Netolisandväärtuse juurdekasv põllumajanduses tööjõu ühiku kohta

Valitsuse eesmärgiks on tagada põllumajanduses netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta 2,8% (FADN).

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2006-2007. aastal[1] kasvas põllumajanduses netolisandväärtus aastas keskmiselt ligi 61,4%, ulatudes  13 391 euroni. 2008. aastal toimus eelneva aastaga võrreldes 24,5%ne langus, mis jätkus ka 2009. aastal, langedes veel 20,5% ja peatudes 8051 euro tasemel. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis ei jätnud puutumata ka agraarsektorit. 2010. aastal, mil oluliselt tõusid peamiste põllumajandustoodete realiseerimishinnad, kasvas netolisandväärtus aastas 63%, ulatudes 13 274 euroni, s.t majanduskriisi eelse tasemeni.

Arvutamise aluseks on netolisandväärtus keskmise põllumajandusettevõtte kogutoodangu kohta, millest lahutatakse vahetarbimine ja kulud ning liidetakse toetused, mis võrdub netolisandväärtusega. Kuigi antud näitaja on hinnatundlik, reageerides hinnamuutustele põllumajandussaaduste turul ja ilmastikutingimustele vegetatsiooniperioodil, on ta siiski parim näitaja iseloomustamaks riigi põllumajandusettevõtete konkurentsivõimelisust.

Eesti puhul on uuringud näidanud, et netolisandväärtus on väga madal eelkõige mikropõllumajandusettevõtete puhul, kuna nende investeerimisvõimekus masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse on olnud suhteliselt kesisem võrreldes suurettevõtetega.