20.05.2011 Eesti tõusis maailma riikide konkurentsivõime pingereas ühe koha võrra

Kokku hinnati 59 riiki 331 kriteeriumi alusel. Esikoha said võrdse arvu punktidega Hongkong ja USA, kolmandale kohale langes eelmise aasta parim Singapur. Eesti lähinaabritest parandasid positsioone Soome ja Rootsi, platseerudes vastavalt 15. (eelmisel aastl 19.) ja 4. kohale (eelmisel aastal 6.). Leedu langes mullusega võrreldes kaks kohta 45. kohale, Läti uuringus ei osalenud.

Edetabelikohta aitasid kõrgemal hoida muuhulgas järgmise tegurid:

• SKP kasv;
• väliskaubanduse kasvutempo;
• valitsussektori reaalvõla vähenemine;
• valitsuse kulutuste vähenemine suhtena SKPsse;
• valitsuse kiire kohanemisvõime muutuva majanduskeskkonnaga;
• tootlikkuse kasv;
• riigi riskireitingu paranemine;
• ettevõtjate kohanemisvõime paranemine.

Edetabelikoha paranemist pärssisid enim:

• Eestist välja tehtud investeeringute vähenemine;
• kõrge töötuse määr;
• avaliku sektori tööhõive suurenemine;
• maksulaekumiste vähenemine;
• lennutranspordi kvaliteedi langus.

Eesti peamiste tugevustena tuuakse välja (üldarvestuses 1.–3. kohal olevad näitajad):

• avaliku sektori rahandus (2. koht, eelmisel aastal 18. koht);
• ettevõtete loomise lihtsus (3. koht)
• börsi kasv (2. koht);
• naiste positsioon tööhõives (2. koht);
• juhtide tasustatus (3. koht).

Eesti peamiste nõrkustena tuuakse välja (üldarvestuses kolmel viimasel kohal olevad näitajad):

• kaupade ekspordimaht (absoluutsummas) (57. koht);
• kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus (ettevõtjate hinnangul) (eelviimane koht);
• kompetentsete tippjuhtide puudus (57. koht);
• IKT alased oskused (viimane koht);
• kvalifitseeritud inseneride puudus (viimane koht).

• Ülevaade Eesti koha muutumisest edetabelis 2004–2011(pdf, 11 KiB)
• Üldine hinnang, inglise keeles(pdf, 57 KiB)
  
• Tugevused ja nõrkused, inglise keeles(pdf, 44 KiB)
  
• Tõusvad ja langevad näitajad, inglise keeles(pdf, 35 KiB)