Jäätmete taaskasutamise osakaal

Valitsuse eesmärgiks on jäätmete taaskasutamise osakaalu kasv 37%ni kogu jäätmetekkest.

Jäätmepoliitika üks peamine pikaajaline eesmärk on vähendada ladestatavate jäätmete kogust läbi taaskasutuse suurendamise. Toetamaks osakaalu kasvu on sätestatud jäätmeseaduses piirangud prügilasse ladestatavatele jäätmetele, pakendiseaduses pakendijäätmete taaskasutusmäärad ning keskkonnatasude seaduse alusel saastetasumäära kasv jäätmete kõrvaldamisel.

Jäätmete taaskasutamise osakaal tõusis 37%le aastal 2006, kuid järgmistel aastatel on osakaal vähenenud üldise tooraine vähenemise tõttu. Tõstmaks taaskasutamise osakaal 37%ni tuleb jätkata jäätmete liigiti kogumise edendamist toetavate tegevustega, näiteks jäätmejaamade ja -keskuste rajamine, teatud liiki jäätmete (ehitus-lammutuspraht, aheraine, tuhk, biolagunevad jäätmed) taaskasutamisel uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine.

Lisaks taaskasutuse osakaalu tõstmisele tuleb suunata enam tähelepanu ja tegevusi jäätmetekke vältimisele. Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel rajanud olmes liigiti kogutud jäätmete taaskasutusse suunamise hõlbustamiseks üle 60 jäätmejaama. Jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist edendatakse ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest, mille meetmete raames saavad kohalikud omavalitsused toetust jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks. Lisaks on Eestis arendamisel on mitu jäätmekütuse (RDF – Refuse Derived Fuel) tootmise ja mehaanilis-bioloogilise töötluse tehast.