Valitsus » Tegevusprogramm » Turvaline Eesti » Valitsuse eesmärkidega seotud ülevaated » 1.12.2011 Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2011  

Uuendatud: 04.04.2012, kell 15:18

1.12.2011 Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2011


Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi koostamisel lähtutakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride ning avaliku arvamuse küsitlusi läbiviivate organisatsioonide kogutud andmetest. Riikides tajutava korruptsiooni mõõdetakse kümnepallisel skaalal, kus 10 tähendab korruptsiooni täielikku puudumist ja 0 korruptsiooni täielikku vohamist. Mida suurem on indeksi arvuline väärtus, seda madalamana tajutakse vastavas riigis korruptsiooni.
  • 2011. aasta indeksi koostamisel võrreldi omavahel 183 riiki. Eesti koht ja indeksi arvuline väärtus on korruptsioonitajumise indeksi edetabelis võrreldes 2010. aastaga langenud. Eesti oli korruptsioonitajumise indeksi edetabelis sel aastal 6,4 punktiga 29. kohal (2010. aastal olime 6,5 punktiga 26. kohal). Kohtade arvestuses oleme kolm kohta madalamal kui eelmisel aastal, indeksi absoluutväärtus on võrreldes eelmise aastaga 0,1 punkti võrra vähenenud.  

  • Korruptsioonitajumise indeksi edetabelit juhivad 2011. aastal Uus-Meremaa (9,5 punkti), Taani (9,4 punkti), Soome (9,4 punkti), Rootsi (9,3 punkti) ja Singapur (9,2 punkti).

  • Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses on Eesti sarnaselt eelmise aastaga Prantsusmaa järel 12. kohal. Leedu ja Läti kohad on eelmise aastaga võrreldes edetabelis langenud: Leedu on 4,8 punktiga edetabelis 50. kohal (2010. aastal 46. koht ja 5,0 punkti), Läti on 4,2 punktiga 61. kohal (2010. aastal 59. koht ja 4,3 punkti).

  • Eesti saavutas oma senise parima tulemuse TPI indeksis 2006. aastal, mil Eesti oli 6,7 punktiga edetabelis 24. kohal. Eesti kümne aasta (2001-2011) korruptsioonitajumise indeksi keskmine näitaja on 6,2.

VALITSUSE EESMÄRKIDE TÄITMINE

  • Valitsuse eesmärgiks siseturvalisuse valdkonnas on aastaks 2015 parandada Eesti Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi väärtuse näitajat (> 6,5 palli).

  • Languse põhjustena saab välja tuua järgmist:

    - Eesti sai tänavu hinnangu 10 organisatsioonilt. Sel aastal oli ka 2 uut hinnangu andjat Eestile: „Political Risk Services International Country Risk Guide“ ning „World Justice Project Rule of Law Index“.
    - „Political Risk Services International Country Risk Guide“ hindas poliitilisi riske (kuidas on riigis olukord onupojapoliitikaga, töökohtade jagamisega tuttavatele, hüvede vastuvõtmisega poliitikute poolt ja erakondade varjatud rahastamisega) ning nende hinnang Eestile oli teiste valdkondade hindajatega võrreldes üks madalamaid (5,2 punkti). Sellega seoses toodi välja erakondade rahastamise süsteemi mittepiisav muutmine.

    - Teine uus hinnangu andja „World Justice Project Rule of Law Index“ hindas seda, kuidas on riik suutnud tagada seadusjõu (kuivõrd on riik oma tegemistes kooskõlas seadustega ja järgib neid). Antud hindaja andis võrreldes teistega Eestile üsna tugeva positiivse hinnangu (8,5 punkti), millest saab järeldada, et  seaduste järgmine on Eestis hästi tagatud.

    - Lisandunud hinnangud mõjutasid kindlasti teataval määral ka Eesti positsiooni tabelis. Kõige otsesemalt mõjutas meie kohta siiski 5 uue riigi lisandumine indeksisse, millest 2, Bahama ja Saint Lucia on Eestist eespool (vastavalt 21. ja 25. kohal).

Joonis. Eesti koht ja indeksi absoluutväärtus korruptsioonitajumise indeksi edetabelis 2000-2011

Korruptsioonitajumise indeks.png

Alllikas: Transparency International

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava