2.02.2012 Eelnõuga laiendati võimalusi kohaldada seksuaalkurjategijatele karistussüsteemi osana ravi

Eelnõu eesmärk on võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Tegemist on kuritegude toimepanemise eest mõistetava vangistuse osalise asendamise võimalusega.

Samuti on eelnõus kavandatud laiendada ennetähtaegse vabanemise võimalusi, kui isik nõustub seksuaalkurjategijate kompleksravile suunamisega. Mõlemal juhul peab olema isikule karistuseks määratud kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Kui isikule määratud vangistus ületab kahte aastat, siis eelnõu kohaselt ei ole võimalik seda osaliselt seksuaalkurjategijate kompleksraviga asendada.

Ravi kohaldamise vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek. Kui isik raviga ei nõustu, siis mõistetakse talle vangistus või rahaline karistus. Kui vangistus on mõistetud ning kurjategija vangistuse kandmise ajal leiab, et ta on valmis siiski alluma ravile, siis on see võimalus tal vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral.

Ravi seisneb isiku allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on isikul kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle kontrolli all hoidmine. Ravi määratakse pikkusega 18 kuud kuni 3 aastat.  Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus. Seksuaalkurjategijate kompleksravi maksumuse hüvitab riik.

Ravi pakkumine aitab kurjategijatel hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest, vähendab  seksuaalkurjategijate sotsiaalset tõrjutust (vangistuse asemel võimalik jätkata töötamist) ning tagab nende sujuvama ülemineku ühiskonda.

Eestis mõistetakse aastas seksuaalkuritegudes süüdi 50–60 isikut. Võttes näitena aluseks Põhjamaade kogemuse, võiks Eestis kompleksravi vajada aastas paar seksuaalkurjategijat ja ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks kaaluda intensiivsemat psühho-sotsiaalset sekkumist ning seksuaalkurjategijate programmi rakendamist.

Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1.juuni 2013.