Uuendatud: 13.01.2012, kell 14:22

20.10.2011 Doing Business 2012


Eesti on Doing Business edetabelis langenud 18. kohalt 24. kohale. Uurides positsiooni halvenemise peamiseid põhjuseid selgub, et hinnatud kriteeriumite ja alakriteeriumite tõlgendused Eesti kontekstis ei pruugi olla vastavuses tegeliku olukorraga.

Mitmed viimastel aastatel eesti ettevõtluskeskkonda lihtsustanud muudatused ei ole leidnud kajastamist soodustavate teguritena. Nii näiteks:

  • ei ole arvestatud kahte olulist valitsuse poolt tehtud reformi: osaühingu asutamisvõimalust reaalset sissemakset tegemata ning ettemaksukontode sisseseadmist;
  • raportist ära toodud protseduurid ja aeg ettevõtte loomiseks ei vasta Eesti tegelikule olukorrale.

Teatud määral on meie koha halvenemine seotud ka raporti ajalise raamiga. Arvesse läksid vaid need reformid, mis olid lõpule viidud 1. juuniks 2011. Valitsus astus ametisse aprillis ja paljud reformid otsustati juuni lõpus, mistõttu need kajastuvad alles järgmisel aastal. Sh. erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt, müügimaksu kaotamine.

Doing Business 2012 raport hindab 183 riigi ettevõtlus- ja õiguskeskkonda kümnes erinevas aspektis, mis mängivad rolli äritegemise lihtsuses. Varasemaga võrreldes ei hinnatud seekord töötajate palkamise lihtsust, mistõttu Eesti uue töölepinguseaduse mõju esile ei pääsenud. Uuena lisati elektri saamise kriteerium. Esiviisik säilitas eelmise raporti positsioonid: Singapur (1.), Hong Kong ja Hiina (2.), Uus-Meremaa (3.), Ameerika Ühendriigid (4) ning Taani (5). Läti on tõusnud 31. kohalt 21. kohale, Leedu langenud 25. kohalt 27. kohale.

Kokkuvõte Eesti kohta põhikriteeriumite lõikes (sulgudes positsioon eelmises raportis):

1. Ettevõtlusega alustamine – koht 44 (37.):

Vaatamata alakriteeriumite paranemisele on positsioon halvenenud:

a) Eesti puhul ei ole eelmise raportiga võrreldes muutunud ettevõtte asutamiseks tehtavate protseduuride arv (5 tk) ning ajaline kestvus (7 päeva), kuigi tegelikkuses on nii protseduuride arv kui ajaline kestvus tänu elektroonilisele asutamisvõimalusele märkimisväärselt paranenud (vt. lisa 2).  

b) Arvestamata on jäänud käesolevast aastast jõustunud äriseadustiku muudatus, mille kohaselt saab ettevõtet asutada Eestis ilma reaalset sissemakset tegemata (asutamislepingusse märgitakse nõudeõigus osaniku vastu). Käesoleva aasta oktoobri keskpaiga seisuga kasutatakse seda võimalust rohkem kui 61%-l asutamisjuhtudest (vt. lisa 3).

2. Ehituslubadega tegelemine – koht 89 (24.):

Alakriteeriumitest on kõige enam halvenenud kriteerium, mis mõõdab lubadega tegelemise kulu ja riigi elaniku sissetuleku suhet. See on võrreldes eelneva raportiga kasvanud peaaegu 10 korda 29,9%-lt 278,6%-ni (!). Selles valdkonnas ei ole tegelikult toimunud hindamisperioodi jooksul ei paranemisi, halvenemisi, ega kallinemisi.

3. Elektri saamine – koht 48 (kriteerium varem puudus)

4. Vara registreerimise – koht 13 (13.):

Alakriteeriumite lõikes on kulu (%) vara väärtuse kohta vähenenud, aga see ei ole positsiooni mõjutanud.

5. Krediidi saamine – koht 40 (32.):

Alanäitajatest on muutunud "erasektori laenubüroode kaetuse" indikaator, seda mõõdetakse %-na täiskasvanud elanikkonnast ja võrreldes eelmise raporti 22,4%-ga on see nüüd 33,1%. Positsioon on halvenenud teiste riikide (enamate) arengute tõttu.

6. Investorite kaitse – koht 65 (59.):

Alakriteeriumite väärtused on jäänud samaks ehk eeldatavalt mõned teised riigid on alakriteeriumeid parandada suutnud. 

7. Maksude maksmine – koht 51 (30.):

Alakriteeriumite lõikes on maksete hulk aasta kohta kasvanud ühe võrra, maksmisele kuluv aeg kasvanud 4 tunni võrra, maksumäär %-na kasumist kasvanud 49,6%-lt 58,6%-ni. Arvesse on võetud müügimaksu kehtestamine Tallinnas, kuid arvestamata on jäänud selle kaotamise otsus, mis ei mahtunud  seekord hinnatud ajaperioodi.

Tasub veel märkimist, et eesti ettevõtjad saavad kasutada alates 2009. aasta algusest maksude tasumisel ettemaksukontot, mis võimaldab ühe maksekorraldusega (ülekandega) tasuda kõik nõutud maksud ning hoida kokku ettevõtjate aega.

8. Piiriülene kaubandus – koht 3 (4.):

Alakriteeriumite väärtused on jäänud eelneva raportiga võrreldes samaks.

9. Lepingute jõustumine – koht 29 (50.):

Vähenenud protseduuride arv andis panuse ka kulude vähenemisse, mis koosmõjus parandasid positsiooni.

10. Maksejõuetuse lahendamine (varem olnud Closing Business) – koht 72 (70.):

Alakriteeriumitest on halvenenud kriteerium „Taastusmäär“, mida mõõdetakse kreeditorile hüvitatud nõutes. See on kasvanud 35,5-lt 36,9-le ehk varasemast rohkem  firmasid on tegevuse lõpetanud kui pärast saneerimist ellu jäänud.

Lisa 1.pdf (223 KiB)Lisa 1. Väljavõte Doing Business 2011. ja 2012. a raportitest(pdf, 223 KiB)

Lisa 2.pdf (7 KiB)Lisa 2. Toimingud osaühingu asutamiseks(pdf, 7 KiB)

Lisa 3.pdf (14 KiB)Lisa 3. Osaühingute esmakanded 2011(pdf, 14 KiB)

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava