Justiitsminister andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest

Justiitsminister Kristen Michal pidas täna Riigikogus ettekande kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 täitmisest eelmisel aastal, kus ta rõhutas vajadust pöörata erilist tähelepanu tööle alaealistega ja tegelda tõsiselt ka kergemate vägivallajuhtumitega.

Eelmist aastat iseloomustas positiivsena asjaolu, et kuritegevus Eestis langeb ning eelmisel aastal pandi toime 12% vähem kuritegusid kui 2010.aastal ja tervelt 26% vähem kui 2003.aastal, mis oli esimene tervikaasta kui kehtis karistusseadustik. Eriti märkimisväärselt ehk 19% võrra vähenes eelmisel aastal varavastaste kuritegude arv. Samuti on paranenud inimeste turvatunne oma kodukohas pimedal ajal üksi liikudes.

Samas tõdes justiitsminister, et kui varavastase kuritegevuse vähenemine oli eelmise aasta hea uudis, siis negatiivselt paistab silma liiklus- ja vägivallakuritegude arvu kasv, kus oluliseks mõjutajaks on alkoholi tarbimine. Seetõttu pidas justiitsminister oluliseks noortega tegelemist ja noortele mõtestatud tegevuse pakkumist.

Justiitsminister rõhutas ka seda, kui oluline on raskete isikuvastaste kuritegude ärahoidmiseks reageerida ka kergematele vägivallajuhtumitele.

Michal tõi justiitssüsteemi peamiste eesmärkide hulgas välja ka alaealiste kuritegevuse vähendamise ning märkis, et selles vallas on justiitsministeeriumil tihe koostöö sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga. Siin soovitakse aidata omavalitsustel parandada lastele ja peredele mõeldud teenuste ning kuriteoennetuse kvaliteeti. Samuti luua Põhjamaade eeskujul programm, et sekkuda intensiivselt probleemsete noorte mureküsimustesse. Kolmas tegevussuund puudutab lapsi ja noori erikoolides ning vanglas, kus soovitakse rakendada tõhusamat järelhooldussüsteemi, et aidata neil paremini kohaneda oma igapäevases keskkonnas.

Käesoleva aasta tegevustest rääkides tõi minister välja karistusõiguse revisjoni, plaani ajakohastada väärteomenetluse seadustikku ja vaadata üle kannatanuid ja tsiviilhagejaid puudutavad sätted. Samuti on justiitsministeeriumil kavas mitmeid uuringuid – jätkatakse analüüsidega perevägivalla ja kuritegevuse kulude osas, lisaks uuritakse seda, kuivõrd Eesti inimesed usaldavad meie õigussüsteemi ning kuidas hindavad kannatanud ja tunnistajad enda kohtlemist süüteomenetluses.

„Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“ määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Arengusuundadega on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.just.ee/arengusuunad2018

Valitsus peab oluliseks pöörata kuriteoennetuses tähelepanu eelkõige noortele, toetades neile mõeldud kuriteoennetusprojekte ning hoolitsedes, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust. Fookuses on ka jätkata võitlust lähisuhete vägivallaga, sealhulgas vähendada ja tõkestada koolivägivalda.