Peaminister Andrus Ansipi tänukõne Friedrich August von Hayeki fondi rahvusvahelise preemia vastuvõtmisel Freiburgis 4. detsembril 2011

• Peaminister Andrus Ansip pidas tänukõne saksa keeles. Peaministri kõne saksa keeles »

Väga austatud liidupresident professor Roman Herzog, austatud Friedrich August von Hayeki sihtasutuse kuratooriumi ja eestseisuse liikmed, daamid ja härrad!

Mul on eriline au seista siin teie ees ja võtta vastu rahvusvaheline Friedrich August von Hayeki sihtasutuse auhind. Eesti peaministrina pean ma tunnistama, et see auhind kuulub õigupoolest kogu Eesti rahvale, kellel on olnud kõige olulisem osa minu riigi eduloos. Eesti valitsus sai üksnes eesti rahva toetusel tulla võrdlemisi edukalt toime viimase kriisiga. See toetus on olnud eeltingimus selleks, et viia ellu liberaalset majanduspoliitikat headel ja halvematel aegadel. Meie liberaalne majanduspoliitika seisnes tollide ja märkimisväärsete subsiidiumide puudumises ning lõpuks selleski, et kogusime headel aegadel endale piisavad reservid ja hoidusime võlgu elamisest. Seetõttu kuulub osa mulle täna osutatavast tunnustusest ka minu eelkäijatele, eelmistele Eesti peaministritele, Eesti eduteele aluse panijatele. Need nimed on teile tuntud: praegune Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ning Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja minu praeguse valitsuse kaitseminister Mart Laar.

Mu daamid ja härrad! Võib öelda, et meie tee vabasse turumajandusse algas rahareformiga 1992. aastal. Siis võeti kasutusele Saksa margaga seotud Eesti kroon. Sümboolset tähendust võib näha selles, et meie rahareform toimus 20. juunil, seega täpselt samal kuupäeval, kui Saksamaa võttis 1948. aastal kasutusele D-marga. Eesti krooni vahetuskurssi pole me 19 aasta jooksul muutnud – selle aasta 1. jaanuaril võeti euro kasutusele sama vahetuskursiga, millega me olime alustanud 1992. aastal.

Umbes 20 aasta eest oli see meie jaoks teekond „teadmatusse“. Isegi liberaalsete mõtlejate klassikalised teoreetilised tööd polnud sovetiaegadel avalikkusele kättesaadavad. Praeguseks on olukord muutunud. Iseseisvuse ajal on eesti keelde tõlgitud mitmeid olulisi tekste, nagu Ludwig Erhardi „Heaolu kõigile“, Ludwig von Misese „Liberalism“, aga ka Friedrich August von Hayeki raamatud nagu „Tee orjusesse“ ja “Hukutav upsakus”.

Ent teooriast tähtsam on praktika. Sellepärast lubage mul nüüd kirjeldada mõne sõnaga Eesti olukorda. Nagu ma juba mainisin, on Eesti majanduspoliitika põhimõtteliselt toetunud ja toetub ka praegu sellele samale maailmavaatele, mille kõige ehedam esindaja on Friedrich August von Hayek. See on niinimetatud common sense´i ehk terve mõistuse poliitika.

Alati tuleb olla valmis tegema ebapopulaarseid otsuseid. Tuleb saada aru, et raha ei lase endaga mängida. Me saame endale lubada ainult seda, mille me tõepoolest loonud oleme. See tähendab tasakaalustatud eelarve põhimõtte järgimist.

Võlgu elamine tähendab vältimatu tagasimaksmise asetamist meie laste ja lastelaste õlgadele. Paratamatult oleme me võlglased oma vanemate ees, kuid meist ei tohi saada võlglasi oma laste ja lastelaste ees. Seda oleme me mõistnud.

Valitsussektori defitsiit on ajavahemikus 1995–2010 olnud vaid üks kord suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See juhtus Vene kriisi ajal 1999. aastal. Aastatel 2002–2007 oli meil avaliku sektori eelarve pidevalt ülejäägis.

Viimasest kriisist väljusime 6,7-protsendilise riigivõlaga. Eestis on vanasõna, mida teab igaüks: „Võlg on võõra oma“.

Headel aastatel kogusime me reserve halbadeks aegadeks, mille koguväärtus moodustas umbes 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Viimase kriisi aegu lükkasime me tagasi ortodokssed keyneslikud soovitused. Me ei langenud võlalõksu ning 2010. aasta teisest kvartalist on Eesti majandus taas tõusuteel. Ja nagu öeldud, täiendava autasuna sai 1. jaanuaril 2011 Eestist 17. euroriik.

Mu daamid ja härrad! Minu rõõm ja rahuldustunne hinges on seda suurem, et selle aasta auhind on korraga omistatud nii mulle kui ka mu Läti kolleegile, mu heale sõbrale härra Dombrovskisele. See näitab meie mõlema riigi ühist tulevikuvaadet, kriisi ületamise võimalustest ühtmoodi arusaamist ning sedagi, et seda sõbralikku huvide ühtsust on märgatud ka väljaspool.

Lubage mul veelkord tänada kogu südamest sihtasutust mulle omistatud Friedrich August von Hayeki auhinna eest!