Ebaloomulikul teel hukkunute arv

Valitsuse eesmärgiks on 2015. aastaks ebaloomulikul teel hukkunute arvu vähendada.

 
Joonise suurendamiseks kliki pildil                               Joonise suurendamiseks kliki pildil

Indikaator hõlmab endas tööõnnetuse, tulekahju, liiklusõnnetuse, uppumise, tapmise/mõrva, narkosurmade või enesetapu tagajärjel hukkunud inimeste arvu. Narkosurmade kohta on toodud ära eraldi joonis, kuna narkosurmad 2015. a seatud ebaloomulikul teel hukkunute prognoosis ja eesmärgis (392) ei sisaldu. Narkosurmade alaeesmärk lisandus valitsuse tegevusprogrammi uuendamisel 2012. a aprillis.

Ebaloomulikul teel hukkunute inimeste arv on alates 2006. aastast järjepidevalt vähenenud (2006. aastal 887, 2008. aastal 741, 2010. aastal 637 inimest). Suurima osa ebaloomulikul teel hukkunutest kaotab elu enesetapu, narkootikumide ületarbimise või liiklusõnnetuse tagajärjel. Enesetapud moodustasid 2010. a ebaloomulikest surmadest 35%, 2011. aastal 30%.
 

Tabel 1. Ebaloomulikul teel hukkunute võrdlus 2010. ja 2011. aastal (esialgsed andmed)

 
Ebaloomulikul teel hukkunud 2012 I kvartalis

Tänavuse ja eelmise aasta kolme kuu võrdluses on liikluses hukkunute ja enesetappude arv tõusnud, tulesurmades hukkunute, uppumiste ja tapmiste-mõrvade arv on vähenenud. Tööõnnetustes hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks.

Ebaloomulikul teel hukkunuid kokku on võrreldes 2011. a kolme kuuga 3 võrra vähem: selle aasta kolme kuuga on hukkunud kokku 120 inimest, 2011. aasta samal perioodil hukkus 123 inimest, 2010. aastal 130 inimest. Seega üldtrendina on eelkõige tulesurmade ja tapmiste-mõrvade vähenemise tõttu ebaloomulikul teel hukkunute arv tasapisi vähenemas.

2012 I kvartali jooksul on kokku uppunud 2 inimest (ühe võrra vähem kui 2010. aastal). Selle aasta märtsis hukkus uppumise tagajärjel üks inimene, veebruaris ei uppunud esialgsetel andmetel ühtegi inimest, jaanuaris uppus üks inimene.

Tules on selle aasta kolme kuuga hukkunud 21 inimest, see on 11 inimese võrra vähem kui 2011. aastal. Kõige enam inimesi on tulekahjudes hukkunud Ida-Virumaal (8 inimest).

Tänavu I kvartalis on liiklusõnnetustes hukkunud kokku 27 inimest, ehk 9 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Selle aasta jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes 8 inimest, veebruaris 9 inimest ning märtsis 10 inimest. Märtsis hukkud kümnest inimesest olid viis jalakäijad. Neist omakorda kolm jalakäijat hukkusid pimedal ajal ja neil puudusid helkurid. Kaks surmaga lõppenud liiklusõnnetust olid teelt väljasõitmised ehk nn ühesõidukiõnnetused. Kolme esimese kuu surmaga lõppenud õnnetuste peamisteks põhjusteks on joobes juhtimine ja jalakäijate puhul helkurita liiklemine.

Tööõnnetuste läbi hukkumisi on selle aasta kolme kuuga registreeritud 4 ehk sama palju kui eelmisel aastal. Tegevusvaldkondadest on esimeses kvartalis enim tööõnnetusi registreeritud avaliku halduse tegevusalas (100), millest suurem osa on toimunud riigikaitsesektoris, vanglate tegevusalas või politseinikega. Märkimisväärne osa õnnetustest on toimunud ka transpordisektoris ning metallitööstuses.

Tapmisi ja mõrvu registreeriti selle aasta kolme kuuga 18 ehk 6 võrra vähem kui eelmisel aastal. Selle aasta märtsis registreeriti tapmisi ja mõrvu 5, eelmise aasta märtsis 7.

Selle aasta I kvartalis on suurenenud ka enesetappude arv: esialgsetel andmetel hukkus enesetapu tagajärjel kokku 48 inimest, eelmisel aastal samal perioodil 42 inimest.

Vaata lisaks:
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2012 I kvartalis (4.04.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar-veebruar 2012 (6.03.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud jaanuar 2012 (9.02.2012)
- Ebaloomulikul teel hukkunud 2011 (18.02.2012)
- Õnnetussurmad jaanuar-november 2011 (2.12.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-oktoober 2011 (3.11.2011)
- Õnnetussurmad jaanuar-september 2011 (3.10.2011)