18.01.2012 Ebaloomulikul teel hukkunud 2011

• Õnnetussurmade lõikes on aga mitmetel juhtudel hukkunute arv suurenenud. 2011. ja 2010. aasta võrdluses on uppumissurmade ja enesetappude arv vähenenud,  tulesurmade, liikluses, tööõnnetustes ja tapmiste/mõrvade tagajärjel hukkunute arv aga tõusnud (vt allolev tabel).

Tabel 1. Ebaloomulikul teel hukkunute võrdlus 2010. ja 2011. aastal (esialgsed andmed)

• Kõige suurema osa ebaloomulikel teel hukkunutest moodustasid 2011. aastal enesetapud (37%) ning liiklussurmad (20%). 2010. aastal moodustasid ebaloomulikul teel hukkunutest suurima osa enesetapud (41%) ning uppumissurmad (17%).

• Kõige enam on õnnetussurmade arvestuses suurenenud liiklussurmade arv. Liikluses hukkunute arv kasvas 22 inimese võrra, ületades 2010. ja 2009. aastal liikluses hukkunute arvu. Liiklusõnnetuste puhul on valitsuse eesmärgiks vähendada liiklusõnnetustes hukkunute arvu kolme aasta keskmisena alla 75 inimeseni aastas. 2010. aastal oli kolme viimase aasta keskmine näitaja 103 liiklusõnnetuses hukkunut, 2011. aastal (aastate 2009-2011 keskmisena) 93 hukkunut.
  
  
• Esialgsetel andmetel oli mullu liikluses kõige ohvriterohkem kuu detsember, kui hukkus 16 inimest (2010. aasta detsembris hukkus 6 inimest). Põhjustena võib välja tuua majandusliku olukorra paranemisega kaasneva liikluse kasvu lisaks tavapärastele mõjuteguritele (alkoholijoobes juhtimine, teeoludele mittevastava kiirusega sõitmine, vähene helkurikandmine, liiklusjärelevalve vähenemine jne). Liiklussurmade kasvu võib olla mõjutanud 2010. aastaga võrreldes ka lume hilisem mahatulek, mil üldine nähtavus teedel ja tänavatel on halvem. Seda kinnitab mõneti ka hukkunute arvu suurenemine just jalakäijate (suurenenud 12 võrra) ja jalgratturite (suurenenud 3 võrra) seas. Ka on 2011. aastal kasvanud ühissõidukiõnnetuste tagajärjel hukkunute arv (+11). Joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuste ning nende tagajärjel hukkunute arv on võrreldes 2010. aastaga jäänud suhteliselt samale tasemele (liiklusõnnetused 2010 – 179/ 2011- 177; nende tagajärjel hukkunud 2010 – 16/ 2011 - 14).
  
  
• Riigi põhimaanteedest oli 2011. aastal kõige enam hukkunuid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (13), Jõhvi-Tartu-Valga maanteel (6) ning Tallinn-Narva maanteel (5).
  
  
• Uppumissurmade arv on vähenenud peaaegu kaks korda. 2011. aastal on Eesti veekogudes uppunud esialgsetel andmetel 56 inimest, 2010. aastal samal perioodil uppus 91 inimest. Kõige ohvriterohkemad kuud olid tänavu juuni ja juuli, kui uppunuid oli vastavalt 15 ja 14. Uppumissurmade languses märgib oma osa kindlasti 2010. a traagilisele suvele järgnenud avalikkuse tähelepanu tõus uppumissurmade kasvule ning erinevad ennetuskampaaniad.
  
  
• Esialgsetel andmetel vähenes 2011. aastal ka enesetappude arv, jäädes viimase 15 aasta arvestuses esmakordselt alla 200 (võrdluseks, et 10 aastat tagasi ehk 2001. aastal hukkus enesetapu tagajärjel kaks korda rohkem inimesi - 401).
  
  
• Tulekahjudes hukkus 2011. aastal 4 inimest rohkem kui 2010. aastal (69) ning 10 inimest rohkem kui 2009. aastal (63). Kõige rohkem hukkus tulekahjude tagajärjel inimesi Harjumaal (17), Läänemaal (12), Ida-Virumaal (10) ning Lääne-Virumaal (10). Viljandimaal ei ole tuli tänavu ühtki inimelu nõudnud. Enim hukkunuid oli tänavu veebruaris, mil tuleõnnetuses kaotas oma elu 20 inimest (nendest 10 hukkus 20. veebruaril toimunud traagilises väikelastekodu põlengus Haapsalus).
  
  
• Tulekahjude ja tulesurmade vähendamiseks on üheks oluliseks meetmeks isekustavate sigarettide kasutuselvõtt 2011. a novembrist, mis peaks prognooside kohaselt vähendama tulekahjude arvu aastas 500 võrra ja tulesurmade arvu 10-15 võrra. 2010. aastal kaotas 69st tulekahjus hukkunust pooled ehk 34 inimest oma elu hooletu suitsetamise tagajärjel.
  
  
• Tööõnnetuse tagajärjel hukkus 2011. aastal 19 inimest, ehk kahe võrra rohkem kui 2010. aastal. 2011. aastal  on kasvanud ka tööõnnetuste arv, mida võib seletada nii taastuva majandusolukorraga kaasneva uute töötajate värbamise kasvuga kui ka kasvanud tööintensiivsusega.
  
  
• Tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunute arv on suurenenud 56-lt 65-ni, jäädes enamvähem samale tasemele 2009. aasta näitajaga (69). Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2011. aastal kokku 100 (2010. aastal 84). See näitaja hõlmab aga ka peale lõpuleviidud kuritegude veel kuriteokatseid ja harvadel juhtudel ka kuriteo ettevalmistamise või kuriteole kihutamise juhtumeid. Seetõttu on hukkunuid märksa vähem kui kuritegusid. Tuleb arvestada ka sellega, et ühe kuriteo tagajärjel võib hukkuda mitu inimest.