide riikliku registri p�him��rus koosk�lla kehtiva �iguskorraga, t�iendada ja t�psustada proviisorite ja farmatseutide riiklikku registrisse kantud andmete s�nastust ja lisada vajalikud andmed turvaklassi, turbeastme ja digitaalse majutusteenuse kohta.

Valitsuse m��ruse muudatusega viiakse registri p�him��rus ka koosk�lla ravimiseaduse s�ttega, mis reguleerib andmete avalikustamist terviseameti veebilehel.

Dokumendi algne versioon �igusaktide eeln�ude elektroonilises koosk�lastamise s�steemis:
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=293731

6. N�usolek maavara kaevandamise loa andmiseks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: korralduse eeln�u

Ministrid hakkavad arutama O�-le V�o Paas loa andmist lubjakivi kaevandamiseks J�gala lubjakivikarj��ris, Harjumaal J�el�htme vallas, Anija metskonnas. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et maavara kaevandamisloa andmine on v�imalik ning lubjakivivaru kasutusele v�tmine riigile kasulik ja vajalik.

Maap�ueseaduse kohaselt tuleb maavara kaevandamise loa andmisel arvestada Eesti maavarade komisjoni arvamust, mis oma m��dunud aasta s�gisel toimunud istungil soovitas keskkonnaministeeriumil toetada kaeveloa v�ljastamiseks.

Vastavalt seadusele k�sitakse loa andmiseks eelnevalt n�usolekut ka kaevanduspiirkonna kohalikult omavalitsuselt. J�el�htme vallavolikogu pole n�usolekut andnud, tuues p�hjuseks, et Eesti Energia Kaevandused AS kavandab l�hiajal suurendada killustiku tootmist kogusteni, mis v�imaldavad rahuldada kogu Eesti vajaduse selle toote j�rele ning uut kaevandust pole seega vaja avada.

Samuti leiab vallavolikogu, et enne looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010–2020 valmimist puudub v�imalus kaaluda alternatiive. �htlasi toob J�el�htme vallavolikogu eitava koosk�lastuse andmisel p�hjuseks, et keskkonnam�ju hindamise aruandes pole k�sitletud uuringut Kaberla oja veevooluhulga kohta ning asjaolu, et hindamisprotsessi ei kaasatud Kuusalu vallavalitsust.

Plaanitava kaevanduse piires ei ole kultuurim�lestisi ega muinsuskaitseobjekte ning neist tulenevaid kasutamiskitsendusi. L�himad looduskaitse objektid asuvad maavara kontuurist 290 m kaugusel ja neid lubjakivi kaevandamine ei ohusta. Samuti ei ole alal kaitsealuseid loomaliike, kivistisi ega mineraale ning m�eeraldis ei j�� Natura 2000 v�rgustiku alale.

7. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse �hikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituse andmine ning finantsvahendite kasutamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt volitatakse keskkonnaministrit allkirjastama Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelist lubatud heitkoguse �hikutega kauplemise kokkulepet. Kokkuleppe alusel suunatakse tehingust saadud vahendid taastuvelektri osakaalu suurendamisse ja hangitakse uusi maakonnaliini busse. Ostu-m��gi lepingu eeln�u kohaselt m��b Eesti AAU’sid Hispaania Kuningriigile 44 miljoni euro ehk 688,5 miljoni krooni eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister m��ratakse saadavate finantsvahendite kasutajaks ning s�testatakse vahendite kasutamise tingimused. P�rast korralduse kehtestamist allkirjastab keskkonnaminister Eesti valitsuse nimel kokkuleppe. Hispaania valitsus on kokkuleppe juba heaks kiitnud.

Eelnevalt on Eesti s�lminud kaks AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-m��gi lepingut Austria riigiga summas 2,9 miljonit AAU’d. AAU-de m��k toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis n�eb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid v�hendavatesse keskkonnas�bralikesse projektidesse.

8. Eesti Vabariigi ja Sumitomo Mitsui Banking Corporation vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse �hikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituste andmine ning finantsvahendite kasutamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt volitatakse keskkonnaministrit allkirjastama Eesti Vabariigi ja Sumitomo Mitsui Banking Corporation (edaspidi SMBC) vahelist lubatud heitkoguse �hikutega kauplemise kokkulepet. Tehingust saadud raha suunatakse riigiasutuste hoonete energias��stlikkust t�stvatesse investeeringutesse. Lepingu j�rgi m��b Eesti SMBC-le 0,5 miljonit AAU’d.

Rahandusminister m��ratakse saadavate finantsvahendite kasutajaks ning s�testatakse vahendite kasutamise tingimused kokkuleppe t�itmiseks. P�rast korralduse j�ustumist allkirjastatavad SMBC poolt volitatud isik ja Eesti keskkonnaminister kokkuleppe.

Eelnevalt on Eesti s�lminud kaks AAU’de (Assigned Amount Units) ostu-m��gi lepingut Austria riigiga summas 2,9 miljonit AAU’d. AAU-de m��k toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis n�eb ette saadud raha suunamist CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid v�hendavatesse keskkonnas�bralikesse projektidesse.

Valitsus kiitis heaks k�ik p�evakorrapunktid

Wed, 28 Jul 2010 15:31:00 +0300

]]>Vabariigi Valitsus kiitis neljap�eval, 22. juulil kell 10 Stenbocki majas alanud istungil esitatud kujul heaks k�ik kavas olnud p�evakorrapunktid. Heakskiidetud p�evakorrapunktide kohta loe l�hemalt: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297948&tpl=1006

Kell 12 Stenbocki maja pressiruumis algaval pressikonverentsil vastavad ajakirjanike k�simustele peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Rein Lang ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Vaata valitsuse pressikonverentsi �lekannet valitsuse uudisteportaalist: http://www.valitsus.ee/brf/?id=1222

]]>

Valitsuse 22.07.2010 istungi kommenteeritud p�evakord

Thu, 22 Jul 2010 11:24:00 +0300

]]>

]]>Algus kell 10:00 Stenbocki majas 22. juulil 2010. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis v�ib veel muutuda ja millele v�ib lisanduda t�iendavaid p�evakorrapunkte. Lisateave: Liina Kersna 693 5720

1. Kuriteoennetuse N�ukogu 2008.ja 2009. aasta tegevuse kokkuv�te
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
T��p: informatsioon

Justiitsminister annab valitsuse liikmetele �levaate kuriteoennetuse n�ukogu 2008. ja 2009. aasta tegevusest.

2008. aastal p��ras justiitsministeeriumi juures tegutsev kuriteoennetuse n�ukogu enim t�helepanu alaealistega seonduvatele teemadele ning m��dunud aastal lisaks veel ka karistuspraktikaga seonduvatele valdkondadele nagu n�iteks �ldkasuliku t�� kohaldamine, seksuaalkurjategijate kohtlemine, karistus ja kohtupraktika anal��s.

Valitsuse poolt asjatundjate komisjonina moodustatud n�ukogu �lesanne on anda valitsusele arvamusi ja teha ettepanekuid kriminaalpoliitika kujundamisel ja elluviimisel kuriteoennetuse valdkonnas. N�ukogusse kuuluvad justiits-, sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, kultuuri- ja rahandusminister ning vastavate valdkondade eksperdid.

Vaata lisaks: http://www.kuriteoennetus.ee

2. "Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013” rakendusplaani aastaks 2010 heakskiitmine ja rakendusplaani t�itmise 2008. ja 2009. aasta aruanded
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
T��p: korralduse eeln�u, protokolli m�rgitava otsuse eeln�u

„Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013” rakendusplaan 2010. aastaks kajastab k�iki k�esolevaks aastaks plaanitud tegevusi kolmes peamises arengukava valdkonnas: eluasemete k�ttesaadavus ning eluasemefondi- ja eluasemekeskkonna kvaliteet.

Rakendusplaanis kavandatavate tegevuste peamiseks elluviijaks on Sihtasutus KredEx. Plaani elluviimisega kaasnevad kulutused on v�rreldes arengukavas toodud prognoosiga muutunud, arvestades toimunud muutusi majanduskeskkonnas.

3. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” rakendusplaani aastateks 2009–2012 t�itmise 2009. aasta tegevusaruanne
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
T��p: aruanne

Valitsus on teinud sotsiaalministrile �lesandeks esitada igal aastal valitsusele „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” t�itmise aruanne, milles antakse �levaade olulisematest tegevustest, saavutatud tulemustest ja eelarvevahendite kasutamisest.

Aruande kohaselt on enamus 2009. aastaks kavandatud tegevusi ellu viidud. M��dunud aastal olid tervisevaldkonna prioriteetseteks tegevusteks ravikindlustuse tagamine v�imalikult suurele osale elanikkonnast ja rahvatervise v�rgustike t�� j�tkumine.

Eesti inimeste tervist m�jutas 2009. aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast. Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 p�hjustatud surmajuhtu. Gripipandeemia kontrollimiseks koostati juhised perearstidele, haiglatele, kiirabile ja elanikkonnale.

Tervislike eluviiside edendamise tulemusena v�henes alkoholi tarvitamine – kui 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta, 2009. aastal 10,2 liitrit.

Tervishoius�steemi arendamiseks t��tati v�lja haiglav�rgu reformi j�tkamise �ldp�him�tted. Riigikogus v�eti vastu ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadused, millega leevendati n�udeid apteekidele ning kehtestati �igusruum hinnalepete s�lmimise ja piirhindade kehtestamise kohustuseks 50-protsendilise soodustusega ravimitele. K�esoleva aasta algusest rakendus digiretsept.

Rahvastiku tervise arengukavaga p�stitatakse strateegilisi eesm�rke rahvastiku tervise j�tkuvaks parandamiseks. Valitsus on seadnud eluea pikendamise ja elukvaliteedi t�stmise prioriteediks, millest l�htub ka arengukava.

Vaata lisaks: http://www.sm.ee/tegevus/tervis/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020.html

4. Vabariigi Valitsuse m��ruste muutmine tulenevalt „Kinnistusraamatuseaduse, p�rimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ muudatustest
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
T��p: m��ruse eeln�u

Eeln�u sisaldab tehnilise iseloomuga muudatusi, mis aitavad kaasa �leminekule paberivabale asjaajamisele.

Eeln�u kohaselt viiakse kehtivad valitsuse m��rused koosk�lla kinnistusraamatuseaduse, p�rimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Antud seadusest tulenevate kinnistusraamatuseaduse, maakatastriseaduse ja asja�igusseaduse rakendamise seaduse muudatuste kohaselt peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused esitama kinnistamisavaldusi edaspidi digitaalselt allkirjastatult v�i notariaalselt kinnitatud vormis.

5. Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: m��ruse eeln�u

Valitsuse istungil arutusele tuleva m��ruse eeln�u kohaselt muudetakse Oru pargi maastikukaitseala v�lispiiri ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Ida-Virumaal Toila vallas asuva 75,37 hektari suurune Oru park on looduskaitse all juba 1957. aastast.

V�rreldes kehtiva kaitsekorraga leevendatakse nii jahipidamise kui kalap��gi piiranguid. Jahipidamine on lubatud ulukite arvukuse piiramise eesm�rgil kaitseala valitseja igakordsel n�usolekul. Regulatsioon on vajalik eelk�ige kobraste arvukuse t�usu t�ttu, kes tekitavad kahjustusi ka Oru pargis. P�haj�e kalavarude hea seisundi taastamine ja s�ilitamine ning kalavaru s��stva kalap��gi korraldamine toimub kalap��giseaduse alusel, mist�ttu ei ole vaja kehtestada kalap��gikeeldu kaitse-eeskirjas.

Uues kaitse-eeskirjas on tehtud p�him�tteline muudatus, millega on v�lja j�etud kaitseala piiranguv��ndis sadamate ja teiste veeliikluse korraldamiseks etten�htud rajatiste ehitamist keelav s�te. Edaspidi on see lubatud keskkonnaameti n�usolekul.

L�htudes vajadusest viia transiitliiklus Oru pargist v�lja, on �gvendatud kaitseala l��nepiiri ja p�hjapiiri kavandatava tee kaitsev��ndi ulatuses, et soodustada kaitsealast v�ljapoole sadamat teenindava kahesuunaline �mbers�idutee rajamist.

Pargi maastikukaitseala kaitse-eesm�rk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, �koloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult v��rtusliku puistu- ja aiakunsti kujunduselementide s�ilitamine.

Pargi maastikukaitseala looduslikuks v��rtuseks on mitmekesine reljeef. Pargis on maastikuelemente P�hja-Eesti panka s��vinud Toila klindilahest ja P�haj�e klindisaarest. Klindilahte suubuv k�restikulise s�ngiga P�haj�gi on rajanud endale aga �he kauneima P�hja-Eesti oru.

Arhitekt Georg Kuphaldti planeeringu j�rgi aastatel 1897-1901 rajatud pargil on suur ajaloolis-kultuuriline ja dendroloogiline v��rtus. Pargis kasvab �le 300 puittaimeliigi.

6. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a m��ruse nr 154 “Hoiualade kaitse alla v�tmine P�rnu maakonnas” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: m��ruse eeln�u

Eeln�u kohaselt lisatakse m��russe tehnilise vea t�ttu P�rnu j�e hoiualast v�lja j��nud P�rnu j�gi Kurgja linnutaja kaitsealast P�rnu ja J�rva maakonna piirini.

Vea parandamise tulemusena suureneb veekogu arvelt P�rnu j�e hoiuala 32 ha v�rra.

7. Vabariigi Valitsuse m��ruste koosk�lla viimine kehtiva "P��steteenistuse seadusega"
Esitajad: siseminister Marko Pomerants
T��p: m��ruse eeln�u

Eeln�u kohaselt viiakse kehtivad Vabariigi Valitsuse m��rused koosk�lla p��steteenistuse seadusega.

Enne p��steteenistuse seaduse vastuv�tmist kasutati p��steseaduses m�istet „p��steteenistus“ asutuse nimetusena. P�rast p��steteenistuse seaduse j�ustumist aga muutus antud m�iste t�hendus ning kehtiva �iguse kohaselt on p��steteenistuse n�ol tegemist teenistussuhte liigiga, mitte asutuse nimetusega.

Sellest tulenevalt on �iguse selguse ja arusaadavuse huvides vajalik muuta neid Vabariigi Valitsuse m��rusi, milles m�iste „p��steteenistus“ on s�testatud m�iste „p��steasutus“ t�henduses.

8. Vabariigi Valitsuse 19. m�rtsi 2002. a m��ruse nr 107 “Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise p�him��rus“ ja Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2002. a m��ruse nr 134 “S�jav�erelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise p�him��rus“ muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
T��p: m��ruse eeln�u

Valitsuse istungil arutusele tuleva eeln�u kohaselt antakse teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri vastutava t��tleja �lesanded siseministeeriumilt politsei- ja piirivalveametile. �htlasi tehakse muudatused s�jav�erelvade registri �lesehituses ning j�etakse esimese tasandi registrist v�lja politsei- ja piirivalveameti ning p��steameti s�jav�erelvade register.

Kuna ministeeriumi �lesanne on eelk�ige poliitika kujundamine, antakse registri vastutava t��tleja �lesanded ametile. Politsei- ja piirivalveamet omab selleks vajalikku kompetentsi ning on igap�evases kokkupuutes volitatud t��tlejate kui teiste asjassepuutuvate isikutega.

T�naseks on likvideeritud s�jav�estatud p��ste�ksused, samuti ei kuulu piirivalvurid (praegused politseiametnikud) kaitsev�elaste hulka. Seet�ttu puudub vajadus p��steameti ning politsei- ja piirivalveameti relvade s�jav�erelvade registrisse kandmiseks. Mainitud ametid ei ole s�jav�elised asutused ning kasutavad oma teenistus�lesannete t�itmiseks seaduses etten�htud korras teenistusrelvasid. Sellest tulenevalt ei kuulu p��steameti ning politsei- ja piirivalveameti s�jav�erelvade registrid ka s�jav�erelvade riikliku registri esimese tasandi registrite alla.

M��ruse rakendumisel kaotatakse formaalselt eksisteerivad registrid, mille j�rele puudub praktiline vajadus. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutava t��tleja �lesannete �leandmine ministeeriumilt politsei- ja piirivalveametile muudab t�husamaks registri pidamise korraldamise ning tagab selle sujuvama arendamise.

9. Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise n�uded
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
T��p: m��ruse eeln�u

Valitsuse m��rusega kehtestatakse n�uded Eestis valmistatud tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimisele. Eeln�uga viiakse m��rus koosk�lla Euroopa Liidu direktiivist tulenevate relvaseaduse muudatustega.

M��ruse j�ustumisel muutub relvade markeerimine lihtsamaks ning v�heneb andmete hulk, mis tuleb tulirelva markeerimisel sellele kanda. Samas tuleb kanda markeering ka igale tulirelva olulisele osale, milleks on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Seni markeerimata tulirelvadele ja nende olulistele osadele kannab markeeringu politsei- ja piirivalveamet.

M��ruse rakendumisel on paremini tagatud kontrollimeetmed tulirelvade ringluse osas ning tulirelvi on v�imalik mis tahes hetkel seostada selle omaniku v�i valdajaga.

M��ruse rakendamiseks soetab politsei- ja piirivalveamet relvade markeerimisseadme, mille maksumus on hinnanguliselt 150 000 krooni ning vastavad kulud planeeritakse politsei- ja piirivalveameti 2011. aasta eelarvesse.

10. Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2009. a korralduse nr 279 „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Veemajanduse ja j��tmek�itluse infrastruktuuri arendamine“ meetme “J��kreostuse likvideerimine endistel s�jav�e- ja t��stusaladel” investeeringute kava aastateks 2009–2013“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt lisatakse meetme „J��kreostuse likvideerimine endistel s�jav�e- ja t��stusaladel“ investeeringute kava aastateks 2009–2013 nimekirja neli uut projekti (asfaltbetoontehased): Umbsaare (V�rumaa, V�ru vald, Umbsaare), Holstre-N�mme (Viljandimaa, Paistu vald, Lolu k�la), Viruvere (J�gevamaa, J�geva vald, Viruvere k�la) ja P�ltsamaa (J�gevamaa, P�ltsamaa vald, Pauastvere k�la).

M��dunud aastal valitsuse poolt kinnitatud meetme “J��kreostuse likvideerimine endistel s�jav�e- ja t��stusaladel” investeeringute kava aastateks 2009-2013 kohaselt likvideeritakse projekti raames k�mme riigimaal asuvat j��kreostusobjekti kogumaksumusega 212 miljonit krooni. Selle meetme rakendamiseks on ette n�htud Euroopa Liidu �htekuuluvusfondi vahendeid kogumahus 300 miljonit krooni.

Eelpool mainitud projektidega kasutatakse �ra meetme eelarve seni vabad vahendid (88 miljonit krooni) nelja riiklikult t�htsa j��kreostusobjekti likvideerimiseks, mis j�id esialgu investeeringute kavast v�lja.

Tegemist on eraisikute maal asuvate j��kreostuse objektidega, kus reostuse likvideerimiseks on v�imalik anda 100 protsenti EL �htekuuluvusfondi toetust.

11. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korralduse nr 203 „“Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Info�hiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine” muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
T��p: korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt muudetakse „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Info�hiskonna edendamine” investeeringute kava.

V�ttes arvesse taotlejate avaldusi, pikendatakse eeln�uga projektide kestust ehk maksimaalset aega, mille jooksul peab toetuse saaja projekti ellu viima alates investeeringute kava kinnitamisest m��dunud aasta 28. mail.

12. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara �leandmine (Tallinnas Mardi tn 3 ja Viljandis L�ikuse tn 1, 1a, 3 ja 3a kinnistud)
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: korralduse eeln�u

Valitsuse istungi p�evakorras oleva korralduse eeln�u kohaselt antakse sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevad kinnistud mitterahalise sissemaksena �le Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). Kinnistute harilik v��rtus on 1,905 miljonit krooni, mille v�rra suurendatakse ka RKAS-i aktsiakapitali.

Eeln�u kohaselt antakse �le Tallinnas Mardi tn 3 hoonestatud kinnistu ning Viljandis neli L�ikuse t�naval asuvat hoonestamata kinnistut. �leantavad kinnistud ei ole vajalikud avalikuks otstarbeks ega riigiv�imu teostamiseks.

Tallinnas Mardi tn 3 kinnistu suurus on 1067 m², millel asub kolm muinsuskaitseameti poolt ajutise kaitse alla v�etud hoonet. Hoonet kastutab MT� AIDSI Ennetuskeskus ja hoones asuvad veel MT� Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti HIV-positiivsete �hendus, MT� Living for Tomorrow, LGIO (Life Will Go on) HIV positiivsete naiste tugir�hm.

Viljandis L�ikuse tn 1, 1a, 3 ja 3a on elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistud.

13. Sudaani vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: v�lisminister Urmas Paet
T��p: korralduse eeln�u

V�lisminister esitab valitsusele korralduse eeln�u Sudaani vastu suunatud piiravate meetmete rakendamiseks.

Euroopa Liidu N�ukogu v�ttis 2005. aasta 30. mail vastu �hise seisukoha, millega kehtestati Sudaani suhtes sisse- ja l�bis�idukeeld, finantssanktsioon ja relvaembargo.

Liikmesriikidel tuleb v�tta vajalikud meetmed, et takistada oma territooriumile sisenemine v�i selle l�bimine isikutel, kes Sudaanis takistavad rahuprotsessi, kujutavad ohtu stabiilsusele Darfuris, rikuvad rahvusvahelist humanitaar�igust, rikuvad relvaembargot v�i vastutavad s�jaliste r�ndelendude eest Darfuri piirkonnas ja selle kohal. Seadusest tuleneva sisses�idukeelu kohaldamiseks tuleb kehtestada valitsuse asjakohane korraldus.

14. Informatsioon ja Eesti seisukoht Euroopa Liidu N�ukogu otsuse, mis k�sitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, eeln�u suhtes
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: Eesti seisukohad EL �igusakti eeln�u suhtes

V�lisministeerium esitab valitsusele informatsiooni ja Eesti seisukoha Euroopa Liidu N�ukogu otsuse eeln�u kohta, millega tunnistatakse kehtetuks �hine seisukoht 2007/140/�VJP, mis k�sitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

Uute sanktsioonide kehtestamise Iraani suhtes tingis asjaolu, et vaatamata l��neriikide p��dlustele kaasata Iraan laiaulatuslikku dialoogi lahendamaks tema tuumaprogrammist tulenevad vastuolud ning taastada rahvusvahelise �ldsuse usaldus, ei ole Iraan soovinud asuda koost��le. Iraan ei t�ida j�tkuvalt oma kohustusi �RO Julgeolekun�ukogu ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ees.

Otsuse eesm�rk on �RO Julgeolekun�ukogu resolutsiooniga 1929 (2010) Iraani suhtes kehtestatud piiravate meetmete rakendamine Euroopa Liidus.

Resolutsiooni 1929 (2010) kiitis Julgeolekun�ukogu heaks 9. juunil 2010. Sellega laiendatakse Iraani suhtes varasemate resolutsioonidega 1737 (2006), 1747 (2007) ja 1803 (2008) kehtestatud relvaembargot, finantssanktsiooni ja reisipiiranguid. Resolutsioon 1929 (2010) annab riikidele �iguse kontrollida Iraani suunduvaid ja sealt saabuvaid veoseid, kui on alust kahtlustada keelatud kaupade toimetamist Iraanile. Lisaks keelatakse resolutsiooniga Iraanile finantsteenuste osutamine, uute Iraani pankade harukontorite ja t�tarettev�tete asutamine riikides ning finantseerimisasutuste t�tarettev�tete v�i kontode avamine Iraanis, kui on alust arvata, et selline tegevus toetab Iraani tuumaprogrammi.

Otsuse eeln�u sisaldab lisaks �RO Julgeolekun�ukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidele ka Euroopa Liidu lisameetmeid.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu �ldasjade n�ukogu (GAC) ja v�lisasjade n�ukogu (FAC) 26. ja 27. juuli 2010. a istungitel
Esitaja: v�lisminister Urmas Paet
T��p: Eesti seisukohad EL n�ukogu istungil

V�lisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks informatsiooni ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu �ldasjade n�ukogu (GAC) ja v�lisasjade n�ukogu (FAC) 26. ja 27. juulil 2010 toimuva istungi kohta.

�ldasjade n�ukogus arutavad v�lisministrid j�rgmisi k�simusi.

1) Belgia eesistumise programmi tutvustus
Belgia esitleb n�ukogus oma eesistumise programmi, mis on osa Hispaania, Belgia ja Ungari eesistumiskolmiku 18-kuulisest �hisprogrammist.

2) Islandi liitumiskonverentsi ettevalmistamine ministrite tasandil
Island esitas ELile liitumisavalduse 17. juulil 2009, misj�rel 27. juuli �ldasjade ja v�lissuhete n�ukogu palus Euroopa Komisjonil hinnang koostada. Positiivne hinnang, mis kinnitab, et Island t�idab k�iki Kopenhaageni kriteeriume, valmis komisjonil 24. veebruaril 2010.

P�evakorras on liitumisl�bir��kimiste ametlikku algust t�histava liitumiskonverentsi toimumine 27. juulil. Selleks kiidab �ldasjade n�ukogu heaks l�bir��kimisraamistiku.

3) 16. septembril 2010 toimuva Euroopa �lemkogu kohtumise ettevalmistamine
N�ukogu arutab septembris toimuva Euroopa �lemkogu eesistuja esitatavat p�evakorda. Septembri �lemkogul osalevad ka v�lisministrid. Euroopa �lemkogu p�hiteemaks on Euroopa Liidu suhted strateegiliste partneritega.

4) Euroopa v�listeenistus
�ldasjade n�ukogu arutab Euroopa v�listeenistuse loomist. Neljapoolsetel l�bir��kimistel, milles osalesid v�lisasjade ja julgeolekupoliitika k�rge esindaja Catherine Ashton, eesistuja, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, j�uti kokkuleppele Euroopa v�listeenistuse korralduse ja toimimise otsuse eeln�us. Euroopa Parlament andis oma heakskiidu eeln�ule 8. juulil. N��d peab andma oma ametliku heakskiidu veel Euroopa Komisjon ja otsuse vastu v�tma Euroopa Liidu N�ukogu. Samas v�listeenistuse loomisega seotud teisi akte (personalieeskirjad, eelarve) veel arutatakse.

V�lisasjade n�ukogus arutavad v�lisministrid j�rgmisi k�simusi.

1) L�his-Ida
V�lisasjade n�ukogul arutavad ministrid viimaseid s�ndmuseid L�his-Idas, sealhulgas abitoimetamist Gazasse, ning v�tavad vastu j�reldused.

2) Iraan
17. juunil vastuv�etud Euroopa �lemkogu j�reldustes tehti juuli v�lisasjade n�ukogule �lesandeks leppida kokku �RO Julgeolekun�ukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonide ja Euroopa Liidu lisameetmete rakendamises, millega seoses v�tavad ministrid vastu asjakohase n�ukogu otsuse.

3) Sudaan
N�ukogu arutab olukorda Sudaanis seoses 2011. aasta jaanuaris toimuva L�una-Sudaani iseseisvusreferendumiga ja v�tab vastu j�reldused.

4) L��ne-Balkan
N�ukogu arutab olukorda Kosovos seoses Rahvusvahelise Kohtu n�uandva arvamuse esitamisega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni �igusp�rasuse k�simuses. N�ukogu arutab olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas seoses oktoobris toimuvate valimistega ja on v�imalik, et v�etakse vastu j�reldused.

5) Gruusia
N�ukogu arutab olukorda Gruusias, Euroopa Liidu ja Gruusia suhete arengut seoses 7. mail 2009 k�ivitunud idapartnerlusega ning olukorda Abhaasias ja L�una-Osseetias.

6) Brasiilia
N�ukogu arutab Euroopa Liidu suheteid Brasiiliaga strateegiliste partnerite arutelu raames.

7) India
N�ukogu arutab Euroopa Liidu suheteid Indiaga strateegiliste partnerite arutelu raames.

8) K�rg�zstan
N�ukogu arutab olukorda K�rg�zstanis ja v�tab vastu j�reldused.

16. �levaated Euroopa Liidu N�ukogu istungitest
1) �levaade Euroopa Liidu keskkonnan�ukogu 11.-13. juuli 2010. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: �levaade

Keskkonnaminister esitab �levaate Euroopa Liidu keskkonnan�ukogu 11.-13. juuli 2010. a mitteametlikust istungist.

Belgia Kuningriigis, Gentis toimunud keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise peateemaks oli s��stev materjalide korraldus. S��stva materjalide korralduse all m�eldakse l�henemist, mille eesm�rk on v�hendada keskkonnam�jusid, mis kaasnevad materjali kasutuse ja loodusressursside s�ilitamisega kogu materjali eluts�kli jooksul. Mitteametlikul n�ukogul toimus arutelu teemal, kuidas saavutada k�ikeh�lmav ja integreeritud s��stva materjalide kasutust soodustav poliitika.

Mitmed liikmesriigid nimetasid selles kontekstis k�ige prioriteetsemate valdkondadena energeetikat ning toiduainete tarbimist ja t��stust. �ks v�tmeelementidest on toodete disain eesm�rgiga m�jutada keskkonda ja inimese tervist kogu toote eluts�kli v�ltel nii v�he kui v�imalik.

Enamik ministritest pidas v�ga oluliseks, et peale strateegiliste eesm�rkide heakskiitmist tuleks panna paika ka konkreetsed ressursikasutuse v�hendamist puudutavad l�hi- ja pikaajalised eesm�rgid sarnaselt energiaefektiivsuse eesm�rkidega.

2) �levaade Euroopa Liidu p�llumajandus- ja kalandusn�ukogu 12. juuli 2010. a istungist
Esitaja: p�llumajandusminister Helir-Valdor Seeder
T��p: �levaade

P�llumajandusminister esitab �levaate Euroopa Liidu p�llumajanduse ja kalanduse n�ukogu 12. juuli 2010. a istungist.

N�ukogu istungil arutati Saksamaa alkoholimonopoli pikendamist ja piima k�rgetasemelise t��grupi j�reldusi.

3) �levaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite n�ukogu (ECOFIN) 13. juuli 2010. a istungist
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: �levaade

Rahandusminister esitab �levaate Euroopa Liidu majandus-ja rahandusministrite n�ukogu (ECOFIN) 13. juulil 2010. a toimunud istungist.

-N�ukogu v�ttis vastu �igusaktide paketi, millega kinnitati Eesti eurole �leminek 1. jaanuarist 2011 ja kroonide eurodeks �mberarvestusekurss 15,6466 krooni 1 euro eest.

N�ukogu andis eesistujale t�iendatud mandaadi, et viia Euroopa Parlamendiga l�pule l�bir��kimised EL finantsj�relevalve s�steemi rakendamiseks vajalike �igusaktide vastu v�tmiseks.

Alustati �lem��rase eelarvepuuduj��gi menetlust K�prose, Bulgaaria, Taani ja Soome suhtes.

Herman Van Rompuy t��r�hma arutelu keskendus kolmele teemale: stabiilsuse ja kasvu pakt ja eelarvete j�relevalve, makromajanduslike tasakaalustamatuste j�relevalve ning alaline kriisihaldusmehhanism.

4) �levaade Euroopa Liidu konkurentsiv�ime n�ukogu 14.-16. juuli 2010. a mitteametlikust kohtumisest
Esitaja: haridus- ja teadusminister T�nis Lukas
T��p: Eesti seisukohad EL n�ukogu istungil

Majandus-ja kommunikatsiooniminister ning haridus-ja teadusminister esitavad �levaate Euroopa Liidu konkurentsiv�ime n�ukogu 15. ja 16 juuli 2010. a mitteametlikust istungist.

14-15. juulil 2010 toimus konkurentsiv�ime ministrite mitteametlik kohtumine. Nii t��stus- kui teadusministrid kohtusid eraldi ning seej�rel �hisistungil.

T��stusministrid keskendusid j�tkusuutliku ning konkurentsiv�imelise t��stuspoliitika ning v�ikese- ja keskmise suurusega ettev�tete (VKE) s�braliku innovatsioonipoliitika teemadele. J�uti j�reldusele, et Euroopa vajab t��stuspoliitikale teistsugust l�henemist, et v�hendada EL majanduse haavatavust ning luua parem keskkond t��stuse eluj�u kindlustamiseks �leilmastumise tingimustes. Innovaatilisi VKE-sid tuleb toetada juurdep��sul rahvusvahelistele turgudele ning rahastamisele.

T��stus ja teadusministrite �hisistungil, mis keskendus samuti innovatsiooniga seotud teemadele toodi muu hulgas v�lja, et innovatsiooni soodustamiseks EL tasandil tuleks k�igepealt vabaneda killustatusest ning t��tama v�lja lihtsad ja t��kindlad strateegiad. �ramainimist leidis vajadus kujundada v�lja EL �htne patendi ja patendivaidluste lahendamise s�steem, mille osas edasiminek on olnud liiga aeglane, samuti vajadus k�sitleda poliitikate kujundamisel teadmiste kolmnurka (teadus, haridus, innovatsioon) kui tervikut.

Valitsuse istung on alanud

Wed, 21 Jul 2010 13:19:00 +0300

]]> Vabariigi Valitsus kiitis neljap�eval, 15. juulil kell 10 Stenbocki majas alanud istungil heaks p�evakorrapunktid number 1, 3-4 ja 6-13. Need p�evakorrapunktid kiideti heaks istungile esitatud kujul. Heakskiidetud p�evakorrapunktide kohta loe l�hemalt:
http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297925&tpl=1006

]]>

Valitsus andis n�usoleku v��randada tasuta riigivara Viiratsi ja H��demeeste vallale

Thu, 15 Jul 2010 11:07:00 +0300

]]> Valitsus andis n�usoleku v��randada tasuta riigivara Viiratsi ja H��demeeste vallale. Valitsus ei andnud n�usolekut tasuta v��randada Viljandi linnale kahte Leola t�naval asuvat kinnistut, mille turuv��rtus moodustab kokku �le 2, 3 miljoni krooni. Valitsus leidis, et arvestatavat turuv��rtust omavate riigi omandis olevate kinnistute v��randamisega peab tegelema Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

]]> Viiratsi vallas antakse kohalikule omavalitsusele �le kinnistu, millel asub vallavalitsuse omandis olev reovee pumpla. Eksperthinnangu kohaselt on kinnistu harilikuks v��rtuseks 2450 krooni.

P�rnu maakonnas annab riik H��demeeste vallale tasuta �le Ikla k�las asuva Vana-Ikla kinnistu, mille turuv��rtuseks on hinnatud 3200 krooni.

H��demeeste vallavalitsus soovib Vana-Ikla kinnistule rajada Eesti ja L�ti Vabariiki, seal hulgas ajaloolist P�hja-Liivimaa piirkonda, tutvustava paviljoni ja ekspositsiooni. Projekti on kavas arendada Eesti-L�ti programmi raames. Paviljonis kavandatakse tutvustada Eesti-L�ti piirialade ajalugu, anda informatsiooni ja suunavat turismiinfot Eestisse saabuvatele k�lalistele ning muud vajalikku teavet.

Samuti tagatakse kinnistul asuva torni kaudu sidev�rgu toimimine kohalikele elanikele ning interneti kasutamise v�imalus, praegu on tagatud sideteenus �le 20 pere. Perspektiivne torni kasutus on kavandatud avaliku vaatetornina. Tornist avanevad vaated Eesti ja L�ti merealadele, rannaniitudele, ajaloolisele Riissaare-Ikla kitsar��palisele raudteeliini koridorile ning Heinaste sadama muulidele ja rajatistele. Samas on v�imalik torni kasutada ka loodusvaatluseks ning ornitoloogiliseks seireks koost��s uurimis- ja teadusasutustega.

EL p�llumajandusfondi toetused v�ivad Eestis laieneda ka suurettev�tetele

Thu, 15 Jul 2010 11:37:00 +0300

]]> Vabariigi Valitsus otsustas oma t�nasel istungil teha muudatusi Eesti maaelu arengu strateegiasse ja maaelu arengukavasse aastateks 2007–2013.

]]>Olulisemate muudatustena v�ivad edaspidi hakata Euroopa Liidu toetust saama ka p�llumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste t��tlemine sihtgruppi kuuluvad suurettev�tjad, kellel on v�hem kui 750 t��tajat ja kelle aastane m��gik�ive j��b alla 200 miljoni eurot. Seni on k�nealune toetus suunatud v�ikestele- ja keskmise suurusega ettev�tetele. Kuiv�rd Eesti naaberriikides on suurettev�tetel v�imalik mainitud toetust taotleda, on p�hjendatud sellise korra sisseviimine ka meil.

Samuti hakkavad toetuse saamise sihtr�hma kuuluma t��tlemisega alustavad, Euroopa Liidu reeglite p�hjal tunnustatud tootjar�hmad ning t��tlemisega alustavad mikroettev�tjast suuremad p�llumajandustootjad. Sama alameetme raames toetatavate objektide loetelu t�iendatakse tootmis- ja laohoonete ehitamise ja renoveerimisega ning asendatakse maksimaalse toetussumma senine piirang (10 miljonit krooni kolme aasta jooksul) uue piiranguga (10 miljonit krooni �he aasta jooksul).

Valitus t�iendas maaelu arengukava uue p�llumajandustoodete �histurustamise edendamist k�sitleva alameetmega. Selle raames on kavas toetada p�llumajandustootjaid �hendavate tulundus�histute investeeringuid p�llumajandustoodete �hiseks ladustamiseks, sorteerimiseks, pakendamiseks ja turustamiseks vajalikesse masinatesse, seadmetesse ja tehnoloogiasse ning hoonetesse tehtavateks investeeringuteks.

Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse meetme puhul j�etakse �ra viide kiviaia rajamise toetamisele. Kiviaia taastamise toetus s�ilib, kuid uute kiviaedade rajamiseks toetust ei kavandata.

Euroopa Liidu liikmesriigina on Eestil v�imalik osaleda �henduse p�llumajandus- ja maaelupoliitikas ja saada muuhulgas osa ka EL maaelu arengu toetuste eelarvest. �henduse eelarveperioodi jooksul aastatel 2007–2013 on Eestil v�imalik kasutada Maaelu Arengu Euroopa P�llumajandusfondi vahendeid ligikaudu 11,3 miljardi krooni ulatuses.

Mainitud raha kasutamiseks on koostatud “Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013” ja “Eesti maaelu arengukava 2007–2013”.

Muudatuste j�ustumiseks on vajalik saada neile Euroopa Komisjoni heakskiit.

Valitsuse istung on l�ppenud, pressikonverentsil Ansip, Ligi ja Seeder

Thu, 15 Jul 2010 11:34:00 +0300

]]> Valitsuse istung on l�ppenud. Kell 12 Stenbocki maja pressiruumis algaval pressikonverentsil vastavad ajakirjanike k�simustele peaminister Andrus Ansip, rahandusminister J�rgen Ligi ning p�llumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Vaata valitsuse pressikonverentsi �lekannet valitsuse uudisteportaalist: http://www.valitsus.ee/brf/?id=1222

]]>

Valitsuskabineti n�upidamise p�evakord, 15. juuli 2010

Thu, 15 Jul 2010 11:44:00 +0300

]]>

]]> Algus kell 10:25
Stenbocki maja 15.07.2010

1. Kokkuv�te kohustuslike kohaliku omavalitsuse �lesannete ja kohaliku omavalitsuse �ksuste t�idetavate riiklike �lesannete piiritlemisest
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Regionaalminister annab valitsusele �levaate anal��sist, milles on kaardistatud KOVi t�idetavad riiklikud �lesanded, mille rahastamine tuleb riigieelarves riikliku �lesandena selgelt eristada olemuslikest KOV �lesannetest.

K�esoleva aasta 8. aprilli valitsuskabineti n�upidamisel otsustati tulenevalt Riigikohtu 16. m�rtsi 2010. aasta lahendist ministeeriumide sammud kohtulahendi resolutsioonist tulenevate �lesannete t�itmiseks. Muuhulgas otsustati, et Riigikohtu lahendist tuleneva kohaliku omavalitsuse �ksustele pandud riiklike ja omavalitsuslike �lesannete m��ratlemise protsessi juhib siseministeerium.

Vastavalt siseministeeriumi koostatud KOVidele pandud riiklike ja omavalitsuslike �lesannete m��ratlemise kriteeriumitele, seati valdkonnaministeeriumidele �lesandeks hinnata oma valitsemisalade �igusaktides, missugused seadusega s�testatud KOV-i �lesanded on olemuselt KOV-idele pandud riiklikud �lesanded.

Ministeeriumide ja omavalitsusliitude tagasisidet k�siti anal��si vormis, milles paluti k�sitleda KOV-i t�idetavate riiklike �lesannete tunnuseid kandvate �lesannete sisu ning p�hjendada, miks nimetatud �lesanded ei ole olemuselt omavalitsuslikud, vaid on riiklikud.

Valitsuse 15.07.2010 istungi kommenteeritud p�evakord

Thu, 15 Jul 2010 11:59:00 +0300

]]>

]]>Algus kell 10:00 Stenbocki majas 15. juulil 2010. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis v�ib veel muutuda ja millele v�ib lisanduda t�iendavaid p�evakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 v�i Liina Kersna 693 5720

1. Arvamuse andmine seaduse eeln�ude kohta
1) Arvamuse andmine "Alkoholi-, tubaka-, k�tuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse" eeln�u (779 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi

Eeln�u 779 SE algatas Riigikogu rahanduskomisjon eesm�rgiga hajutada 2011. aastaks kavandatud sigarettide 20% aktsiisim��ra t�usu kahele aastale. Sellise meetmega soovitakse v�hendada aktsiisim��ra j�rsust t�usust tulenevat salaturu kasvu ohtu. Eeln�u kohaselt t�useb sigarettide aktsiis nii 2011. aastal kui ka 2012. aastal 10 protsenti.

Eeln�u kohaselt fikseeritakse ka k�itlemiseks mittelubatud sigarettide kogus, mis v�imaldab k�itleja suhtes kohaldada karistusseadustikus selleks etten�htud karistusi. Eeln�u kohaselt on k�itlemiseks mittelubatud tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis �letab kahekordselt v�i enam alkoholi-, tubaka-, k�tuse- ja elektriaktsiisi seaduses nimetatud aktsiisisummat.

Seadus on kavandatud j�ustuma 1. jaanuaril 2011.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada algatatud eeln�u.

2) Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse � 4 muutmise seaduse" eeln�u (780 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi

Eeln�u 780 SE algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon 14. juunil 2010. Eeln�u kohaselt soovitakse 21 protsendine tulumaksum��r asendada astmelise tulumaksuga j�rgnevalt:
1) kuni 70 000 krooni 18%;
2) 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;
3) alates 250 001 krooni 33%.

Nimetatud maksuastmete puhul maksustatakse k�rgema maksum��raga vaid tuluastme piiri �letav tuluosa. Arvestades kehtivaid mahaarvamisi (tulumaksuvaba miinimum ja muud mahaarvamised) tuludest, toimub �leminek esimesest maksuastmest teise arvestuslikult 11 000-kroonise kuusissetuleku juures ning teisest maksuastmest kolmandasse arvestuslikult 25 000-kroonise kuusissetuleku juures. V�rreldes hetkel kehtiva 21% �ldise proportsionaalse maksum��raga toimub maksum��rade eristumine erineva tulutasemega r�hmade l�ikes.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln�u mitte toetada.

3) Arvamuse andmine "�histranspordiseaduse muutmise seaduse" eeln�u (781 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Een�u 781 SE on algatatud 18 Riigikogu liikme poolt 14. juunil 2010. Eeln�u kohaselt soovitakse luua saarte elanike ning ettev�tete s�idukitele �leveol soodustust 50 protsenti pileti hinnast. Samuti soovitakse sisse viia nn s�idukipileti s�steem, mille rakendamine t�hendab, et pileti eest tuleb tasuda vaid s�iduki �leveol, olenemata isikute arvust, st et vastava s�idukiga reisijatele oleks laeva-, v�ikelaeva- v�i parvlaevaliinil s�it tasuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln�u esitatud kujul mitte toetada. Eeln�u seletuskirjas on �ksnes l�hidalt m�rgitud, et regulatsiooni rakendamine n�uab riigieelarvest esialgset lisakulu 26 miljonit krooni, kuid ei ole selgitatud, kuidas on lisavahendite arvestamisel j�utud sellise summani ning kas tegemist on �hekordse v�i iga-aastase kuluga. Samuti j��b ebaselgeks, kas seletuskirjas nimetatud summa arvutamisel arvestati ka neid reisijaid, kes ei ole konkreetse saare rahvastikuregistrij�rgsed elanikud. �htlasi v�ib piletitulu v�henemisel �histranspordi toetamiseks vajalike vahendite maht oluliselt kasvada.

4) Arvamuse andmine "Kohalike maksude seaduse t�iendamise seaduse" eeln�u (782 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi

Eeln�u 782 algatas sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Karel R��tli, Jaanus Marrandi ja Jaan �unapuu. Eeln�u kohaselt soovitakse kohalike maksude seadust t�iendada uue paragrahviga s�testamaks erisusi kohalike maksude muutmisel.

Erisustega s�testatakse, et kohalike maksude muutmine v�i kehtetuks tunnistamine ei tohi j�ustuda enne j�rgneva eelarveaasta algust. Kui kohalike maksude kehtetuks tunnistamine p�hjustab kohaliku volikogu poolt kinnitatud valla v�i linna arengukava t�itmiseks kavandatud tuludes puuduj��gi, kaetakse seadusemuudatusest tulenev alalaekumine riigieelarvest kolme eelarveaasta jooksul alates vastava muudatuse j�ustumisest.

Eeln�u algatajad on seisukohal, et kui kehtivate seaduste alusel peab kohalik omavalitsus kavandama oma arengukavalisi tegevusi ning nende finantseerimist ette v�hemalt kolmeks aastaks, tuleks hoiduda nimetatud ajavahemikul omavalitsuse rahastamist puudutavate regulatsioonide muutmisest. Kui muudatused on m��dap��smatud, tuleks arvestades omavalitsuste �igustatud ootustega kompenseerida neile tekkinud kahju.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku algatatud eeln�u mitte toetada.

5) Arvamuse andmine "Riigivaraseaduse t�iendamise seaduse" eeln�u (783 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi

Eeln�u 783 SE algatas Riigikogu v�liskomisjon eesm�rgiga anda sihtasutuse asutamise �igus ka Riigikogule ja Vabariigi Presidendile. Algataja m�rgib, et ehkki �ldjuhul kuulub sihtasutustes osalemisega seonduv t�itevv�imu p�devusse, v�ib erandjuhtudel olla siiski otstarbekas teostada asutaja�igusi ka Riigikogul ja Vabariigi Presidendil.

Seadusemuudatusega taastatakse osaliselt enne riigivaraseaduse vastuv�tmist kehtinud regulatsioon. Vabariigi Presidendile antakse �igus teostada asutaja�igusi sihtasutuses eelk�ige seet�ttu, et presidendi kaudu on riik asutanud varasemate seaduste alusel sihtasutused Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja Eesti Koost�� Kogu.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln�u mitte toetada. Ministeerium m�rgib, et asutaja- ja liikme�iguste teostamine sihtasutustes ja mittetulundus�hingutes on oma loomult t�itevv�imu teostamine ning sellest tulenevalt t�itevv�imu asutuste p�devuses. Eesti Vabariigi p�hiseaduse � 4 s�testab v�imude lahususe ja tasakaalustatuse p�him�tte, mille kohaselt peab iga riigiorgan t�itma enda p�devusse kuuluvaid �lesandeid, mitte sekkuma teiste organite p�devusse. Samuti juhib ministeerium t�helepanu sellele, et riigivaraseaduse muutmine peab toimuma s�steemselt, et v�ltida hilisemaid probleeme seaduse kohaldamise

6) Arvamuse andmine "Vanemah�vitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse" eeln�u (785 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eeln�u 785 SE on algatatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel R��tli, Jaanus Marrandi ja Jaan �unapuu poolt.

Eeln�u kohaselt soovitakse v�hendada vanemah�vitise maksimaalset m��ra, asendades valitsuse kehtestatud korras arvutatud �he kalendrikuu tulu kolmekordse suuruse kahekordse suurusega. Samas suurendatakse riiklike peretoetuste seaduses s�testatud �ksikvanema toetust kahelt lapsetoetuse m��ralt seitsme lapsetoetuse m��rani. Eeln�u autorite eesm�rgiks on muuta peretoetuste kasutamine efektiivsemaks, suurendades vaesusriskis elavate laste abistamiseks m�eldud toetusi.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada eeln�u. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on varem esitanud menetlusse kaks samasisulist eeln�u (525 SE ning 785 SE). Ministeerium ei toeta eeln�u samadel p�hjustel, muu hulgas puudub seletuskirjas ka eeln�u m�jude anal��s.

7) Arvamuse andmine "Riikliku matusetoetuse seaduse ja k�ibemaksuseaduse � 15 muutmise seaduse" eeln�u (786 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eeln�u 786 SE algatasid Riigikogu liikmed Mai Treial, Ester Tuiksoo, Toomas Varek ja Ain Seppik. Eeln�u kohaselt soovitakse taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 kehtinud kujul.

Riiklikku matusetoetust oli siis �igus saada k�igil Eesti elanikel ja t�htajalise elamisloa alusel Eestis elavatel v�lismaalastel, samuti valla- v�i linnavalitsustel tundmatute v�i omasteta isikute matuste korraldamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt on riiklikku matusetoetust �igust saada ainult valla- v�i linnavalitsusel. Matusetoetuse suurus oli 2008. ja 2009. aastal ning on ka 2010. aastal 3000 krooni.

Vabariigi Valitsus arutas t�navusel 10. juuni istungil Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt algatatud samasisulist eeln�u (766 SE) ja otsustas seda mitte toetada. Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln�u mitte toetada samadel p�hjustel nagu 766 SE puhul.

8) Arvamuse andmine "Kunstliku viljastamise ja embr�okaitse seaduse � 5 muutmise seaduse" eeln�u (787 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eeln�u 787 SE algatas Riigikogu sotsiaalkomisjon 16. juunil 2010 eesm�rgiga laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks �igustatud isikute ringi.

Eeln�us on seadusest v�lja j�etud s�te, mille kohaselt kehtestab sotsiaalminister selliste meditsiiniliste vastun�idustuste loetelu, mille korral naise kunstlik viljastamine on keelatud.

Kuna tegelikkusele vastav vastun�idustuste loetelu on ajas muutuv, ei ole kehtiva regulatsiooni alusel v�imalik kunstlikku viljastamist teha osadele patsientidele, kellel t�nap�evaste teadmiste j�rgi tegelikult vastun�idustust ei ole. Konkreetse patsiendi raseduse vastun�idustatuse �le peab otsustama arst tuginedes meditsiinilistele seadusp�rasustele.

Eeln�u vastuv�tmisega kaasnevad t�iendavad kulutused, kuna suuremal hulgal naistel tekib �igus saada kunstliku viljastamise tervishoiuteenust. Vastun�idustuste loetelust tulenevalt keeldutakse kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse osutamisest v�hem kui �hele protsendile patsientidest. Seega on eeln�u vastuv�tmisega kaasnevad t�iendavad kulutused marginaalsed.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada algatatud eeln�u.

9) Arvamuse andmine "Teeseaduse muutmise seaduse" eeln�u (788 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eeln�u 788 SE algatas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon. Eeln�u algatajad soovivad muu hulgas, et majandus- ja kommunikatsiooniminister hakkaks kehtestama liikluskorraldusvahendite m�rgatavuse ja n�htavuse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid reegleid, selleks et liiklusm�rgid oleksid teedel paremini n�htavad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eeln�u mitte toetada. Ministeerium leiab, et seadusandluse ja ministri m��ruste tasandil on loodud piisav �iguslik regulatsiooni liikluskorraldusvahendite n�htavuse ja m�rgatavuse tagamiseks.

2. “Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013” muutmise ja “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: p�llumajandusminister Helir-Valdor Seeder
T��p: Korralduse eeln�u

P�llumajandusministri ettepanekul muudetakse nii Eesti maaelu strateegiat 2007-2013 kui ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013.

Olulisemate muudatustena laiendatakse p�llumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste t��tlemine sihtgruppi suurettev�tjatega, kellel on v�hem kui 750 t��tajat ja kelle aastane m��gik�ive on v�iksem kui 200 miljonit eurot. Samuti hakkavad sihtr�hma kuuluma t��tlemisega alustavad, EL reeglite p�hjal tunnustatud tootjar�hmad ning t��tlemisega alustavad mikroettev�tjast suuremad p�llumajandustootjad. Sama alameetme raames toetatavate objektide loetelu t�iendatakse tootmis- ja laohoonete ehitamise ja renoveerimisega k�igis sektorites ning asendatakse maksimaalse toetussumma senine piirang (10 miljonit krooni 3 aasta jooksul) uue piiranguga (10 miljonit krooni 1 aasta jooksul).

Samuti t�iendatakse maaelu arengukava uue alameetmega „P�llumajandustoodete �histurustamise edendamine". Selle alameetme raames on kavas toetada p�llumajandustootjaid �hendavate tulundus�histute (tootjar�hmade) investeeringuid p�llumajandustoodete �hiseks ladustamiseks, sorteerimiseks, pakendamiseks ja turustamiseks vajalikesse masinatesse, seadmetesse ja tehnoloogiasse ning hoonetesse tehtavateks investeeringuteks.

“Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse” meetme puhul j�etakse �ra viide kiviaia rajamise toetamisele. Uute kiviaedade rajamiseks toetust ei kavandata, kiviaia taastamise toetus s�ilib.

3. „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010“ rakendusplaani aastateks 2009-2010 t�itmise 2009. aasta aruanne
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
T��p: Aruanne

Arengukava 2009. aasta rakendusperioodi jooksul on kasvanud nii kodanike�henduste arv kui ka paranenud nende koost�� avaliku sektoriga. Riikliku tugistruktuuri toetusel on kasvanud �henduste tegevusv�imekus ja j�tkusuutlikkus.

M��dunud aasta olulisematest tegevustest t�stetakse esile kodanike�henduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsiooni koostamist, mille elluviimisel keskendutakse rahastamise muutmist l�bipaistvaks ja �heselt m�istetavaks.

Samuti valmis m��dunud aastal kontseptsioon „Avalike teenuste lepingulise delegeerimise suunad mittetulundus�hendustele“. Kontseptsiooni eesm�rgiks on edendada ja �htlustada nii kohalike omavalitsuste (KOV) poolt mittetulundus�hendustele (MT�) avalike teenuste delegeerimise p�him�tteid kui leppida kokku MT�-dele suunatud arendustegevuste �ldises koordineerimises.

M��dunud aastal viidi rakendusplaani t�itmiseks ellu tegevusi 69, 9 miljoni krooni eest.

4. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a m��ruse nr 172 “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsen�uded” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: M��ruse eeln�u

Eeln�u kohaselt �htlustatakse m��ruse ning veeseaduse p�hjavee kaitstuse alase terminoloogia kasutamist.

Veeseaduses loetakse keskmiselt kaitstud p�hjaveega alaks ala, kus p�hjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht v�i 2–5 meetri paksune savi- v�i liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud p�hjaveega alaks loetakse ala, kus p�hjaveekihil lasub �le 20 meetri paksune moreenikiht v�i �le 5 meetri paksune savi- v�i liivsavikiht ning kaitstud p�hjaveega alaks loetakse ala, kus p�hjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

5. N�usoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta v��randamiseks
1) N�usoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta v��randamiseks (Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel olev Vana-V�idu k�las asuv kinnistu Viiratsi vallale)
Esitaja: haridus- ja teadusminister T�nis Lukas

Eeln�u kohaselt antakse n�usolek haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisel oleva Viljandimaal Viiratsi vallas Vana-V�idu k�las asuva kinnistu tasuta v��randamiseks Viiratsi vallale. 35 m2 pindalaga kinnistu sihtotstarve on tootmismaa.

Tegemist on riigi omandis oleva kinnistuga, kus asub t�na vallavalitsuse omandis olev reoveepumpla. Kuna reoveepumpla on Vana-V�idu asula peamine reoveepuhasti ning k�ik valla territooriumil paiknevad trassid ja pumplad on �le antud valla osalusega firmale O� Viiratsi Veev�rk, siis on igati p�hjendatud valla soov lahendada reoveepumpla maak�simus ja anda pumpla kinnistu edaspidi �le O�-le Viiratsi Veev�rk.

Eksperthinnangu kohaselt on kinnistu harilikuks v��rtuseks 2450,00 krooni.

2) N�usoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta v��randamiseks (Siseministeeriumi valitsemisel olev Ikla k�las asuv Vana-Ikla kinnistu H��demeeste vallale)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Eeln�u kohaselt antakse n�usolek siseministeeriumi valitsemisel oleva P�rnu maakonnas Ikla k�las asuva Vana-Ikla kinnistu tasuta v��randamiseks H��demeeste vallale. 932 m2 suuruse kinnistu sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Seoses �hinemisega Schengeni �igusruumiga puudub politsei- ja piirivalveameti l��ne prefektuuril teenistuslik vajadus kasutada Vana-Ikla kinnistut ning siseministeerium soovib kinnistu tasuta v��randada H��demeeste vallale. AS Arco Vara eksperthinnangu kohaselt leiti 12. aprilli 2010 seisuga kinnistu turuv��rtuseks 3200 krooni.

H��demeeste vallavalitsus soovib Vana-Ikla kinnistule rajada Eesti ja L�ti Vabariiki, seal hulgas ajaloolist P�hja-Liivimaa piirkonda, tutvustava paviljoni ja ekspositsiooni. Projekti on kavas arendada Eesti-L�ti programmi raames. Paviljonis kavandatakse tutvustada Eesti-L�ti piirialade ajalugu, anda informatsiooni ja suunavat turismiinfot Eestisse saabuvatele k�lalistele ning muud vajalikku teavet.

Samuti tagatakse kinnistul asuva torni kaudu sidev�rgu toimimine kohalikele elanikele ning interneti kasutamise v�imalus, praegu on tagatud sideteenus �le 20 pere. Perspektiivne torni kasutus on kavandatud avaliku vaatetornina. Tornist avanevad vaated Eesti ja L�ti merealadele, rannaniitudele, ajaloolisele Riissaare-Ikla kitsar��palisele raudteeliini koridorile ning Heinaste sadama muulidele ja rajatistele. Samas on v�imalik torni kasutada ka loodusvaatluseks ning ornitoloogiliseks seireks koost��s uurimis- ja teadusasutustega.

3) N�usoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta v��randamiseks (P�llumajandusministeeriumi valitsemisel olevad 2 kinnistut Viljandi linnale)
Esitaja: p�llumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Eeln�u kohaselt antakse n�usolek p�llumajandusministeeriumi valitsemisel ja p�llumajandusameti valduses olevate Viljandi linnas Leola t�nav 15a asuva kinnistu (pindala 1442 m², koos sellel asuva b�roohoone ja kontor-garaa�iga) ja Leola t�nav 18/34 asuva kinnistu (pindala 69 m², koos sellel asuva 2-kohalise garaa�iga) otsustuskorras tasuta v��randamiseks Viljandi linnale.

K�simus on esitatud valitsusele otsustamiseks, kuna rahandusministeerium ei koosk�lastanud p�llumajandusministeeriumi v��randamisotsuse eeln�u ning palus algatada menetluse korteriomandite mitterahalise sissemaksena �leandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Riigivaraseaduse kohaselt v�ib minister sellisel juhul otsustada kinnisasja v��randamise ainult valitsuse n�usolekul.

Korralduses nimetatud hoonestatud kinnistud olid Viljandi maaparandusb�roo valduses kuni 1. jaanuarini 2010. a. Hooned vabanesid seoses Viljandis asuvate p�llumajandusministeeriumi hallatavate asutuste �htsesse kompleksi �mberpaigutamisega.

Eksperthinnangu kohaselt on Leola tn 15a harilikuks v��ruseks 2 300 000 krooni ja Leola tn 18/34 hoonetel 30 000 krooni.

Viljandi linn soovib Leola tn 15a kinnistul asuvaid hooneid kasutada eakate ja sotsiaalhoolekande keskuse rajamiseks. ��ripinnalt soovitakse �mber paigutada munitsipaalasutusena tegutsev p�evakodu ja laiendada p�evakeskust. Samuti soovitakse hoonesse viia lisaks p�evakodule ka teised Viljandi linnas asuvad pension�ridele m�eldud asutused nagu Pension�ride Liit ja Pension�ride �hendus, eesm�rgiga koondada eakatele m�eldud asutused �htsesse kompleksi ning muuta nimetatud asutuste tegevused s�steemsemaks.

P�evakodu praegu ��ritavate ruumide probleemiks on f��silise mahu ammendumine, mist�ttu ei ole v�imalik eakatele pakkuda t�iendavaid teenuseid, probleemiks on ka pension�ridele m�eldud asutuste hajutatus �le linna. Leola t�nav 15a asuvad ruumid sobivad pension�ridele m�eldud keskuse kujundamiseks ja tegevuse koondamiseks �hte majja, ka kinnistu asukoht on eakatele sobilik, kuna see on kergesti ligip��setav nii jala kui �histranspordiga ning k�rval asub puhkust v�imaldav Paala j�rve haljasala.

Seoses eakate ja sotsiaalhoolekande keskuse rajamisega vajab Viljandi linn garaa�ina eelnimetatud hoone vastas Leola t�nav 18/34 asuvat garaa�i koduteeninduse transpordi paigutamiseks ning panipaigaks invavahendite ja inventari hoiustamisel.

6. Riigieelarve vahendite �mberjaotamine seoses Riigihangete Ameti tegevuse l�petamisega
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: Korralduse eeln�u

Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigieelarve vahendite �mberjaotamiseks seoses riigihangete ameti tegevuse l�petamisega.

Alates 30.juunist 2010 l�petati senine riigihangete ameti j�relvalvefunktsioon ning alates 01. juuli 2010 on �igusaktidest tulenevalt s�testatud riigihangete ameti �igused ja kohustused rahandusministeeriumil.

7. Riigieelarve kassareservist v�ljamakse tegemine
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: Korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve kassareservi summas 53 tuhat krooni Norra finantsmehhanismi projekti EE0024 rikkumise katteks esitatud tagasimaksen�ude t�itmiseks. Vastavalt eeln�ule peab rahandusministeerium korraldama ka nimetatud summa ulatuses kassareservi taastamise.

Projekt EE0024 on suunatud nakkushaiguste diagnoosimis- ja raviv�imaluste kaasajastamisele Ida-Viru Keskhaiglas.
Projekti puhul leiti, et SA Ida-Viru Keskhaigla rikkus riigihangete seaduse s�tet, mis kohustab kasutada rahalisi vahendeid s��stlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesm�rk m�istliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste v�rdlemise teel parima v�imaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

P�rast rikkumisaruande l�bi vaatamist otsustas Finantsmehhanismide Kantselei, et rikkumisega seotud lepingu summast on mitteabik�lblik 25 protsenti. Projekti kogumaksumus on 621 917 eurot, ehk ligi 9, 7 miljonit krooni, sealhulgas Norra Finantsmehhanismi toetus 371 844 eurot ehk 5, 8 miljonit krooni. Kui Finantsmehhanismide Kantselei seisukoht j��b l�plikuks otsuseks, peab rahandusministeerium olema valmis kehtiva tagasimaksen�ude t�itmiseks summas 3 390 eurot ehk ligi 53 tuhat krooni.

Norra Finantsmehhanismi 2004-2009 raames antakse toetust investeeringu- ja arendusprojektidele, et aidata kaasa sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste v�hendamisele laienenud Euroopa Majanduspiirkonnas.

8. V�lisabi sildfinantseerimine (Statistikaamet)
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: Korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 1 177 638 krooni Statistikaameti ning Euroopa Komisjoni projekti "2010 survey on the structure of agricultural holdings and survey on agricultural production methods in Estonia“ ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesm�rgiks on toetada 2010. aasta p�llumajandusloenduse l�biviimist Eestis, milles varustatakse avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettev�tjaid ning rahvusvahelisi organisatsioone p�hjalike ja t�psete andmetega p�llumajanduse kohta.

Loendus vaatleb majapidamiste tegevust tervikuna — maa omandivormi, juhtimist, taime- ja loomakasvatust, t��j�udu, muud tulutoovat tegevust. Tulemusi kasutatakse Euroopa Liidu p�llumajanduspoliitika kujundamisel.

Sildfinantseerimise summa tagastatakse p�rast Euroopa Komisjonilt vahendite laekumist hiljemalt 28. veebruaril 2013. aastal.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile kohtuotsuse t�itmiseks
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: korralduse eeln�u

Valitsus hakkab arutama keskkonnaministeeriumi taotlust 317 100 krooni eraldamiseks reservist. Raha kasutataks j�ustunud kohtuotsuse t�itmiseks, mille kohaselt Tallinna ringkonnakohus t�histas keskkonnaministeeriumi poolt 2008. aastal Kivi�li Keemist��stusele v�ljastatud kaevadamisloa.

Keskkonnaministeerium v�ljastas 2008. aasta 21. novembril Kivi�li Keemiat��stuse O�-le kaevandamisloa. Selle peale esitasid P�hja-Kivi�li II karj��ri territooriumil asuvate kinnistute omanikud ja valdajad halduskohtule kaebused loa t�histamiseks, kuna kaebajaid ei kaasatud kaevandamisloa menetlusse.

Tallinna halduskohus j�ttis 4.12.2009 otsusega kaebused rahuldamata. Halduskohtu otsus kaevati edasi.

Tallinna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonikaebused ning t�histas kaevandamisloa. Vastavalt kohtu otsusele peab menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus m�istis riigilt menetluskuludena v�lja 317 100 krooni.

Keskkonnaministeerium ja Kivi�li Keemiat��stuse O� esitasid kassatsioonikaebuse riigikohtule, mis j�ttis selle menetlusse v�tmata ning millega j�ustus l�plikult ka ringkonnakohtu varasem otsus.

10. Finantsinspektsiooni n�ukogu liikmete nimetamine
Esitaja: rahandusminister J�rgen Ligi
T��p: korralduse eeln�u

Valitsuse istungi p�evakorras on korralduse eeln�u, millega kinnitatakse finantsinspektsiooni n�ukogu liikmeteks Matti Klaar ja rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Veiko Tali.

Matti Klaari ja Veiko Tali nimetas valitsus Finantsinspektsiooni n�ukogu koosseisu 16. augustil 2007. aastal ning nende praegused volitused l�ppevad k�esoleva aasta 15. augustil.

11. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2007. a korralduse nr 100 „Libeeria vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine“ muutmine
Esitaja: v�lisminister Urmas Paet
T��p: korralduse eeln�u

Eeln�u kohaselt asendatakse korralduses viide kehtivuse kaotanud n�ukogu �hisele seisukohale viitega uuele n�ukogu �hisele seisukohale Libeeria vastu suunatud piiravate meetmete kohta.

12. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kasvuhoonegaaside heite �le 20 %-lise v�hendamise v�imaluste anal��s ja kasvuhoonegaaside heite �lekandumise ohu hindamine“ suhtes
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
T��p: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon soovib teatisega alustada arutelu EL kasvuhoonegaaside heitkoguste v�hendamise eesm�rgi suurendamiseks 20 protsendilt 30 protsendile. Teatise eesm�rk ei ole v�tta praegu vastu otsust 30 % eesm�rgile �lemineku kohta, kuna selleks varasemalt kokkulepitud tingimused ei ole veel t�idetud.

Teatises esitatakse �ldise anal��si tasemel erinevad v�imalikud meetmed 30% eesm�rgi saavutamiseks EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemiss�steemi (ETS) meetmetena ja kauplemiss�steemiga katmata valdkondade (non-ETS) v�imalused.

Teatis anal��sib ka s�sinikulekke ohtu, mille v�ltimiseks pakub komisjon v�imalike lahendustena lisada heitkogustega kauplemise s�steemi ka impordi, l�hendada muudes riikides v�etavaid CO 2 -heite v�hendamise meetmeid ELi omadele ja kaotada seega energiamahukate t��stusharude konkurentsil�he ning j�tkata ELi energiamahukate ettev�tete toetusmeetmeid (s.h kvootide tasuta eraldamine).

Eesti tervitab komisjoni algatust anal��sida kasvuhoonegaaside heitkoguste v�imaliku v�hendamise eesm�rkide suurendamise m�jusid. Eesti peab vajalikuks j�tkata anal��si, pidades silmas eesm�rki piirata �lemaailmset temperatuuri t�usu alla 2 kraadi ning 2050. aastaks v�hendada arenenud riikides heitkoguseid 80–95 %. Eestile on oluline, et j�tkuanal��s uuriks m�jusid nii liikmesriikidele, arvestades nende erip�rasid, kui ka erinevatele sektoritele.

13. Valitsuse eesm�rgid Euroopa Liidus Belgia eesistumisperioodil ja �levaade valitsuse eesm�rkide t�itmisest Euroopa Liidus Hispaania eesistumisperioodil
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
T��p: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

K�esoleva aasta teisel poolel on Euroopa Liidu eesistujariigiks Belgia. Eesti olulisimad teemad sel perioodil on EL-i eelarvepoliitika ja konkurentsiv�ime tugevdamine ja euroala usaldusv��rsuse taastamine, siseturu taask�ivitamine, �hise p�llumajanduspoliitika tulevik ning Euroopa Liidu sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuur, mille asukohamaaks soovib Eesti saada.

Euroopa Liidu iga eesistumisperioodi alguses kinnitab valitsus oma eesm�rgid algavaks eesistumisperioodiks ning teeb �levaate l�ppenud eesistumisperioodi kohta. Selle eesm�rgiks on s�nastada Eesti huvid olulisemates k�simustes, millele Eestit esindavad ministrid ja ametnikud peavad j�rgneval poolaastal enam t�helepanu p��rama.

Eesti eesm�rgid eesistumisperioodil l�htuvad 2007. aastal heakskiidetud „Eesti Euroopa Liidu poliitikast 2007–2011“.

Valitsuse istung on alanud

Wed, 14 Jul 2010 15:00:00 +0300

]]> Vabariigi Valitsus kiitis neljap�eval, 8. juulil kell 10 Stenbocki majas alanud istungil heaks p�evakorrapunktid number 1-5, 7-9, 11-12 ja 14-16. Need p�evakorrapunktid kiideti heaks istungile esitatud kujul. Heakskiidetud p�evakorrapunktide kohta loe l�hemalt:
http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=297898&tpl=1006

]]>

Valitsus ei toetanud maa tasuta munitsipaalomandisse andmisest

Thu, 08 Jul 2010 11:08:00 +0300

]]> Valitsus ei toetanud Rakvere linnavalitsuse taotlust 11 maa�ksuse linna munitsipaalomandisse tasuta andmiseks.

]]> Kohalikule omavalitsusele antakse maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse vaid sellist maad, mille omamine on otseselt vajalik seadusega pandud �lesannete t�itmiseks. Rakvere linn soovib, et sinna rajataks eluasemeid, milline tegevus ei ole aga �hegi seadusega antud kohaliku omavalitsuse p�devusse.

Maa taotlemine munitsipaalomandisse selle hoonestus�igusega koormamise v�i v��randamise eesm�rgil ei ole koosk�las maa tasuta munitsipaalomandisse andmise p�him�ttega.

Rakvere linnal on v�imalik elamumaa sihtotstarbega maa�ksusi taotleda oma omandisse riigivaraseaduse paragrahvi 34 alusel, mille kohaselt tasub omavalitsus riigile 65 protsenti kinnisasja harilikust v��rtusest.

Valitsus ei andnud ministeeriumile n�usolekut v��randada riigivara

Thu, 08 Jul 2010 11:33:00 +0300

]]> Tuginedes k�esoleva aasta 29. aprilli valitsuskabinetis tehtud otsusele v��randada valitsemiseks mittevajalikku riigivara vaid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu, ei andnud valitsus t�na p�llumajandusministeeriumile luba m��a Veterinaar- ja Toiduameti valduses olevad kaks korterit.

]]> Rahandusministeerium ei koosk�lastanud valitsuse istungile esitatud korralduse eeln�u ning palus p�llumajandusministeeriumil algatada menetluse korteriomandite mitterahalise sissemaksena �leandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Valitsuse istung on l�ppenud

Thu, 08 Jul 2010 11:35:00 +0300

]]> Valitsuse istung on l�ppenud. Kell 12 algaval pressikonverentsil Stenbocki maja pressiruumis vastavad ajakirjanike k�simustele peaminister Andrus Ansip, rahandusminister J�rgen Ligi, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Vaata valitsuse pressikonverentsi �lekannet valitsuse uudisteportaalist: http://www.valitsus.ee/brf/?id=1222

]]>