Ministeeriumide pressiteated

Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemile antakse rahvusvaheline hinnang

Wed, 22 Feb 2012 21:02:00 +0200

Täna, 22. veebruaril esitletakse Tallinnas Swissôtelis Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi uuringu tulemusi, millele järgneb paneelarutelu teemal „Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteem majanduse konkurentsivõime alusena“. Üritusel osalevad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, uuring saigi teoks mõlema ministeeriumi initsiatiivil.

Välishindamise läbi viinud European Research Area Committee (ERAC) on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu strateegilistes teadus- ja innovatsioonipoliitika küsimustes nõustav liikmesriikide esindajatest koosnev organ. Üheks ERACi ülesandeks on liikmesriikide teadus- ja innovatsioonipoliitika hindamine läbi nn süsteemitasandi „peer-review“ protsessi. Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika ning -süsteemi hindamise tulemusena tuuakse välja soovitused, mis aitavad kaasa uue teadus- ja innovatsioonistrateegia ettevalmistamisel. Väliseksperdid olid kaasatud Soomest, Taanist, Sloveeniast ja Iisraelist.

Väliseksperdid soovitavad Eestil siduda teadus- ja innovatsioonitegevus rohkem majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisega. Täna keskendub teadus- ja innovatsioonipoliitika suures osas kõrge lisandväärtusega sektoritele, kuid tähelepanu tuleks pöörata ka teistele, väiksema lisandväärtusega sektorite arendamisele. Teadus- ja innovatsioonipoliitikat on vaja rohkem fokusseerida, vähendada riiklikke teadus- ja arendusprogramme ning tõhustada nende elluviimist.

Eestile soovitatakse muu hulgas arendada ka nn turukeskset poliitikat ning tugevdada riigi rolli teaduse ja innovatsiooni tellijana. Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja keskendunud teadusele endale, kuid seda on vaja üle kanda ka majandussektorile.

Raportis on öeldud ka, et üheks teadussüsteemi kitsaskohaks on inimressursi nappus. Eestil tuleb keskenduda tööjõu kvaliteedile ning tagada teadlaste ja inseneride elukutse atraktiivsus. Samuti tuleb selgeks teha, millist inimkapitali peaks meie haridus- ja teadussüsteem tuleviku majandusstruktuuri arvestades ette valmistama.

Rein Joamets
Avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Martin Miido
Avalike suhete osakonna peaspetsialist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
625 6430

Sotsiaalministeeriumis tutvustati patsiendiõiguste kohaldamise direktiivi piiriüleses tervishoius ja selle kohaldamist Eesti õigusruumi

Wed, 22 Feb 2012 16:47:00 +0200

Tänasel Sotsiaalministeeriumi teabepäeval tutvustasid Euroopa Komisjoni esindajad Annika Nowak ja Nicolas Pradalié Eesti tervishoiuteenuste osutajatele ja ministeeriumi teistele partneritele patsiendiõiguste kohaldamise direktiivi piiriüleses tervishoius.

Euroopa Komisjoni esindajad ütlesid oma ettekandes, et direktiivi kolm põhilist eesmärki on täpsustada patsientide õigusi tervishoiuteenustele teises riigis, tagada piiriüleste tervishoiuteenuste turvalisus ja kvaliteet ning soodustada piiriülest koostööd.

Piiriüleste tervishoiuteenuste hüvitamine on piiratud tervishoiuteenustega, millele inimesel on õigus liikmesriigis, kus ta on kindlustatud. Sealjuures tuleb tagada, et teistest liikmesriikidest pärit patsientidele kohaldatakse samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu oma riigi patsientidele. Direktiivi alusel on patsiendil õigus saada hüvitist elukohariigi hindades, kuid teenuste hüvitamine piirdub saadud teenuse tegelike kulude katmisega. Direktiiviga kehtestatakse ka teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamise kohustus, mis kehtib nii ravimite kui ka meditsiiniseadmete puhul.

Nowaki ja Pradalié sõnul koondab iga liikmesriik patsientidele olulise piiriüleste tervishoiuteenuste info riiklikku kontaktpunkti, mis jagab teavet nii patsientide õigustest, juhtnööridest, hüvitistest jne.

Teabepäeva teises pooles andis Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ülevaate direktiivi kohaldamisest Eesti õigusruumi ning ministeeriumis valminud Eesti õigusruumi analüüsist.

Liikmesriikidel on õigus kehtestada direktiivis määratud tingimustel eellubade süsteemi piiriülestele haiglaravi teenustele ning teenuste puhul, mis nõuavad kõrgelt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiiniliste infrastruktuuride või seadmete kasutamist. Paluste sõnul Eesti ei ole eellubade kehtestamise suhtes lõplikku otsust veel teinud. "Teatud teenuste puhul on mõistlik eellubasid rakendada, kuid see on küsimus, mida tuleb veel kindlasti Eesti Haigekassa, tervishoiuteenuste osutajate ja meie teiste partneritega arutada," ütles Paluste.

Direktiivi kohaldamisalast jäävad välja pikaajalise hoolduse teenused, elundisiirdamise eesmärgil elundite kättesaadavus ja jaotamine ning riiklikud vaktsineerimisprogrammid. Ühtlasi ei reguleeri direktiiv erakorralise arstiabi osutamist EL-is. Ka edaspidi kasutatakse selleks Euroopa ravikindlustuskaardi süsteemi. Samuti ei hõlma direktiiv neid tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata. Sellisteks juhtudeks on olemas juba kehtiv kord, mida ei ole kavas muuta.

Edasi planeerib ministeerium jätkata arutelu kolmes töögrupis, kuhu on kaasatud ka tervishoiuteenuse osutajad ja teised partnerid.

Direktiiv jõustus 24. aprill 2011 k.a. ja kõigil liikmesriikidel tuleb see üle võtta ja vajalikud seadusemuudatused jõustada 25. oktoobriks 2013.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

USA kindral ja Briti endine kaitseminister said Kaitseministeeriumi kõrgeima teenetemärgi

Wed, 22 Feb 2012 15:42:15 +0200

Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran andis täna Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel üle kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks.

Kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi, I klassi teeneteristi pälvisid panuse eest Balti riikide tähtajatu õhuturbelahendi saavutamisel USA Euroopas asuvate õhujõudude ülem kindral Mark A. Welsh ja Suurbritannia endine kaitseminister dr Liam Fox.

III klassi teeneteristiga autasustati Kirde Kaitseringkonna ülemat kolonelleitnant Martin Heremit pikaajalise professionaalse tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks. Samuti pälvis III klassi teeneteristi Kaitseministeeriumi hangede osakonna juhataja asetäitja Katri Raudsepp tunnustusena kauaaegse töö eest kaitsehangete valdkonna arendamisel.

Samuti tunnustati Kaitseministeeriumi teeneteristi, kuld- ja hõberinnamärgiga mitmeid diplomaate, omavalitsustegelasi, kaitseministeeriumi ametnikke, kaitseväelasi, kaitseliitlasi Kaitseressursside Ameti töötajaid ja arstlike komisjonide liikmeid ning koostööpartnereid.

Samuti anti mitmetele kaitse- ja välisministeeriumi ametnikele ja kaitseväelastele kaitseministri tänukirjad NATO Balti riikide tähtajatu õhuturbelahendi saavutamise nimel tehtud töö eest.

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 24. veebruaril 1999 kolmeklassilisena. Esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel.

2004. aastal said kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi, 2009. aastal kindralleitnant Johannes Kert, 2010. aastal Kaitseministeeriumi tollane kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja 2011. aastal kindral Ants Laaneots ning tollane kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm. Selle autasu on postuumselt saanud ka endine kaitseminister Ülo Uluots.

Lisainfo:
Aari Lemmik
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0155 / 50 60 224
aari.lemmik@kmin.ee

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendi põhinõudmiste kogumaksumus on vähemalt 69 miljonit eurot

Wed, 22 Feb 2012 15:42:00 +0200

Eesti Haridustöötajate Liit koostas koolidele streigijuhendi, mis sisaldab ka ülevaadet koolidele soovitatud põhinõudmistest. Haridus- ja Teadusministeeriumi arvutuste kohaselt on Eesti Haridustöötajate Liidu koolide streigijuhendi soovitatud nõudmiste täiendav rahaline koguväärtus aastal 2012 vähemalt 69, 2013. aastal 123 ning 2014. aastal 172 miljonit eurot, mis ületab kaugelt koolipidajate eelarvevõimalusi.

Streigijuhendis toodud põhinõuete maksumused on 37 miljonit eurot õpetajate töötasu alammäärade suurendamiseks 2012. aastal vähemalt 20% võrra (koos koolituskulude vastava kasvuga); 20 miljonit eurot koolieelsete lasteasutuste õpetajate üleriigiliste palgaalammäärade võrdsustamiseks põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajate palgaalammääradega ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate puhkuse võrdsustamiseks teiste õpetajate puhkusega (56 kalendripäeva) ning 12 miljonit eurot pedagoogidele 18-tunnilise õppetundide arvu kehtestamiseks nädalas.

Haridus- ja Teadusministeerium otsib koostöös kohalike omavalitsustega lahendusi, kuidas tõsta õpetajate palka 2013. aastal. Õpetajad peavad saama õiglast palka ning palkade korrastamise nimel on ministeerium pidanud konsultatsioone ja läbirääkimisi kohalike omavalitsuste kui koolipidajate ja õpetajate otseste tööandjate esindajatega.

Tarmu Kurm
Haridus- ja Teadusministeerium
avalike suhete osakond
tarmu.kurm(at)hm.ee
tel: +372 735 0154

Kaitseministeerium autasustab parimate kaitsealaste teadustööde autoreid

Wed, 22 Feb 2012 11:35:41 +0200

Täna antakse Kaitseministeeriumis pidulikult üle kaitsealaste teadustööde konkursi võidutööde auhinnad.

Kaitsealaste magistri- ja doktoritööde avaliku konkursi eesmärgiks on edendada kaitsealast teadus- ja arendustegevust, tunnustada parimate kaitsealaste teadustööde autoreid ning motiveerida noorteadlasi teostama teadusuuringuid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulistes suundades.

Kaitseministeeriumi Teadusnõukogu valis doktori- ja magistritööde kategoorias välja kolm parimat, tunnistades 2011. aasta võidutöödeks:

Doktoritööde kategoorias
I preemia 3000 eurot – kapten Merle Parmak “Isiksuseprofiilide roll sõdurite psühholoogilisel toimetulekul vahetus soorituskeskkonnas”
II preemia 2000 eurot – Andrus Seiman “Kapillaarelektroforeesil põhinev analüsaator keemiarelvade laguproduktide määramiseks”
III preemia 1500 eurot – Veljo Sinivee “Portatiivne ioniseeriva kiirguse spektromeeter „Gammamapper“”

Magistritööde kategoorias
I preemia 2000 eurot – Eeva-Gerda Kobrin “Proovi kogumise ja ekstraktsiooni protseduuri väljatöötamine närvigaasi laguproduktide kohapealseks analüüsiks portatiivse KE instrumendiga”
II preemia 1500 eurot – Marit Mätik „Eesti kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljoni logistikakooli transpordiväljaõppesektsiooni arenguvõimalused ja -suunad“
III preemia 1000 eurot – Rasmus Raag „Telemeetriasüsteem taktikalisele mehitamata õhusõidukile“

Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on väga oluline julgustada noori teadlasi uurima kaitsevaldkonda ja panustama seeläbi riigikaitse arengusse. „Mul on hea meel, et osa tänastest võidutöödest on leidnud rakendust kaitseväes ja kaitseliidus,“ ütles Marran.

Kaitsealaste teadustööde konkurss toimus esmakordselt ja hakkab edaspidi toimuma igal aastal. Konkursile sai esitada ajavahemikus 2009–2011 edukalt kaitstud magistri- või doktoritöid, mille teema on seotud riigikaitse- ja julgeolekuvaldkonnale olulise uurimissuunaga. Konkursile laekus 6 doktoritööd ja 14 magistritööd. Töid hindas Kaitseministeeriumi Teadusnõukogu.

Auhinnad antakse üle täna Kaitseministeeriumis toimuval Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel.

Lisainfo:
Linda Raska
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakond
Tel 717 0078
linda.raska@kmin.ee