Väljaandes on esitatud valik haridussüsteeme kirjeldavaid näitajaid, mis võimaldavad riikidel end võrrelda ja analüüsida.
- Eestis on haritud tööjõud
89% täiskasvanutest on vähemalt keskharidusega (OECD riikidest 3. koht, keskmine 73%) ja 36% kõrgharidusega (OECD riikidest 11. koht, keskmine 30%). Seda võib pidada läbi aegade suhteliselt suurte haridusinvesteeringute tulemuseks. Tulevikus võib probleemiks saada asjaolu, et nooremate vanusegrupis (25-35) on vähemalt keskharidusega inimeste osakaal väiksem (86%) kui vanemates vanusegruppides.
- Eesti hariduskulud õpilase kohta üld- ja kutsehariduse tasemel on rohkem kui kahekordistunud perioodil 2000-2008 (kasv 119%)
30 riigi seas on see teine tulemus. Samaaegselt on Eestis 25% võrra vähenenud õpilaste arv, kuid sellest hoolimata jääb hariduskulu õpilase kohta (6054 USD) alla OECD keskmisele (8169 USD). Olulise osa rahastamise kasvust moodustab õpetajate palgakasv.
- Õpetajate palgad on kasvanud 46% perioodil 2000-2009
See on suurim õpetajate palgakasv OECD riikide võrdluses. OECD keskmine oli 7%. Samas palgataseme poolest (suhtena SKP-sse hõivatu kohta) oleme OECD 4 viimase hulgas. PISA õpilaste oskuste uuringutest järeldub, et heade haridustulemustega riikides reeglina tähtsustatakse õpetajate kvaliteeti. Palk on seejuures oluline komponent. Võrreldes teiste riikidega on Eesti õpetajate palgaskaala vahemikud väiksemad, mis vähendab noorte motivatsiooni õpetajaks hakata ja õpetajatel ennast täiendada.
Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.
- Kõrghariduse kulud üliõpilase kohta on kasvanud 54% perioodil 2000-2008 (ilma T&A kuludeta)
Kulude kasvult on Eesti OECD riikide hulgas viiendal kohal. Kulutused ühe üliõpilase kohta (5780 USD) on üle poole võrra väiksemad OECD keskmisest (13 717 USD). Kuigi kõrghariduse kulude kasv on olnud üks kiiremaid OECD riikide hulgas, on samaaegselt 16% võrra suurenenud ka üliõpilaste arv.
- Hariduskulusid rahastatakse 95% ulatuses riigieelarvest
OECD keskmine on 85%. Üld- ja kutseharidust rahastatakse ainult riigieelarvest. Kõrghariduses on erarahastamise osakaal 21% (2008), mis on madalam OECD keskmisest (31%). Eesti, Uus-Meremaa ja Sloveenia on ainsad riigid, kus kõrghariduse erarahastamise osakaal on alates 2005. aastast langenud.
- Haridus on garantii tööturul hakkamasaamiseks ja kriisiaegade ületamiseks.
Kõrgharidusega ja põhiharidusega inimeste tööhõive määra erinevus on Eestis 35 protsendipunkti (OECD keskmine 27 pp). Kriisiaastatel 2007-2009 langes põhiharidusega inimeste tööhõive määr 10 protsendipunkti, samal ajal kõrgharidusega inimeste hõive langes 4,6 protsendipunkti.
Kriisi põhjas 2009. aastal oli põhiharidusega inimeste hõive määr 47,4% (OECD keskmine 56%), kuid kõrgharidusega inimeste hõive määr oli 82,8%, mis on lähedal OECD keskmisele (83,6%).
- Eestis annab kõrgem haridus väiksema palgaeelise
Eestis teenib kõrgharidusega inimene 37% rohkem kui keskharidusega inimene. OECD riikides keskmiselt teenib kõrgharidusega töötaja üle 50% rohkem. Selle näitaja osas on Eesti 25ndal kohal 32 riigi seas. Siiski on palgaerinevused kasvanud 2008-2009 võrdluses 29%-lt 37%ni.
Samas ei väljendu ka keskhariduse ja põhihariduse erinevus inimese palgas. Põhiharidusega inimene teenib Eestis 91% keskharidusega inimese palgast (OECD keskmine 77%).
- Töökogemus ei maksa
Tööandjad maksavad töötajale enamasti nii haridustaseme kui töökogemuse eest. OECD riikides keskmiselt maksab tööandjale kõrghariduse ja kogemusega töötaja 47% rohkem kui värskelt kõrghariduse omandanud ilma kogemuseta töötaja. Eestis seevastu on ilma kogemuseta kõrgharidusega töötajad kõrgemalt tasustatud kui kogemustega töötajad.
