1.06.2011 Eesti valitsemise tõhusus IMD maailma konkurentsivõime edetabelis 2011

Eesti vastava näitaja poolest alla Rootsile (5.), Taanile (13.), Soomele (14.), Luksemburgile (15.) ja Hollandile (18.). Teistest Euroopa riikidest on Eestist eespool veel ka Šveits (3.) ja Norra (11.).

Valitsus on valitsuse tegevusprogrammis 2011-2015 seadnud eesmärgiks jõuda 2015. aastaks viie tõhusamini toimiva valitsusega Euroopa Liidu riigi hulka. Eesti positsiooni edasine parandamine pole lihtne, sest kõik meist eespool olevatest riikidest on väga tugeva halduskultuuriga.

Valitsemise tõhusus on üks neljast konkurentsivõime näitajate grupist. Valitsemise tõhususe näitaja koosneb järgmistest alanäitajatest: riigi rahandus; fiskaalpoliitika; ettevõtlusalane õiguskeskkond; institutsionaalne raamistik ja sotsiaalne raamistik.

Meie tugevusteks on valitsuse madal võlakoormus (protsendina SKP-st), lihtne ettevõtete loomise protseduur, valitsuse eelarvedistsipliinist kinnipidamine ja valitsuse võime kohandada oma poliitikaid muutuva keskkonnaga. Nõrkusteks osutuvad sellised näitajad nagu välisvaluutareservide absoluutne maht (paratamatu), intresside vahe (laenamise intressimäär miinus deposiidi intressimäär), tööturu vähene paindlikkus (tulenevalt vananenud andmetest) ning tööandja sotsiaalkindlustuse panus (see-eest töövõtja sotsiaalkindlustuse panus on jälle meie tugevuseks, seega kehtib nende vahel ühendatud anumate printsiip). Kõrge hinde saab vastanute hinnangute põhjal ka valitsuse otsuste elluviimise efektiivsus.

Eesti väljavaated olukorda valitsemise tõhususe valdkonnas parandada seonduvad eeskätt tööturu paindlikkuse näitajate paranemisega (OECD raames oleme tõusnud uue töölepinguseaduse jõustumise järel pingereas 7.-ndaks). Muude näitajate osas, nagu ühiskonna vananemise mõju majanduse arengule, sotsiaalse sidususe tähtsus valitsuse jaoks, võrdse kohtlemise õigusaktide mõju majandusarengule, on struktuursed muutused, mis on visad aset leidma. Viimati nimetatute puhul on andmete kogumise metoodika küsitlusepõhine, seega seotud paljuski subjektiivsete hinnangutega. Hinnang maksudest kõrvalehiilimise mõjule riigi rahandusele on selgelt seotud majanduse üldise käekäiguga, seega peaks vastav näitaja lähiaastatel pigem paranema. Riigi krediidireiting tugineb ajakirja Institutional Investor andmetele (2010). Võrreldes meie tugevaima, 2007. aastaga, on paranemisruumi veel ca 20%.

• Ülevaade Eesti koha muutumisest perioodi 2004-2011 edetabelis(pdf, 7 KiB)