Innovatsioon - mis see on ja milleks meil seda tarvis on? Eesti ühiskond ja majandus on viimase 15 aasta jooksul läbi teinud kiired muutused. Need aastad on toonud kaasa palju uut, mida on tulnud õppida, kogeda ja rakendada. Nüüd, kus oleme saavutanud paljud kunagi kaugete unistustena tundunud eesmärgid, oleme jõudnud koos muu maailmaga üleilmastumise ajajärku, kus kõik meie ümber muutub väga kiiresti. Eesti areng kinnitab, et ka meie oleme uuenemisvõimelised ehk teisisõnu innovatiivsed. Tegelikult teeme me asju pidevalt uut moodi, rakendame aina enam uusi ideid, loome uusi ettevõtteid uute äriideedega, parendame oma tooteid, et meie klientidel oleks neist rohkem kasu, loome uusi teenuseid ja suhtlemisvorme riigiga, kasutame ära tänapäeva tehnoloogia võimalusi ning toome riiki kodanikule lähemale. Seda kõike võib nimetada innovatsiooniks. Eesti majandusel tervikuna on hästi läinud. Paljud ettevõtted on väga kiiresti arenenud ja õppinud viimaste aastate jooksul ning nende panus Eesti ühiskonna heaolu kasvamisel on märkimisväärne. Samas elame me avatud maailmamajanduse ning üleilmastumise tingimustes, kus ettevõtete pidev võime uuendusteks on kriitiline nii nende arengu, säilimise kui ühiskonna heaolu loomise seisukohalt. Innovatsioon ja uuenemisvõime on väga olulised tegurid ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime tagamisel. Siinkohal on riik heaks partneriks ettevõtetele, toetades ettevõtete arendusprojekte, ettevõtete töötajate koolitamist ning koostööd teadus- ja haridusasutustega. Riik ei saa lahendada kõiki ettevõtete probleeme, kuid ta saab olla paljude initsiatiivide algatajaks ning protsesside kiirendajaks. Haridusel ja teadusel on kaalukas roll ühiskonna innovatsioonivõime hoidmisel ja teadmistepõhise majanduse arendamisel. Haridus ja teadus moodustavad innovatsioonivõimekuse vundamendi. Kuigi innovatsiooni ei saa päriselt võrdsustada nende valdkondadega, võib siiski väita, et ebapiisav panustamine haridusse ja teadusesse muudab edusammud innovatsioonis loteriiks. Innovatsiooni ja veelgi laiemalt loovuse toetamine on oluline kõikidel hariduse astmetel ja tasemetel - olgu see põhiharidus, gümnaasiumiharidus, kutseharidus või ülikooliharidus. Teaduse peamine roll on uue teadmise loomine ja innovatsioonide ettevalmistamine. Riigil on oluline roll hariduse ja teaduse toetamisel ning seeläbi nende valdkondade paremal sidustamisel ja heade koostöösuhete arendamisel ettevõtluse, hariduse ja teaduse vahel. Innovaatiline ehk uuenduslik mõtlemine peaks olema inimestele loomulik, mitte pealesunnitud nähtus. Samuti ei peaks innovatsioon tähendama ainult edukate ideede loomist. Eksimine on inimlik. Kõik ideed ei ole määratud edule ja see on loomulik. Kui aga inimestel on julgust uusi ideid välja pakkuda ja katsetada, ei jää ühel hetkel ka edu tulemata. Muutustega kohanemine ja elukestev õpe on vajalikud eelkõige selleks, et inimestel oleks hea elada. Uuendusmeelse riigi eemärk ja idee peaks tähendama riigi kodanikule ligemale toomist. Innovatsioon poliitika ja kodanike lähendamisel hõlmab näiteks uusi teenuseid ja suhtlemisvorme riigiga, kasutades uusi tehnoloogiavõimalusi ning lahendusi (näiteks e-valitsus ja TOM). Innovaatiline ehk uuendusmeelne ühiskond on sidus ehk teisisõnu aitab uuendusmeelsus kaasa erinevate ühiskondlike gruppide omavahelisele läbisaamisele ning koostööle. See omakorda võimaldab sotsiaalse kapitali kogunemist, mis ühtlasi loob soodsad tingimused konkurentsivõimelistele inimestele, et nad tuleksid ja jääksid Eestisse tööle ja elama. Ühiskonna innovaatilisus aitab suurendada heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti. Eesti peaks õppima ka teiste riikide kogemustest ja teadmistest, noppides välja enda jaoks vajaliku ja kasuliku. Nii mõnelgi puhul on aga asjakohane ka teiste riikide innovatsioonimudelite ja innovaatiliste ideede õigeaegne ülevõtmine või kohandamine. Viited olulisematele innovatsiooniga seotud kavadele: |
|
© Vabariigi Valitsus |