- Economic Freedom indeks on edetabel, mida koostavad Heritage Foundation ja Wall Street Journal alates 1995. aastast. 2012. aasta tabelis on kajastatud 179 riiki. Eesti hinnangut vaata http://www.heritage.org/index/country/Estonia
- Eesti on 16. kohal, mis võrreldes 2011. a. 14. kohaga tähendab positsiooni halvenemist. Punktisumma langes 2 võrra 73,2 peale. Eesti kuulub jätkuvalt peamiselt vabade majanduste hulka (mostly free). Euroopa riikide seas on Eesti 7. kohal (eelnevalt oli 5.), meist eespool on Šveits (5.), Iirimaa (9.), Taani (11.), Luksemburg (13.), Suurbritannia (14.) ja Holland (15.). Meile järgnevad Soome (17.), Rootsi (21.). Leedu asub 23. kohal ning Läti 56. kohal, mis viib Läti mõõdukalt vabade majanduste hulka. Eesti tulemus on märgatavalt parem hinnatud riikide keskmisest.
- Positiivse poole pealt on mainitud (sarnaselt eelmise aastaga) rahandus- ja tööjõu vabaduse paranemist (uue töölepinguseaduse mõju). Samuti Eesti kiiret ja paindlikku reageerimist muutunud majanduskeskkonnale – hoolimata raskustest suudeti säilitada investeeringute kõrge tase ja paranes ettevõtlusaktiivsus. Väljakutsena tuuakse riigi rahanduse juhtimist (RE tasakaalustatust pikas perioodis ja valitsussektori kulutuste kontrolli all hoidmist), paremat koordinatsioonivajadust keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel, aga ka sotsiaaltoetuste täpsemat suunamist.
- Varasemast nõrgemad tulemused olid järgmistes kategooriates:
- Korruptsioonivabadus – otsest languse põhjust välja ei tooda, kuid eeldatavalt on langus seotud Eesti langusega korruptsiooni tajumise indeksis (langesime 2 kohta). Sõnaline hinnang on positiivne. Kiidetakse võimude lahusust ning regulatsioonide head toimimist.
- Ärivabadus – põhjendatakse lubade taotlemise ajamahukamaks ning kallimaks muutumisega.*
- Riigi kulutuste osakaal SKP suhtes on tõusnud üle 40%. Ei ole selge mis aasta statistika on aluseks võetud, eeldatavalt 2009. aasta, sest 2010. aastal kulutuste osakaal SKPst võrreldes 2009. aastaga märkimisväärselt vähenenud (45,2%lt 40,6%ni).
- Fiskaalvabadus – eeldatakse tõenäoliselt, et range eelarvepoliitika pärsib fiskaalvabadust. Konkreetseid põhjuseid ei ole toodud.
- Kaubandusvabadus - EL-i ja teiste riikide tariifsed ning mittetariifsed barjäärid on rohkem tõusnud (Eesti omad on ka tõusnud, aga vähem).
- Varasemast paremad tulemused olid järgmistes kategooriates:
- Rahandusvabadus – inflatsiooni on suudetud madalana hoida.
- Tööjõuvabaduse – uue töölepingu seaduse jõustumise positiivne mõju, paranenud tootlikkus.
- Muutumatuks jäi Eesti positsioon järgmistes kategooriates: investeerimisvabadus, finantsvabadus, varaõigus
