30.09.2011 OECD teaduse, tehnika ja tööstuse tulemustabel 2011

Olulisemad üldjäreldused on:

• Vaatamata riikide aeglasele taastumisele hiljutisest finants- ja majanduskriisist, on siiski veel tunda järeltõukeid, kuna uued survetegurid panevad proovile paljude valitsuste suutlikkuse ohjata taastumise tempot ning riikide võla- ja töötuse tasemed on jätkuvalt kõrged. Toimub süvenev üleilmastumine, mille iseloomulikud tunnused on rahvusvahelise kaubavahetuse kasv, majandusliku lõimumise süvenemine, eriti areneva majandusega riikides, ning tootmisprotsesside suurem killustatus, mis tekitab üha keerukamaid üleilmseid väärtusahelaid.
  
  
• Sellise uue kasvugeograafia tingimustes sööb uute osaliste pakutav rahvusvaheline konkurents ära rohkem väljakujunenud majandusega riikide edumaad. Keskkonnale avalduvad survetegurid panevad proovile arengumudeli jätkusuutlikkuse. Keskmise eeldatava eluea pikenemine asetab suurema koormuse tervishoiusüsteemide suutlikkusele rahuldada vananeva rahvastiku vajadusi.
  
  
• Innovatsioonis nähakse üha enam üliolulist vahendit nende raskuste tulemuslikuks lahendamiseks. Innovatsioon etendab olulist rolli majanduse päästmisel majandussurutise alt ning uute ja jätkusuutlike kasvu- ning konkurentsivõimelisuse allikate leidmisel.

Tulemustabeli väärtust suurendab asjaolu, et seda koostatakse juba 1999. aastast kaheaastase vahega. Tulemustabeli väärtust vähendab asjaolu, et mitmetes pingeridades lähtutakse erinevate riikide puhul erinevate aastate statistilistest andmetest ning erinevate alateemade lõikes võrreldakse riike erinevates kombinatsioonides (nt. vahel OECD+BRIICS, vahel aiutl OECD, vahel ainult vanad OECD riigid, jne). Mingeid trende on võimalik siiski hinnata.

 Raport koosneb kuuest sisupeatükist, mille alla on koondatud vastavat peatükki iseloomustavate näitajate statistilised ülevaated. Järgnevalt olulisemat trendidest, Eesti tulemustest ja positsioonist rahvusvahelises kontekstis (seal kus võimalik):

Teadmistepõhised majandused: trendid ja tunnused

• Investeerimine immateriaalsesse varasse on uue kasvu allikas mitte ainult investeeringu tegemise hetkel, vaid ka hiljem. Innovatsioon vajab muuhulgas tarkvara, inimkapitali ja asjakohaseid organisatsiooni struktuure. Investeeringud sellistesse immateriaalsetesse varadesse kasvavad ja isegi ületavad investeeringuid füüsilisse kapitali (masinad ja seadmed) Soomes, Hollandis, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. Ühtlasi võib selliseid investeeringuid pidada oluliseks tööjõu pikaajalise tootlikkuse kasvu allikaks.
  
  
• Kasvu uus geograafia: BRIICS (Brasiilia, Venemaa, India, Indoneesia, Hiina, LAV) riikides on viimase 20 aasta jooksul kasvanud kõrgtehnoloogia kasutamine tööstuskaubanduses moodustades nüüd ligikaudu 30% nende kogu tööstuskaubandusest. OECDs on vastav näitaja 25%. Globaalne sõltuvus riikide vahel kasvab. Riikide spetsialiseeritus mingile kindlale sektorile on suurenenud viimase 20 aastaga. Töötleva tööstuse osakaal OECD riikides SKPst kahaneb ja teenuste sektori osakaal suureneb. BRIICS riikides kasvab töötleva tööstuse osakaal, nagu ka teenuste sektori osakaal, kuid põllumajandus tõmbub kokku.
  
  
• Innovatsiooni muutuv maastik: Täna on 26-l OECD riigil 34-st maksuerisused, mille eesmärk on soodustada TA tegevust – maksuerisused TA toetamiseks on muutunud järjest populaarsemaks. Ligipääs internetile ja selle kasutatavus järjest paraneb. IKT areng võimaldab pakkuda järjest rohkem nn. tarka infrastruktuuri (hi-tech infra lahendusi). Ülikoolide osatähtsus on kasvamas. Tekivad regionaalsed innovatsiooni hotspot`id. Innovatsiooni osakaal teenustes suureneb.
  
  
• Innovatsioon täna: Koostöö uurimises suureneb. Teadusliku koostöö kese nihkub individuaalsuselt gruppidele, ühelt institutsioonilt mitmele, rahvuslikust rahvusvahelisele skoobile.  Piiriülene koostöö tiheneb, erinevused riikide vahel suurendavad uurimise avatust ja teaduslikku mõju. Väiksematel riikidel on rohkem koostöösidemeid, kuna nad soovivad kompenseerida enda väiksusest tulenevaid ressursipuuduseid. Areneb „roheline innovatsioon“. Tehnoloogia transformatsioon suureneb – tõuseb autorikaitse olulisus.
  
  
• Väljakutsed: CO2 emissioon, globaliseerumine, keskkonnahoid, vananev rahvastik, haridus- ja soolised vahekorrad, soolised- ja hõive vahekorrad.

Teadmise „ehitamine

• Doktoriõppe lõpetamine: Viimane dekaad näitab üldist lõpetajate arvu tõusutrendi, insenerteaduste lõpetajate suhteline osakaal näitab langustendentsi. Vanuselise referentsgrupi koosseisust lõpetas Eestis 2009. aastal doktoriõppe 0,8%. 36 riigi võrdluses asetab see Eesti 30. kohale. OECD vastav keskmine oli 1,5%. 2009. aastal oli OECD keskmine lõpetanud naisdoktorite osakaal 46%, mis on täpselt sama Eesti tulemusega.
  
  
• Doktorantide tööhõive: 93% doktoritest, kes said kraadi pärast 1970. aastat on tööga hõivatud. Kõigist vanusegrupis 25-64 doktorikraadi omavatest inimestest on statistikat koguvates riikides hõivatud 70%.
  
  
• Teaduse ja tehnoloogia ametid: Teadus- ja tehnoloogiatöötajate inimressursi osakaal moodustab mõnes OECD riigis üle veerandi kõigist hõivatutest. Üle 40% moodustavad nad Luksemburgis, Rootsist, Taanis ja Šveitsis. Eesti vastav näitaja on veidi üle 30%, mis annab 37 riigi võrdluses 16. koha. Naiste osakaal nende inimeste hulgas suureneb – Eestis oli 2010. aastal üle 60% teadus- ja tehnoloogiaalade töötajatest naised.
  
  
• Uurijad (juhtivteadurid): 2009. aastal oli enam kui 4,2 miljonit uurimistöötajat hõivatud TA sektoris OECD riikides. See teeb 7,6 uurimistöötajat 1000 hõivatu kohta. Taanis, Soomes, Islandil, Norras ja Rootsis on üle kümne uurimistöötaja 1000 hõivatu kohta. Eesti puhul oli 2,2 uurijat ettevõtluses, 4,02 uurijat kõrghariduses, 0,86 uurijat avalikus sektoris ja 0,15 uurijat mittetulundussektoris 1000 töötaja kohta. Sektorite lõikes on OECDs hõivatud teaduses ca 25% uurimistöötajatest, 20% avalikus sektoris, ülejäänud erasektoris, kuid riigiti osakaalud erinevad, sõltuvalt erasektori rollist uurimis- ja arendustöös.
  
  
• TjaA kulutused: OECD keskmine on 2,3% SKPst. OECD riikides moodustab erasektori panus TA kulutustest keskmiselt 70%. OECD TA kogukulutusest moodustab USA panus 41%, Jaapan 15% ja Saksamaa 8%. Eesti osakaal on 0,04%, mis asetab meid 37 riigi võrdluses 25. kohale.
  
  
• Kõrgharidus ja baasuuringud: Kõrghariduse TA rahastamine OECD riikides on keskmiselt 0,4% SKP-st ning trend on kasvav. Eesti vastav näitaja on ca 0,6% aastal 2009, mis on 37 riigi hulgas 9. koha vääriline. Kasutatakse kahte rahastamislahendust: institutsioonipõhist ja projektipõhist. Esimese plussiks on stabiilne pikaajaline rahastamiskindlus saajale, teise plussiks aga konkurentsi tekitamine ja strateegiliste valdkondade sihistamine. Enamik uuritud riikidest eelistab esimest ehk institutsioonipõhist rahastamismudelit. 
  
  
• Erasektori TA: OECD riikides kasvas 1999 aasta 1,5% tasemelt 2009. aastaks 1,6% tasemele OECD SKPst erasektori TA rahastus. Eestis oli vastav näitaja 2009. aastal ca 0,6%, mis annab Eestile 37 riigi hulgast 29. koha. VKEde roll selles on suurem väiksemates majandustest – Eestis näiteks 71% kõigist erasektori TA kulutustest tehakse VKEde poolt. See asetab meid vastava näitaja puhul teisele kohale OECD riikide hulgas.
  
  
• Investeeringud IKTsse: Suhteliselt kõigist investeeringutest põhivarasse on kõige enam IKT riist- ja tarkvarasse investeerinud USA, Rootsi, Taani, UK ja Uus-Meremaa. Võrreldes IKT kapitalimahukuse kasvu ja tootlikkuse kasvu, on suurim efekt avaldunud Lõuna-Koreas. Eestit statistika ei kajastanud.

Teadmuse „ühendamine“

• Era- ja avaliku sektori TA ristrahastamine: Riigi poolt erasektori TA rahastamine on kõige ulatuslikum Venemaal, ulatudes 57%ni 2009. aastal. OECD keskmine on ca 7% ja Eestis ca 11%, mis annab Eestile 37 riigi võrdluses 9.koha. Võrreldes 1999. aastaga on tendents vähenev.
  
  
• Rahvusvaheline TA rahastamine: Välismaalt tulev TA rahastamine mängib olulist rolli TA kogurahastuses. Enamasti tuleb välismaine TA raha välisettevõttelt. 2009. aastal rahastas välismaa allikas erasektori TA kulutustest Eestis ca 7,4%, EL keskmine oli veidi üle 10%. 35 riigi võrdluses on Eesti positsioon 19.
  
  
• Sidusus teadusega: Šveitsil on kõrgeim teaduspublikatsioonide osakaal OECD ja BRIICS riikide hulgas. Absoluutsummas on see kõrgeim USAs. Areneva majandusega riikide vastavad näitajad kasvavad kiiresti. Mida suurem on uurimuse rahvusvahelisus ja tsitaatide mõõdetud mõju, seda suurem on kogu teadustöö mõju. Väiksemaid riike kaasatakse koostöösse tõenäoliselt sagedamini kui suuri. Tippajakirjades avaldati Eesti publikatsioone 0,5 tk, muudes 0,6 tk tuhande elaniku kohta. Eesti publikatsioonide arv oli 2009. aastal 1,5 tuhat. Rahvusvahelise teadusalase koostöö mõju institutsioonide teadustegevuse tulemustest on Eesti puhul keskmine.
  
  
• Tehnoloogiateaduse sidusus: Mitte-patentkirjanduses avaldatud tsitaatide arvult juhivad biotehnoloogia ja biomaterjalide tehnoloogia valdkonnad. Järgnevad farmaatsia ja orgaaniline keemia. Viimastel kohtadel on ehitus, kaubandus ja mehhaaniliste elementide tehnoloogia valdkonnad.
  
  
• Rahvusvaheline mobiilsus: Rahvusvaheline mobiilsus on suurenenud, enamasti õpivad rahvusvahelised tudengid sotsiaalteaduseid, äri ja õigust. Sihtkohtadena domineerib kõige enam USA, Euroopa siseselt aga Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa. Eestisse tuldi 2009. aastal kõige enam õppima sotsiaalteaduseid, siis põllumajandust ja tervishoiuteenuseid, seejärel kunsti ning haridust ning viimaks muid teaduseid ja insenerteaduseid.
  
  
• Tööjõu mobiilsus: Põhjamaade ja UK TA töötajad on aktiivsemad liikujad. Võrreldes 2000. aastaga on üldine trend olnud mobiilsuse vähenemine. Eesti TA töötajatest liigitusid 2009. aastal mobiilseteks 6,2% TA töötajatest, mis on üle poole väiksem kui mobiilseimate TA töötajatega Taani tulemus (13,1%). Eesti puhul jääb silma kõrge (50% kõigist liikumistest) majandussektoritevaheline mobiilsus ehk TA töötajad vahetavad liikudes tihti ka majandussektoreid.
  
  
• Innovatsiooni ja teadmiste vool: Ettevõtted ammutavad innovatsiooniga seotud teadmisi peamiselt turult (kliendid, tarnijad, konkurendid), seejärel firma sisemistest allikatest ning viimasena alles institutsionaalsetest allikates (kõrgharidus, riik). Riigiti on muidugi erinevusi, Eesti puhul eelnev seaduspära siiski kehtib. Innovatsiooni osas teevad suurettevõtted Eestis ülikoolide ja riigiga tunduvalt rohkem koostööd kui VKEd.
  
  
• Koostöö firmade väärtusahelates: VKEde koostöö innovatsiooni osas on väiksem kui suurettevõtete puhul. Eesti puhul tegid 2006-2008. aastal 47,8% VKEdest ja 63,6% suurettevõtetest innovatsioonialast koostööd.
  
  
• Rahvusvaheline innovatsioonialane koostöö: Suurettevõtetel on enam võimalusi teha innovatsiooni alal rahvusvahelist koostööd. 14,6% kõigist Eesti innovaatilistest firmadest tegid 2006-2008 riigisisest koostööd ja 34% rahvusvahelist.
  
  
• Tehnoloogia vool: Trend on aastate lõikes olnud kasvav. Eestis moodustab tehnoloogia voolust (Eestis väljatöötatud lahenduse kasutamine piiri taga) saadav tulu 1,5% SKPst 2009. aastal (1999 oli see 0,5%). 31 võrreldud riigi puhul asetab see Eesti 16. positsioonile. Tulemus on kõrgem kui OECD keskmine (0,9%).

 Uute kasualade sihistamine:

•  Valitsuse poolne TA rahastamine: 2009. aastal OECD riikdie valitsused investeerisid keskmiselt 0,75% SKPst TAsse. 2009. aastal oli Eesti vastav näitaja 0,7% SKPst, mis asetas Eesti 33 riigi võrdluses 18. kohale, so. Allapoole OECD keskmist (0,75%), kuid ülevale poole EL27 keskmist (0,67%).
  
  
• Tervishoiu innovatsioon: Riigi poolt tervishoiuga seotud TA tegevuse rahastamiseks kulutas Eesti 2009. aastal 0,1% SKPst. 33 riigi võrdluses asetas see Eesti 6. kohale, mis on allpool OECD keskmist, kuid parem kui EL27 keskmine.
  
  
• Keskkonnatehnoloogiad: Keskkonnatehnoloogiatesse investeerimine on kasvav trend. Eesti riigi vastavad TA investeeringud moodustasid 2009. aastal keskkonna suunal 4,41% ja energeetika suunal 3,1% SKPst. Protsentuaalses võrdluses asetab see Eesti 33 riigi seas 10. kohale, ülevale EL27 (3,04%/3,76%) ja OECD summeeritud keskmist (1,68%/3,75%).
  
  
• Innovatsioon ja keskkond: Keskkonnaga seotud innovatsiooni valdavateks ettevõtjate motivaatoriteks on peamiselt keskkonnalane regulatsioon (sh saastemaksud), seejärel turu (oodatav) nõudlus ja viimasena maksumeetmed. Eelnev kehtib ka Eesti ettevõtete keskkonnaalase innovatsiooni puhul.
  
  
• Lairibaühendused ja hinnad: OECD riikides on lairiba kasutamise hinnad aastate lõikes vähenenud. Eesti asetub lairibaühenduse saamise ja igakuise tasu hinnalt 34 riigi võrdluses 4. kohale – veidi kõrgemat liitumistasu kompenseerib suhteliselt madal igakuine kasutustasu. Keskmise kiiruse osas asetseb Eesti 34 riigi võrdluses 2010. aasta andmetele tuginedes madalale 32. kohale.
  
  
• Juhtmega ja juhtmeta võrgud: Võrgustumine on alates 2000. aastast kasvanud keskmiselt 39,7% aastas. 2009. aastal oli OECD riikides fikseeritud võrguga liitunuid keskmiselt 23,1 abonementi 100 elaniku kohta.
  
  
• Ligipääs lairibaühendustele: Rohkem kui ühes majapidamises kahest on ¾-s OECD riikides lairibaühenduse ligipääs. Ettevõtete ligipääs võrreldes kodumajapidamistega on üle 20% suurem. Eesti puhul on 2010.a. seisuga ligipääs 87,5% ettevõtetest ja 64,5% kodumajapidamistel. 33 riigi võrdluses asetab see Eesti 15. kohale, ülespoole OECD (85,7%/62,8%) ja EL27 (84,6%/60,8%) keskmist.
  
  
• Biotehnoloogia TA: Kõige suurem biotehnoloogia firmade osakaal on USAs. Eestis oli 2009. aastal  ainult biotechiga tegelevaid firmasid 31, selles vallas veel aktiivseid 38. 26 riigi võrdluses asetab see Eesti 23. positsioonile.

Innovatsiooni vallapäästmine firmades:

• Innovatsiooni „mix-id“: Kõige enam tegelevad nii suured kui väiksemad ettevõtted toote ja protsessi innovatsiooniga nagu ka turunduse ja organisatsiooni innovatsiooniga. Eesti ettevõtete innovatsioonistrateegiad jagunevad järgmiselt:

• 30 riigi võrdluses asetab ettevõtete innovatsiooniaktiivsus Eesti 3. kohale.
  
  
• Laiem innovatsioon: Eeldusel, et innovatsiooniga enam tegelevad firmad teevad rohkem koostööd. TA staatuse järgi tegid 2006-2008 koostööd Eestis 62,8% TA aktiivseid firmasid ja 35,9% puuduva TA tegevusega firmasid. 28 riigi võrdluses asetavad need näitajad Eesti 2. kohale.
  
  
• Kaubamärgid: Luksemburg, Jaapan ja USA on kaubamärkide taotluste arvu suhtel SKPsse aktiivseimad riigid. Eesti positsioon oli 40 riigi arvestuses 2007-2009 27.. Kõige enam esitasid eestlased kaubamärgi taotluseid Euroopa Siseturu Harmoneerimise ametile, seejärel USA patendi ja kaubamärgi ametile ja viimaks Jaapani Patendiametile.
  
  
• Avalik toetus TA-le: 2009. aastal läks Eestis valitsuse innovatsioonitoetustest 59,99% VKEdele ja 39,95% suurettevõtetele. Nende näitajate poolest on Eesti 27 riigi arvestuses esikohal.
  
  
• Maksumeetmed firmade TA erutamiseks: Maksumeetmeid kasutavate riikide hulk on ajas kasvanud. Siiski on innovatsiooni ergutamiseks valdavad veel otsetoetusmeetmed. Eesti otsetoetuste osakaal innovatsiooni ergutamiseks 2009. aastal moodustas 0,07% SKPst, asetades Eesti 38 riigi võrdluses 17. kohale. Vastavad maksumeetmed Eestis puuduvad.
  
  
• Sisenemine, väljumine ja ellujäämine: Sisenemine on kasvamas teenuste sektoris. Kaheaastaste ettevõtet ellujäämismäär OECD riikides on teenuste sektoris 67% ja tootmises 71%. 2004. a. andmete kohaselt on Eestis kaheaastaste ettevõtete ellujäämismäär tootmises 77,8%, teenustes 69,9%, kolmeaastaste puhul vastavalt 70,6% tootmises, teenuste kohta andmed puuduvad. Tulemused paigutavad Eesti 15 riigi võrdluses 3. kohale.
  
  
• Ligipääs kapitalile: Võrreldes perioodiga 2007-2008 perioodil 2009-2010 ligipääs kapitalile halvenes kõikides hinnatud riikides peale Hiina ja Indoneesia. Eesti kaalutud keskmised olid skaalal 0-7 vastavalt 4,6 ja 3,0, mis asetas Eesti 39 riigi võrdluses 23. kohale.
  
  
• Poliitiline keskkond: Viimase dekaadi jooksul on OECD riikides administratiivsed piirangud ettevõtte asutamisel vähenenud. Võrreldes 2003. aastaga on Eestis 2010. aastaks vähenenud ettevõtte loomiseks kuluvate päevade arv 72-lt 7-le. 40 riigi võrdluses asetab 7 päevane periood Eesti 13. kohale. OECD keskmine on 14 päeva.
  
  
• Ettevõtluskultuur: Immigrantide ettevõtlusaktiivsus on valdavalt suurem kui kodakondsete. 2007-2008. aastal kõigist hõivatutest olid immigrantidest ettevõtjaid OECDs keskmiselt 12,6% ja kodakondseid ettevõtjaid 12%. Eesti kohta andmed puuduvad.

Võistlemine globaalses majanduses:

• Tööhõive: Kriis kasvatas hõivet teenuste sektoris, põllumajanduslikes riikides (nt. Poola, Türgi) on hõivatus teenuste sektoris madalam kui teistes riikides. 2009. aastal jagunesid hõivatud Eestis järgmiselt: teenuste sektor 37%, avalik sektor 27,2%, tööstus 22,3%. Võrreldes teiste hinnatud riikidega on Eestis tööstuses hõivatud inimeste osakaal suhteliselt suurem.
  
  
• Teenuste-tootmise sidusus: 70% OECD SKPst annab teenuste sektor, tootmine on ajas vähenenud. Teenustega seotud ametite osakaal tööstuses on kasvanud. 2008. aastal töötas eesti tööstuses hõivatutest 22,7% teenustega seotud ametis. 29 riigi arvestuses asetas see E 26.kohale.
  
  
• Ettevõtete suurus ja dünaamika: OECDs, hõivavad üle poole tööjõust VKEd (ELis 99%). 2007. aastal moodustasid mikroettevõtted Eesti ettevõtetest 84,2%. 31 riigi seas paigutab see Eesti 22. kohale. Kõige enam on mikroettevõtteid Kreekas (96,7%). Eestis toodavad kõige rohkem lisandväärtust  50-249 töötajaga ettevõtted, järgnevad 1-9 töötajaga ettevõtted ja siis suurettevõtted 250+ töötajaga.
  
  
• Sektoriaalne spetsialiseerumine: Perioodil 1998-2008 toimus kõigis vaadeldud riikides peale Poola sektoriaalse spetsialiseerumise suurenemine. Kõige killustunumad on Tšehhi ja Lõuna-Korea majandused. Eestit olukorda hinnatakse mõõdukalt killustunuks. 28 riigi hulgas asetab see meid 15. positsioonile ehk teisisõnu 14 riigis on sektoriaalne spetsialiseerumine suurem.
  
  
• Välisosalus: Suurem osa välisosalusega ettevõtetes vaadeldud riikides tegutsevad teenuste sektoris. Eesti puhul oli 2008. aastal töötlevas tööstuses 44,6%, teenuste sektoris 48,4% ja muudes 7% välisosalusega ettevõtteid. 34,5% Eesti tööjõust oli 2008. aastal välisosalusega ettevõtetes, mis on 21 hinnatud riigi osas suurim osakaal. Välisosalusega ettevõtted andsid rahvuslikku lisandväärtusesse 40,5%, mis on mõnevõrra madalam tulemus kui 2000. aastal, kui vastav näitaja oli Eestis 40,8%. 20 riigi võrdluses paigutab see osakaalu suuruselt Eesti 4. kohale.
  
  
• Kaubanduse avatus: Kõigis vaadeldud riikides peale Islandi langes väliskaubanduse osakaal SKPst perioodil 2008-2009. Eesti väliskaubanduse osakaal 2009. aastal oli 61,6%, mis asetab Eesti 39 riigi võrdluses 7. kohale. OECD keskmine oli 41,3%.
  
  
• Impordi panus ekspordi saavutamisel: Eesti puhul moodustas 2005. aastal 50,8% impordist sisendid, mis olid vajalikud ekspordiks. 37 riigi võrdluses andis see Eestile 3. koha. Näitab kuivõrd palju toorainet tuleb importida selleks, et õnnestuks millestki midagi ekspordikõlblikku teha.
  
  
• TA spetsialiseerumine: Eesti TA spetsialiseerumisele antakse hinnang kui keskendumine keskmise- ja madala lisandväärtusega tehnoloogia sektorile. 26 riigi võrdluses asetas see E 2008. aastal 22. kohale ehk teisisõnu, meie TA on spetsialiseerunud võrreldes enamiku hinnatud riikidega keskmise või madala lisandväärtusega sektoritele.
  
  
• Tehnoloogia spetsialiseerumine: Patentide arvu järgi võrreldes perioode 1997-1999 ja 2007-2009 IKT tehnoloogia patentide arv tõusnud peamiselt Aasia riikides, kuid langenud teistes hinnatud riikides. Biotehnoloogia valdkonnas on patentide arvukus valdavalt tõusnud, nanotehnoloogia vallas oli trend pigem langev.
  
  
• E-kaubanduse areng:  2010. aastal moodustas eesti firmade käibest e-kaubandus 9,1%, mis asetab meid 24 riigi võrdluses 20. kohale. EL27 keskmine oli 13,9%.
  
  
• Patentimine: Perioodil 2007-2009 patenditi kõige enam kõrg- ja kõrg-keskmise tehnoloogia sektori leiutisi, seejärel ärisektori teenuseid, enam-vähem võrdselt muude sektorite ja keskmise-madala tehnoloogia sektorite väljundeid. Alustavate ettevõtete patentimisaktiivsus nimetatud perioodil kasvas.
  
  
• Innovaatilised sektorid: Kõige innovatsioonimeelsem sektor kõigis alavaldkondades on TA sektorJ. Järgneb keemia ja keemiatoodete sektor, kindlustus ja pensionifond, jt. sektorid. Kõige vähem innovatsiooni tehti masinaehituses, liikmeskonnaga organisatsioonides ja transpordi varustuse sektoris. Pingerida koostati TA kulutuste osakaalu järgi ja hinnatud alavaldkondadeks olid toote ja protsessi innovatsioon, innovatsiooniga seotud kulutused, organisatsiooni ja turunduse innovatsioon, intellektuaalomandi kaitse.
  
  
• Tehnoloogia tulemuslikkus – kvaliteet: Patendi kvaliteedi indeksi järgi – perioodide 1990-2000 ja 2001-2010 võrdluses on viimase puhul täheldatav 20%-ne patentide kvaliteedi langus. Eeldus on, et mida kvaliteetsem indeks, seda parem kvaliteet.
  
  
• Tehnoloogia tulemuslikkus – mõju: Patenditaotluste üldisuse järgi – perioodide 1996-2000 ja 2001-2005 võrdluses on patentide üldisus langenud 30-40%. Eeldus on, et mida üldisem patent, seda suurem mõju.