Teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv SKP suhtes

Valitsusliidu eesmärk on suurendada aastaks 2015 teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste osakaalu 2%ni SKPst.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Aastatel 2000-2009 oli Eesti keskmine aastane T&A tegevuste rahastamise mahu kasv 10,1%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Algselt madala võrdlustaseme tõttu oli kasv eriti kiire just erasektoris, koguni 18,4% aastas keskmiselt. Positiivset mõju on avaldanud liitumine Euroopa Liiduga ning struktuurifondide vahendite kasutamine. Rahalises mahus on 9 aastaga TA kulutused enam kui viiekordistunud.

2009. a andmetel kasvas majanduslanguse mõjul Eesti T&A investeeringute maht osakaaluna SKPs 1,43%le, kuigi kulutuste muutus samal ajal oli -5,2%. Möödunud 30 aasta jooksul on ka OECD riikides majandustsüklite langusepisoodidega kaasnenud erasektori TA kulutuste mõningane kahanemine.

2010. aastal moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste nominaalmaht 232,8 miljonit eurot, mis on Eesti läbi aegade suurim. Kasv võrreldes eelmise aastaga oli 18%. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ehk osakaal majandustegevusest moodustas 1,63% SKP-st. Kasv saavutati ettevõtlussektori suurenenud panuse toel. Kasumitaotluseta sektorite kulutuste kasv oli 6%. Esmakordselt ületasid erasektori kulutused kasumitaotluseta sektori kulutusi, ulatudes 50,2%ni kogukulutustest. Majanduse langusperioodil vastuvõetud otsused avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute varasemaks toomise ja suurendamise näol, parandasid ka erasektori teadus- ja arendustegevust.

Vaata lisaks:
- OECD teaduse, tehnika ja tööstuse tulemustabel 2011 (30.09.2011)
- Ülevaade Eesti haridusstatistikast (15.09.2011)