26.01.2012 Kutsehariduse õppekulude rahastamine kasvab

Tulenevalt eelmisel kümnendil teostatud reformidest on kutseharidussüsteem muudetud efektiivsemaks – rahastatakse ainult reaalselt täidetud koolituskohti, õppetööks mittevajalikest pindadest ja rajatistest on loobutud, õppeasutused on optimeerinud oma tegevusi.

Oluline rakendusplaanis sisalduv põhimõtteline tegevussuund on kutsehariduse õppekulude rahastamise tõus, mis võimaldaks tõsta kutseõppe baasmaksumust, õpetajate palku ning tagada vajalike tugiteenuste pakkumine kutseõppeasutustes õppijatele. Õppekulude rahastamise tasemest sõltub otseselt õppeasutuste võimekus tagada õppekavade täitmine ning tugiteenused ja ühiselamukohad neid vajavatele õpilastele. Sellest omakorda sõltub kutseõppe lõpetajate teadmiste ja oskuste tase, õpingute katkestajate arv ja kutseõppe kättesaadavus laiemalt.

Juba keskpikas perspektiivis mõjutavad need otsused oluliselt noorte võimalusi jätkata õpinguid põhihariduse omandamise järel, läbida kutseõpingud ning rakenduda edukalt tööturul (kutseharidusega noorte tööpuudus on ca kaks korda madalam kui noorte tööpuudus keskmiselt).

Rakendusplaani finantsosas kajastub ka Euroopa Regionaalfondi investeeringute täiendav riigieelarveline rahastamine, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kutseõppeasutuste investeeringute kavaga. Investeeringute kava rahalised mahud ning objektid vaadatakse läbi ning korrigeeritakse siis, kui on lõplikult teada 2013. a eelarvelised võimalused.