Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47

Valitsuse eesmärgid

Valitsusliidu sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitika eesmärk on inimelude,  inimeste tervise ja vara edukas kaitsmine ning Eesti põhiseadusliku korra, sisemise rahu ja stabiilsuse kindlustamine.

Riik peab suutma tagada inimeste turvatunde parimal moel, et see annaks igaühele kindluse ennast arendades, lapsi kasvatades ja majanduslikku edu taotledes.  põhiseaduslike õiguste kaitse, võimude omavaheline tasakaal ning kontrollitavus ja jõustruktuuride vastavus kodanikuühiskonna nõuetele on põhimõtted, millest me lähtume. Näeme Eesti riigikorralduse ja õiguskorra arengut eelkõige stabiilse ja paindliku täiustumisena, mitte põhjaliku ümberkorraldamisena. Dünaamilise reageerimise kõrval tehnoloogia arengule ja väliskeskkonna muutustele, tuleb väärtustena au sisse tõsta ka institutsionaalne stabiilsus ja õigusrahu ning -selgus.

Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:

- Kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu vähenemine alla 12%ni
- Ebaloomulikul teel hukkunute (tööõnnetus, tulekahju, liiklusõnnetus, uppumine, tapmine/mõrv, enesetapp) arvu vähenemine 392ni, narkosurmade vähendamine
- Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi väärtuse paranemine (>6,5 palli)
- Keskmiste arvestuslike menetlusaegade lühenemine väärteoasjades 70 päevani, tsiviil- ja haldusasjade menetlemisel 100 päevani ning üldmenetluses kriminaalasjades 250 päevani.

Kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal

Valitsuse eesmärk on vähendada kuriteo ohvriks langenute osakaalu aastaks 2015 alla 12%.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Indikaator hõlmab viimase 12 kuu jooksul mõne kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu kogu rahvastikust. Ohvriuuringute puhul tuleb arvestada, et nende tulemused ei ole otseselt võrreldavad ametliku statistikaga (registreeritud kuritegude arvuga), kuna küsitluses võib vastaja märkida kuriteona ka selliseid juhtumeid, mida seaduses kuriteona ei käsitleta (nt määratletakse juhtum väärteona või puudub selles kuriteokoosseis). Osa erinevusi on tingitud ka sellest, et kõigist kuritegudest politseile ei teatata.

Kuriteo ohvriks langenute osakaal on aastate lõikes oluliselt vähenenud. 2011. aastal langes kuriteo ohvriks 9% elanikest, mida on 3% võrra vähem kui 2010. aastal (12%)  ning ligi kolm korda vähem kui 2008. aastal (26%). Kuritegude ohvriks langevad enam linnades elavad inimesed. 2015. aastaks seatud eesmärk sai 2011. aastal seega täidetud.

Ebaloomulikul teel hukkunute arv

Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks ebaloomulikul teel hukkunute arvu vähendada.

 
Joonise suurendamiseks kliki pildil                               Joonise suurendamiseks kliki pildil

Indikaator hõlmab endas tööõnnetuse, tulekahju, liiklusõnnetuse, uppumise, tapmise/mõrva, narkosurmade või enesetapu tagajärjel hukkunud inimeste arvu. Narkosurmade kohta on toodud ära eraldi joonis, kuna narkosurmad 2015. a seatud ebaloomulikul teel hukkunute prognoosis ja eesmärgis (392) ei sisaldu. Narkosurmade alaeesmärk lisandus valitsuse tegevusprogrammi uuendamisel 2012. a aprillis.

Ebaloomulikul teel hukkunute inimeste arv on alates 2006. aastast järjepidevalt vähenenud (2006. aastal 887, 2008. aastal 741, 2010. aastal 637 inimest). Suurima osa ebaloomulikul teel hukkunutest kaotab elu enesetapu, narkootikumide ületarbimise või liiklusõnnetuse tagajärjel. Enesetapud moodustasid 2010. a ebaloomulikest surmadest 35%, 2011. aastal 30%.
 

Tabel 1. Ebaloomulikul teel hukkunute võrdlus 2010. ja 2011. aastal (esialgsed andmed)

 
Ebaloomulikul teel hukkunud 2012 I kvartalis

Tänavuse ja eelmise aasta kolme kuu võrdluses on liikluses hukkunute ja enesetappude arv tõusnud, tulesurmades hukkunute, uppumiste ja tapmiste-mõrvade arv on vähenenud. Tööõnnetustes hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks.

Ebaloomulikul teel hukkunuid kokku on võrreldes 2011. a kolme kuuga 3 võrra vähem: selle aasta kolme kuuga on hukkunud kokku 120 inimest, 2011. aasta samal perioodil hukkus 123 inimest, 2010. aastal 130 inimest. Seega üldtrendina on eelkõige tulesurmade ja tapmiste-mõrvade vähenemise tõttu ebaloomulikul teel hukkunute arv tasapisi vähenemas.

2012 I kvartali jooksul on kokku uppunud 2 inimest (ühe võrra vähem kui 2010. aastal). Selle aasta märtsis hukkus uppumise tagajärjel üks inimene, veebruaris ei uppunud esialgsetel andmetel ühtegi inimest, jaanuaris uppus üks inimene.

Tules on selle aasta kolme kuuga hukkunud 21 inimest, see on 11 inimese võrra vähem kui 2011. aastal. Kõige enam inimesi on tulekahjudes hukkunud Ida-Virumaal (8 inimest).

Tänavu I kvartalis on liiklusõnnetustes hukkunud kokku 27 inimest, ehk 9 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Selle aasta jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes 8 inimest, veebruaris 9 inimest ning märtsis 10 inimest. Märtsis hukkud kümnest inimesest olid viis jalakäijad. Neist omakorda kolm jalakäijat hukkusid pimedal ajal ja neil puudusid helkurid. Kaks surmaga lõppenud liiklusõnnetust olid teelt väljasõitmised ehk nn ühesõidukiõnnetused. Kolme esimese kuu surmaga lõppenud õnnetuste peamisteks põhjusteks on joobes juhtimine ja jalakäijate puhul helkurita liiklemine.

Tööõnnetuste läbi hukkumisi on selle aasta kolme kuuga registreeritud 4 ehk sama palju kui eelmisel aastal. Tegevusvaldkondadest on esimeses kvartalis enim tööõnnetusi registreeritud avaliku halduse tegevusalas (100), millest suurem osa on toimunud riigikaitsesektoris, vanglate tegevusalas või politseinikega. Märkimisväärne osa õnnetustest on toimunud ka transpordisektoris ning metallitööstuses.

Tapmisi ja mõrvu registreeriti selle aasta kolme kuuga 18 ehk 6 võrra vähem kui eelmisel aastal. Selle aasta märtsis registreeriti tapmisi ja mõrvu 5, eelmise aasta märtsis 7.

Selle aasta I kvartalis on suurenenud ka enesetappude arv: esialgsetel andmetel hukkus enesetapu tagajärjel kokku 48 inimest, eelmisel aastal samal perioodil 42 inimest.

Vaata lisaks:
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2012 I kvartalis (4.04.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-veebruar 2012 (6.03.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar 2012 (9.02.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2011 (18.02.2012)
- Õnnetussurmad jaanuar-november 2011 (2.12.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-oktoober 2011 (3.11.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-september 2011 (3.10.2011)

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi väärtus

Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks korruptsioonitajumise indeksi 2010. aasta tulemust 6,5 palli parandada ehk pallide arvu 10 punkti skaalal suurendada.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks on igal aastal avaldatav loetelu riikidest, kus esineb korruptsiooni. Indeksi koostamisel lähtutakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride ning avaliku arvamuse küsitlusi läbiviivate organisatsioonide kogutud andmetest. Riikides tajutava korruptsiooni mõõdetakse kümnepallisel skaalal, kus 10 tähendab korruptsiooni täielikku puudumist ja 0 korruptsiooni täielikku vohamist. Ehk mida suurem on indeksi arvuline väärtus, seda madalamana tajutakse vastavas riigis korruptsiooni.

Eesti koht ja indeksi arvuline väärtus on korruptsioonitajumise indeksi edetabelis võrreldes 2010. aastaga langenud. Eesti oli korruptsioonitajumise indeksi edetabelis 2011. aastal 6,4 punktiga 29. kohal (2010. aastal olime 6,5 punktiga 26. kohal). Kohtade arvestuses oleme kolm kohta madalamal kui eelmisel aastal, indeksi absoluutväärtus on võrreldes eelmise aastaga 0,1 punkti võrra vähenenud, olles sellega võrdne 2005. a tasemega.  Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses on Eesti sarnaselt eelmise aastaga Prantsusmaa järel 12. kohal.

Eesti langust kolme koha võrra korruptsioonitajumise indeksi edetabelis selgitab mõneti ka 5 uue riigi lisandumine 2011. a uuringusse, kellest kaks - Bahama ja Saint Lucia - olid 2011. aasta edetabelis ka Eestist eespool, vastavalt 21. ja 25. kohal.

Eesti saavutas oma senise parima tulemuse TPI indeksis 2006. aastal, mil Eesti oli 6,7 punktiga edetabelis 24. kohal. Eesti kümne aasta (2001-2011) korruptsioonitajumise indeksi keskmine näitaja on 6,2.

Vaata lisaks:
- Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2011 (1.12.2011)

Keskmised arvestuslikud menetlusajad kriminaal-, tsiviil-, väärteo- ja haldusasjade menetlemisel

Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks kõigis menetlusliikides kohtute menetlusaegu lühendada (väärteoasjades 70 päevani, tsiviil- ja haldusasjades 100 päevani, üldmenetluses kriminaalasjades 250 päevani).

 
Joonise suurendamiseks kliki pildil                                 Joonise suurendamiseks kliki pildil

 
Joonise suurendamiseks kliki pildil                                Joonise suurendamiseks kliki pildil

Näitaja hõlmab kohtute (Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus) keskmist menetlusaega tsiviil, haldus-, väärteo ja üldmenetluses kriminaalasjades (lahendatud asjadele kulunud aritmeetiline aeg päevades, so aeg, mis keskmiselt on kulunud asja kohtusse saabumisest lõpplahendi tegemiseni). Menetluses olevate asjade arvestuslik keskmine näitab ära kohtute efektiivsust menetluses olevate asjade lahendamisel.

Viie aasta lõikes on kõige pikemad menetlusajad üldmenetluses kriminaalasjades (2007-2011. a keskmine 482 päeva), lühimad väärteoasjade menetlemisel (viimase viie aasta keskmine 98 päeva). Üldtrendina võib viie aasta lõikes täheldada menetlusaegade lühenemist kuni aastani 2010, mil kõikides menetlusliikides arvestuslik menetlusaeg kasvas. 2011. aastal jätkus menetlusaegade pikenemise trend tsiviil- ja haldusasjade puhul. Kui 2010. aastal oli tsiviilasjade arvestuslikuks kohtumenetluse pikkuseks 197 päeva, siis 2011. aastal oli see 206 päeva. Haldusasjade puhul pikenes menetlusaeg 2010. aastaga võrreldes 138-lt päevalt 165-ni.

Positiivsena võib aga märkida keskmiste menetlusaegade lühenemist üldmenetluses kriminaalasjade ja väärteoasjade puhul: kriminaalasjade puhul vähenes menetlusaeg esmakordselt alla 400 päeva (426-lt 385-ni), väärteoasjade puhul vähenes menetlusaeg 45 päeva võrra 133-lt 88-ni.

Kõikide kohtumenetluste keskmisi pikkusi arvestades on menetluste pikkus 2011. aastal üldkokkuvõttes lühenenud – 2010. aasta kõikide kohtumenetluste arvestuslik keskmine pikkus oli 223,5 päeva, 2011. aasta keskmine aga 211 päeva.