KVTS reguleerib kaitseväeteenistust (tegevteenistus) ja kaitseväekohustust (ajateenistus ja reservteenistus), sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva isiku õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusi ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist ja väärtegusid.
Eelnõuga tehakse palju olulisi muudatusi võrreldes kehtiva KVTSga. Tegevteenistuse osas on lähtutud palju ATSi eelnõust.
- Eelnõu näeb ette omal soovil kaitseväekohustuse võtmise võimaluse. Uue võimaluse loomisel on eelkõige silmas peetud naissoost isikuid, kuid ka neid, kes kehtiva KVTSi kohaselt vabastati kaitseväekohustusest. Naissoost isikud vanuses 18-26 saavad vabatahtlikult astuda ajateenistusse ja võtta endale kaitseväekohustuse. Samuti on võimalus astuda tegevteenistusse või reservväelaseks.
- Eelnõuga nähakse ette eraldi tervisenõuded ajateenijale, reservväelasele ja tegevväelasele (hetkel on kõigil ühed nõuded, mis tingib selle, et paljud kutsealused ei vasta liiga kõrgetele nõudmistele ja neid ei saa kutsuda ajateenistusse).
- Eelnõu eesmärgiks on samuti muuta kaitseväe palgakorraldus läbipaistvaks, õiglaseks, tegevteenistuja tööfunktsiooni, vastutust, kogemust ja sooritust arvesse võtvaks, seetõttu koosneb palk sarnaselt ATSi eelnõule põhipalgast ja muutuvpalgast. Loobutud on senisest auastmetasust kui lisatasust. Seega põhilisteks muudatusteks võrreldes kehtiva palgakorraldusega on palgakomponentide muutmine.
- Tegevväelaste sotsiaalsete tagatiste pakett jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega sisuliselt muutmatuks. Täiendavalt annab uus kaitseväeteenistuse seadus võimaluse tagada välismissioonil langenud või vigastada saanud kaitseväelase pereliikmetele psühholoogilist abi, sotsiaalnõustamist ja taastusravi.
- Tegevteenistusse saab võtta ka ilma sõjaväelise väljaõppeta (kui nimetatud eriala saab omandada ainult kaitseväes) ning eelnõu ei näe enam ette tegevteenistuse lepingut, vaid isik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega nagu muus avalikus teenistuses. Algselt võetakse isik tähtajaliselt (kuni viieks aastaks) ning kümneaastase katkematu teenistuse korral tähtajatult. Igal ametikohal on hariduse, väljaõppe, tervise ja füüsilise võimekuse nõuded, toimub rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine.
- Eelnõuga antakse ka asendusteenistujatele samasugused õigused ja tagatised nagu on ajateenijatel, kuna lähtutud on võrdse kohtlemise põhimõttest, et kui isik täidab temale riigi poolt pandud sundteenistust ja ta selle käigus hukkub või saab vigastada, siis tuleb see riigi kulul ka hüvitada.
- Kuivõrd distsiplinaarvõim ja sellega seonduv on otseselt seotud kaitseväelase teenistusega, siis otsustati loobuda senisest kahest eraldi seadusest ning liita KVTS ja kaitseväe distsiplinaarseadus üheks seaduseks. Seega hõlmab eelnõu ka kaitseväelaste ergutamist ja karistamist.
Uus KVTS on kavas jõustada 1. jaanuaril 2013. a.
Lisaks kiitis valitsus heaks ka teised seadusemuudatused, mis on vajalikud kaitseväeteenistuse seaduse sujuvaks rakendamiseks.
