08.09.2011 Valitsus kiitis heaks kõrgharidusreformi eelnõude paketi

Heakskiidetud eelnõu kohaselt saavad alates 2012. aasta vastuvõtust kõik täies mahus õppekava täitvad tudengid asuda eestikeelsetel õppekavadel õppima tasuta. Et püsida tasuta õppekohal, tuleb õppekava täita semestri lõikes täies mahus, st semestris 30 ainepunkti. Kui üliõpilane ei suuda või ei soovi täies mahus õppekava täita, on kõrgkoolil võimalus nõuda osalist õppekulude hüvitamist kuni valitsus kehtestatud maksimummäärani. Õppeasutus võib püstitatud eesmärkide saavutamiseks kulude osalise katmise nõudmisest ka loobuda.

Eelnõuga ei keelata töötamist õpingute kõrvalt, küll peavad üliõpilased suutma oma tegevust rohkem planeerida, et õpingud ei veniks ega katkeks. Erinevatel põhjustel ei suudeta reeglina välisriigis õppides õppekava täies mahus täita ja mobiilsuse soodustamiseks näeb eelnõu ette erisused pärast välisriigi õppeasutuses õpitud perioodi õppekulude hüvitamisele.

Olulise muudatusena loobutakse riikliku koolitustellimuse mõistest ja selle aluseks olnud keerukast koefitsientide ja baasmaksumuste mehhanismist. Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust. Õppeasutus otsustab oma profiilist ja ülesannetest lähtudes ise, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Juhul, kui riigil on väga konkreetne vajadus mingi valdkonna lõpetajate järele, on võimalik see määrata ära tulemuslepinguga.

Uus süsteem on tugevamalt seotud põhiseaduse sättega, mille kohaselt riik ja kohalik omavalitsus peavad üleval piisaval arvul haridusasutusi ja toetavad nende tegevust, mitte ei esita tellimust, nagu sätestasid varasemad lepingud. Uus tegevustoetuste süsteem annab riigile paremad võimalused täpsustada kõrgkoolide ülesanded ning tegevusvaldkonnad, vähendada dubleerimist ning toetada riiklikult olulisi arendusvaldkondi. Tegevustoetuse määramise aluseks olevad indikaatorid sätestatakse valitsuse määrusega ning nendes arvestatakse kõrgkoolide tegevuse ulatust, õppetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust.

Eelnõu rakendamiseks on valitsuse tegevusprogrammis planeeritud 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33,0 miljonit eurot. Uutel alustel hüvitatakse õppekulusid alates 2012. aasta 1. septembrist vastuvõetud üliõpilastele. Õppeasutuste tegevust rahastatakse tegevustoetuse kaudu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.  

Eelnõu vastuvõtmisega täidetakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015 eesmärk luua võimalused tasuta kõrghariduse saamiseks kõigile võimekatele noortele.