19.04.2011 Freedom House netivabaduse raport

Eelmine nende koostatud netivabaduse raport ilmus 2009. aastal pilootprojektina, kuhu oli kaasatud 15 riiki, sh Eesti. Seekord kaasati 37 riiki üle maailma, eesmärgiga mitmekesistada valimit. Tulemusteni jõudmiseks uuritakse riikide internetialast regulatsiooni ja praktikat, testitakse ligipääsu valitud veebilehtedele ja intervjueeritakse asjassepuutuvaid inimesi. Enamik infost on hangitud küsimustike kaudu, mistõttu on ka vastused hinnangulised, ega pretendeeri absoluutsele tõele.

Eesti on internetivabaduselt uuritud riikide seas esikohal, mahtudes 8 riigi hulka, mis said hinnangu „vaba“.

Eesti lähinaabreid, v.a Venemaa (22. koht – osaliselt vaba) raport ei kajasta. Viimasteks jäid Kuuba, Birma ja Iraan.

Eesti tulemused

Hinnangud anti kolme põhikategooria lõikes, skaalal 0–… tähistab väiksem number paremat tulemust:

1. Ligipääsu takistused – hõlmab endas infrastruktuuri ja majanduse barjääre ligipääsule, valitsuse pingutusi blokeerida rakendusi ja tehnoloogiaid, regulatiivset ja omanduse kontrolli interneti ja mobiiliteenuste pakkujate üle.

Eesti tulemus 2 punkti on väga kõrge. Positiivsena tuuakse välja inimeste internetile ligipääsu võimalus, mobiiliteenuste tarbimine, tasuta wifi laia levikut, internetirakenduste (nt otsingumootorid, meedia, uudised, sotsiaalsed võrgustikud, e-kirjad, e-pangandust jne) kasutust elanike poolt. Eraldi tuuakse välja rahvusringhäälingu tasuta üleslaetud ülekanded ja eestlaste aktiivsus sotsiaal- ja meediajagamise võrgustikes (Facebook, Youtube, Orkut, LinkedIn). Hinnatakse ka konkurentsi head toimimist teenusepakkujate osas ning madalaid barjääre teenusepakkujaks saamisel.

2. Sisupiirangud – uurib veebilehtede blokeerimist ja sisu filtreerimist, teisi tsensuuri vorme, sisu manipulatsiooni, online-meedia mitmekesisust, digitaalmeedia kasutamist sotsiaalse ja poliitilise aktivismi kontekstis.

Eesti sai 2 punkti, mis on taas kõrge tulemus. Piiranguid interneti sisu ja kommunikatsioonide suhtes peetakse maailma madalaimaks, kuid karmi privaatsusregulatsiooni tõttu on tulnud ette sisu eemaldamist (nt. neti-kommentaaride puhul). Välja on toodud Euroopa Inimõiguste kohtusse jõudnud kaasus teemal: kes neti-kommentaaride eest vastutab ja 2010. aastast kehtiv piirang litsentseerimata hasartmängukeskkondadele. Eestlasi peetakse aktiivseteks blogijateks ning nenditakse, et üldine netiaktiivsus annab võimalusi ka valitsusele ja presidendile. Tuuakse välja ID kaardi populaarsus ja laialdased kasutusvõimalused ning märgitakse 2007. aastal kasutatud SMS-lahendust inimestega kontakti võtmiseks pronksöö sündmuste valguses.

3. Kasutajate õiguste rikkumine – mõõdab regulatiivset kaitset ja piiranguid online aktiivsusele, järelevalvet, online aktiivsuse järelmõjusid nagu süüdistuse esitamine, vangistus, füüsilised rünnakud või muud ahistamisvormid.

Eesti tulemus on 6 punkti. Sõna- ja väljendusvabadus on Eestis hästi kaitstud. Blogijaid ja ajakirjanikke ei ole rünnatud. Kasutajate turvalisusalaseid kampaaniaid on korraldatud, pärast 2007. aastat on teadvustatud internetiturvalisuse probleeme paremini. Tuuakse välja küberkaitsekeskuse olemasolu ja tegevused.

Valik raportis Eesti kohta leiduvaid fakte erinevatest allikatest ja aastakäikudest

• Üle 60% interneti kasutajatest kasutavad kohalikke ja rahvusvahelisi sotsiaalmeedia teenuseid.
• 2009. aastal oli 72% Eesti elanikel ligipääs internetile.
• Eestis on üle 2,7 miljoni mobiiliteenuse lepingu, mis näitab, et paljud kasutavad mitut numbrit.
• 2009. aastal oli saadaval üle 2 000 vaba wifi võrgu avalikuks kasutamiseks.
• 2009. aastal 85% interneti kasutajatest kasutasid otsingumootoreid, 83% e-posti, 83% online panka.
• 2010. aasta detsembris oli ca 312 000 eestlasel Facebooki konto, 21% kasutavad internetti piltide ja videode jagamiseks.
• Eestis on hinnanguliselt üle 54 000 blogipidaja.
• 2010. aasta suve seisuga on kasutuses üle 1,12 miljoni ID-kaardi.
• Üle 63% netikasutajatest kasutas 2010. aasta alguse seisuga e-valitsuse teenuseid.

Raport on leitav: http://www.freedomhouse.org/images/File/FotN/FOTN2011.pdf