Ülevaade 2012. aastast jõustuvatest õigusaktidest

Justiitsministeerium

Uuest aastast muutub avalikuks karistusregister, samuti tuuakse register siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsusalasse. Siiski ei muutu piiramatult avalikuks kogu karistusregistri info – andmed alaealiste kohta, arhiiviandmed ning väärteokaristused, mis on väiksemad kui 200 eurot, on endiselt juurdepääsupiiranguga.

Karistusregistri avalikele andmetele luuakse võimalus elektrooniliseks juurdepääsuks e-toimiku süsteemi kaudu: http://www.e-toimik.ee/ Karistusregistrist info pärimisel paberkandjal või e-postiga on soovitatav kasutada päringuvormi, mis on kättesaadav registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt (www.rik.ee). Kirjalikud päringud tuleb edaspidi edastada järgmisel aadressil:

• Adressaat: Karistusregistri osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus
  Aadress: Lõkke 4, 19081, Tallinn, Eesti
  Päringud e-posti vahendusel edastada: paring [-at-] karistusregister.ee

Enda kohta käivat infot saab inimene küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta. Samuti saavad pärida lapsevanemad tasuta oma alaealiste laste kohta käivat infot. Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, siis on isikul õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas. Iga järgmise järelepärimise puhul tuleb tasuda riigilõiv summas kolm eurot 19 senti. Teisele isikule, näiteks tööandjale, on võimalik teha volitus enda andmete tasuta pärimiseks.

Teise inimese kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada inimese täielik nimi ning isikukood. Sellise päringu esitamine on tasuline – läbi avaliku e-toimiku süsteemi saab ühe päringu hinnaks kuni neli eurot.

Päringuid saab teha ainult ühekaupa, mis tähendab, et välistatud on masspäringute tegemine või otsingute tegemine mingi paragrahvi alusel. Iga päringu kohta jääb ka jälg, seega saab iga inimene vaadata, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011226

Uuest aastast jõustub uus halduskohtumenetluse seadustik, mis ei muuda küll halduskohtumenetluse põhimõtteid, kuid lahendab mitmed tänased kitsaskohad. Näiteks kaovad uuest aastast mitmed senised tarbetud vormi- ja sisunõuded kaebuse esitamisele ning lihtsustatakse ka kaebuse muutmist. Esialgset õiguskaitset on võimalik taotleda juba vaidemenetluse ajal, samuti laiendatakse kohtu volitusi esialgse õiguskaitse kohaldamisel.

Et soodustada senisest enam asjade lahendamist kokkuleppel, hakatakse juurutama spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks, samuti on ette nähtud võimalus, et vastustaja võtab kaebuse õigeks. Kohtul on edaspidi suuremad volitused vaadata asju läbi kirjalikus menetluses ja pidada istungit ilmumata jätnud menetlusosalisteta. Samuti nähakse uue menetlusliigina ette lihtmenetlus. Olulise muudatusega kaob ka praktikas palju probleeme ja vaidlusi tekitanud üldviide tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011007

1. jaanuarist 2012 jõustub hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mille eesmärgiks on parandada seaduste ja määruste eelnõude kvaliteeti ning muuta Eesti õigusruum selgemaks ja arusaadavamaks ja rakendab Riigikogu otsusega heakskiidetud õiguspoliitika arengusuundi aastani 2018. Sellega uuendatakse õigusloomelisi algatusi puudutavaid menetlusreegleid ja ühtlustatakse normitehnika reegleid.

Eeskirjas esitatakse põhjalikud reeglid selle kohta, kuidas koostada eelnõu väljatöötamiskavatsust ja eelnõu kontseptsiooni ning kuidas neid enne eelnõu koostamist menetleda. Oluline erinevus võrreldes praeguse olukorraga seisneb selles, et enne normi sõnastamist analüüsitakse juba varajases õigusloome etapis koostöös sihtrühma esindajaga esineva probleemi olemust ning parimaid võimalikke lahendusi selle parandamiseks.

Lisaks näeb eeskiri ette seaduse rakendamisest tulenevate mõjude järelhindamise. Selle raames määratakse kindlaks, millal ja missugune institutsioon teeb õigusakti mõjude järelhindamise, et kontrollida regulatsiooni toimivust. Järelhindamisel analüüsitakse, kas praktikas saavutati selline tulemus, mis eelnõu koostamisel eesmärgiks seati.

Muudatused rakenduvad 1. jaanuarist, kuid kuna tegemist on töökorralduslikus mõttes ulatuslikule muudatustega, siis on nende rakendumiseks kavandatud järkjärguline üleminekuaeg.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228

Uuest aastast jõustub ka kohustus hakata kõiki kriminaalkohtumenetluse üldmenetlusasjade kohtuistungeid helisalvestama ja väljastama helisalvestise koopia selle taotlemisel. See vähendab kohtute koormust kirjalike protokollide koostamisel, parandab protokollide kvaliteeti ja aitab kaasa ka menetluse kiirendamisele.

Haridus- ja teadusministeerium

1. jaanuaril 2012 jõustub uus arhiiviseadus, mille peamine eesmärk on luua parimad õiguslikud tingimused digitaalse dokumendihalduse edendamiseks. Võrreldes kehtiva seadusega on uues arhiiviseaduses loobutud rahvusarhiivi organisatsioonilise ülesehituse detailsest esitamisest ja muude arhiivitöö spetsiifikasse kuuluvate tegevuste kirjeldamisest. Samuti on eelnõus sätestatud rahvusarhiivi üleminek haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.

https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011001

Alates 2009. aastast kuni tänavu 31. detsembrini on kõrghariduse kvaliteedi hindamisel üleminekuperiood, mil Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur on viinud läbi üleminekuhindamised kõigis kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavagruppides. Alates 2012. aasta algusest võib kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui valitsus on andnud õppeasutusele õiguse õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/112122011001

1. jaanuarist 2012 jõustuvad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, luuakse riigi sihtasutus - Eesti teadusagentuur. Oluline muudatus on ka doktorandi staatuse järkjärguline ümberkujundamine üliõpilasest (teadus)töötajaks. Doktorant tegeleb valdava osa ajast teadustööga, kuid kehtivad seadused ei anna talle õigust töötaja sotsiaaltagatistele, sh vanemahüvitis ja pensionikindlustus. Töötaja staatuse andmine tugevdab motivatsiooni astuda doktorantuuri. Tööleping seob doktoranti teadusasutusega rohkem kui üliõpilase staatus, seega paraneb doktorantuuri tulemuslikkus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116032011010

2012. aasta algusest jõustuvad Tartu ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muudatused, millega nimetatakse Tartu Ülikooli juhtorganiteks nõukogu, senat ja rektor. Muudatuse kohaselt on ülikooli kõrgeim otsustuskogu nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ning tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Ülikooli pikaajalise arengu suunamine toimub ülikooli arengukava ja selle rakenduskava vastuvõtmise, ülikooli tegevuse hindamise ning eesmärkide täitmist toetava eelarve planeerimise kaudu. Lisaks annab nõukogu ülikooli kestlikkuse seisukohalt hinnangu riikliku koolitustellimuse raames esitatava tulemuslepingu täitmisele. Nõukogu otsustab ka laenu võtmise ning kinnisvaraga seonduvate tehingute tegemise põhimõtted.

Muudatuse kohaselt on ülikooli akadeemiline otsustuskogu senat. Senat vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatis on kuni 22 liiget: rektor senati esimehena (ametikoha järgi) ning 21 ülikooli liikmeskonnast valitud liiget, kellest vähemalt ühe viiendiku moodustavad üliõpilased. Ülikooli senat täidab olulises mahus neid ülesandeid, mis varasemas juhtimismudelis ja teistel ülikoolidel on määratud ülikooli nõukogu pädevusse.

https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011023

Põllumajandusministeerium

2012. aasta alguses jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse säte, mille kohaselt peab söödakultuuride seemnete segu tootmisega või importimisega tegelev isik teavitama põllumajandusametit kalendriaasta esimese kümne kalendrikuu jooksul Eestis turustatud söödakultuuride seemnesegu kogusest sama aasta 1. detsembriks.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109112011008

Keskkonnaministeerium

1. jaanuarist 2012 kehtivad uued keskkonnatasude määrad. Maavara kaevandamisõiguse tasu määradest suureneb võrreldes 2011. aastaga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 20 protsenti (1,32 eurot/t), madalamargilise dolo- ja lubjakivil tõuseb tasumäär 10protsenti (0,95 ja 1,08 eurot/m3). Kõrgemargiline dolo- ja lubjakivi tasumäär suureneb 25 protsendi võrra (1,74 eurot/m3). Ehituskruusa ja -liiva, madalamargilise-, tehnoloogilise- ja viimistluslubjakivi tasumäärad tõusevad 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Turba kaevandamisõiguse tasumäär ei muutu 2014. aasta lõpuni nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turba kaevandamise tasude osas ja tasumäärad on vastavalt 1,4 ja 1,15 eurot/t.

Jäätmete ladestamise saastetasu tavajäätmete ladestamise eest on 2012. aastal 17,25 eurot/t kohta (tänavu 14,38 €/t) ehk tõuseb 20 protsenti. Põlevkivi lendtuha ja poolkoksi ladestamise saastetasu määrad tõusevad 19 protsenti ja tasumäär on 2012. aastast 1,72 eurot/t.

Vee erikasutusõiguse tasumäärad suurenevad 10 protsenti, välja arvatud joogiks kasutatava mineraalvee ja ravivannimineraalvee eest (suurenemine vastavalt seitse ja kolm protsenti). Jahutusvee võtmise tasu muudest veekogudest ei kasva ja selle määr on 1,59 eurot 1000 m3 eest.

Välisõhu saastetasudest suureneb 30 protsendi võrra tasumäär vääveldioksiidi ja muude anorgaaniliste väävliühendite ning tahkete osakeste (v.a. raskmetallid või nende ühendid) õhku paiskajatele. Süsinikoksiidi, lämmastikoksiidide (ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muude anorgaaniliste lämmastikühendite) ning lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a. merkaptaan ja metaan) saastetasu määr kasvab 10 protsenti.

Veesaastetasu saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse suureneb 30 protsenti fosforiühendite (ümberarvestatuna üldfosforiks) saaste tekitajal. Viiendiku võrra kasvab ühealuseliste fenoolide keskkonda viimise saastetasu.

Kõrgemad tasumäärad kehtivad 2015. aasta lõpuni.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011040

Kutselise kalapüügivõimalustest lisandub Ruhnu saare püsielanikele uuest aastast õigus püüda ühe veonoodaga. Võrreldes tänavusega väheneb angerjapüügiks mõeldud rivimõrdade ehk angerjarüsade piirarv kogu rannikumere ulatuses 15 protsendi võrra.

https://www.riigiteataja.ee/akt/124102011001

Kutselise kalurite püügiõiguse tasudes hakkavad võrreldes 2011. aastaga kehtima järgmised muutused:

• Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna rannikumeres kasutatavate püügivahenditest väheneb püügiõiguse tasu kastmõrral 51,76 eurolt 46,76 euroni, avaveemõrral 17,76 eurolt 14,55 euroni ja ääremõrral suureneb 12,2 eurolt 14,32 euroni ning nakkevõrgul 1,66 eurolt 1,69 euroni.
• Lääne, Hiiu ja Saare maakonna rannikumeres väheneb veonooda püügiõiguse tasu 70,3 eurolt 53,21 euroni ja suurenevad tasud kastmõrral 8,62 eurolt 12,44 euroni, nakkevõrgul 0,95 eurolt 1 euroni, ääremõrral suu kõrgusega 1-3 meetrit 2,74 eurolt 3,68 euroni, ääremõrral suu kõrgusega kuni üks meeter 0,95 eurolt 1,22 euroni ja avaveemõrral 4,02 eurolt 5,31 euroni.
• Pärnu maakonna rannikumeres suureneb püügiõiguse tasu kastmõrral 127,95 eurolt 128 euroni, ääremõrral suu kõrgusega 1-3 meetrit 53,62 eurolt 55,10 euroni, ühe kerega ääremõrral suu kõrgusega kuni 1 meetrit 7,22 eurolt 8,71 euroni ja avaveemõrral 33,8 eurolt 43,32 euroni.
• Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel väheneb tasu kaldanoodal 13,8 eurolt 4,8 eurole, pöörinoodal 36,62 eurolt 0,95 eurole, ja põhjanoodal ehk mutnikul 1789,52 eurolt 1278 euroni.
• Võrtsjärvel väheneb nakkevõrgu püügiõiguse tasu 23,75 eurolt 12,1 euroni.
• Pärnu maakonna väikejärvedel suureneb püügiõiguse tasu nakkevõrgul 0,95 eurolt 2,38 euroni ja ääremõrral suu kõrgusega kuni üks meeter 5,3 eurolt 12,32 euroni.
• Saare maakonna siseveekogudel suureneb tasu ääremõrral suu kõrgusega üks kuni kolm meetrit 38,34 eurolt 47,51 euroni ja jõemõral 9,01 eurolt viie euroni.
• Tartu maakonnas Suurel-Emajõel väheneb tasu ühe tiivaga mõrral 6,71 eurolt 5,07 euroni, kaldanoodal 8,37 eurolt 2,41 euroni ja ääremõrral suu kõrgusega kuni üks meeter suureneb tasu 0,95 eurolt 1,31 euroni. Tartu maakonnas Koosa jõel väheneb ühe tiivaga mõrra tasu 15,53 eurolt 13,67 euroni. Kalli ja Kaevandu jõel väheneb ühe tiivaga mõrra tasu aga 24,28 eurolt 10,18 euroni. Samas Ahja jõel suureneb ühe tiivaga mõrra tasu 3,83 eurolt 4,98 euroni. Keeri järvel väheneb nakkevõrgu tasu 4,02 eorolt 0,95 euroni ja ühe tiivaga mõrral 4,47 eurolt 1,72 euroni ning suureneb tasu ääremõrral suu kõrgusega kuni üks meetrit suureneb 1,08 eurolt 6,07 euroni.
• Võru maakonnas Vagula järvel väheneb nakkevõrgu tasu 3,51 eurolt 3,17 euroni.
• Angerja asustamise veekogudel nende püügivahendite, millega püütakse angerjat, tasude muutusi ei ole välja toodud, kuna menetluses on keskkonnatasude seaduse muudatus, mille jõustumisel väheneb nende püügivahendite tasu ligikaudu 70 protsenti.
• Harrastuslikul kalapüügil ühtlustub kalastuskaardi alusel toimuval nakkevõrguga püügil püügiõiguse tasu merel kui siseveekogudes 13-le eurole kalendrikuu kohta. Varem oli merel ühe nakkevõrgu hind kalendrikuu kohta 6,39 eurot. Siseveekogudes oli hind varem 9,58 eurot. Väikesaarte püsielanike nakkevõrgu püügiõiguse tasu suurenes 3,19 eurolt 6,5 euroni ühe võrgu eest ühes kuus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/124112011007

Harrastuspüügiõiguse piirkondades, kus püük ei toimu kalastuskaardi alusel, muutuvad tasud 2012. aastal järgmiselt:

• üks päev – suureneb 0,96 eurolt ühe euroni
• üks nädal – suureneb 1,59 eurolt kolme euroni
• kuus kuud – suureneb 7,66 eurolt 13 euroni
• 12 kuud – suureneb11,50 eurolt 20 euroni

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011021

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond juhib tähelepanu, et on muutunud jäätmete töötlemist iseloomustavad taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodid vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemile. Uued koodinumbrid koosnevad jäätmete taaskasutamist (R) ja kõrvaldamist (D) kirjeldavast tähisest ning toimingu järjekorranumbrist. Vastavalt jäätmeseaduses sätestatule tuleb need jäätmeload muuta, kus on sees muutunud koodidega toimingud.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114122011004

Alates uuest aastast on jäätmearuande, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, keskkonnaametile esitamise tähtajaks 31. jaanuar. Varem oli selleks tähtajaks 20. jaanuar.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011034

1. jaanuaril jõustub jäätmeseaduse säte, mis puudutab teabe esitamist selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik. Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldaja või jäätmete vastuvõtja Eestis peab esitama keskkonnaametile või tema volitatud asutusele kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta saadetise kohta teavet sisaldava dokumendi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109112011005

Rahandusministeerium

2012. aasta algusest lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Allesjäävatele soodustatud valdkondadele (reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, soojuse ja elektrienergia tootmine ning põllumajandus) rakendatakse soodusmääraga kütuse kasutamise asemel toetusskeeme, mis valmivad 2012. aasta esimeses pooles.

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072011016

2012. aasta 1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis 10 protsenti, alkoholiaktsiis tõuseb alates veebruarist viis protsenti.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122011005

2012. aastal taastuvad kogumispensioni maksed kõikidel kogumispensioniga liitunud isikutel. Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub ja kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni makse, mis koosneb kaheprotsendisest inimese osast ja neljaprotsendisest riigi osast. Informatsiooni isiku liitumise kohta kogumispensioni süsteemiga leiab pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee Pensionikeskuses liitumise kontrollimisel peab teadma kontrollitava isikukoodi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/124032011014

1. jaanuaril jõustub 2012. aasta riigieelarve seadus, milles prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. Eelarve koostamisel on lähtutud vastutustundlikust ning konservatiivsest eelarvepoliitikast – järgmise aasta oodatav valitsussektori eelarve on ühekordseid ning majandustsükli mõjusid arvestamata jätkuvalt ülejäägis, nominaalselt ulatub puudujääk 2,1 protsendini sisemajanduse koduproduktist.

Järgmisel aastal aitavad ebamäärasust välisturgudel tasandada riigi poolt tehtavad investeeringud, elavdades sisenõudlust ja soodustades töökohtade loomist. Investeeringud kasvavad võrreldes 2011. aastaga 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Viiendiku investeeringutest moodustavad kvoodikaubandusest tulenevad investeeringud, mis annavad ka kestvat kokkuhoidu energiakuludes.

Välisministeerium

Välisministeeriumi valitsemisalas jõustub 1. jaanuaril uus strateegilise kauba seadus. Uue seaduse väljatöötamise tingis varem kehtinud strateegilise kauba seaduse kohaldamisel ilmnenud praktiliste probleemide lahendamine, kehtiva regulatsiooni kooskõlastamine tänapäeva rahvusvahelise ekspordikontrolli eesmärkide ja vajadustega ning Euroopa Liidu strateegilist kaupa puudutavate direktiivide ülevõtmine.

Strateegiline kaup seaduse mõistes on sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Strateegilise kauba seadus kehtestab sellise kauba kontrolli süsteemi, reguleerides kauba vedu ja sellega seotud teenuse osutamist.

Uue strateegilise kauba seaduse jõustumisega samaaegselt jõustuvad ka mitmed seaduse rakendusaktid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011002

Sotsiaalministeerium

1. jaanuaril jõustub tööhõiveprogramm 2012-2013, mille alusel osutab töötukassa abi tööd otsivatele inimestele ja töötajaid leida soovivatele tööandjatele. Tööhõiveprogramm hõlmab nii tööturuteenuste ja –toetuste seaduses sätestatud teenuseid ja –toetusi, kui ka uusi ning seadusega võrreldes soodsamatel tingimustel osutatavaid teenuseid. Laieneb ka tööturuteenuste ja –toetuste saajate ring.

Programmi eesmärk on toetada inimeste karjäärivalikuid, kvalifikatsiooni tõstmist, töövalmiduse säilimist ning kõrvaldada erinevaid tööle asumise takistusi. Kõigile inimestele, sh neile, kes ei ole töötukassas registreeritud, pakutakse karjääriinfot ja tööotsingunõustamist, et suurendada uue töö leidmise väljavaateid. Tööd leida soovivate isikute kvalifikatsiooni tõstmise ning tööandjatel sobivate töötajate leidmise toetamiseks hüvitatakse kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide saamise kulud.

Töötuse ennetamiseks hõlmatakse tööturuteenuste saajate ringi töötajad, kellel on oht kaotada töö. Tööandjale, kes pakub töötajale, kes tervise tõttu ei saa oma endisi tööülesandeid täita, teist tööd ning ümberõpet, hüvitatakse töötaja koolituse kulust neljandik. Pikka või väga pikka aega ilma töötu olnud inimesed vajavad tööle asumisel mitmekülgset abi. Programmis on meetmed tööle asumise takistuste kõrvaldamiseks ning toetamine ka töötamise algusperioodil.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011056

1. jaanuarist 2012. ühtlustatakse töötutele tööturuteenustel osalemisega kaasnevate lisakulude hüvitamise kord. Kõikidel tööturuteenustel, mille puhul on ette nähtud stipendiumi või sõidu- ja majutustoetuse saamise õigus, makstakse toetusi samadel alustel ja määras. Toimetulekutoetuse taotlemisel ei arvata taotleja sissetulekute hulka tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel makstud sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumi. 2012. aasta riigieelarve seaduses on sätestatud uued tööturuteenuste ja toetuste määrad võrreldes eelmise aastaga.

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011002

Aasta algusest jõustuvad keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra muudatused, millega väheneb tööandjate halduskoormus. Määrusesse tehti peaasjalikult tehnilisi muudatusi, kuid sotsiaalpartnerite soovil lisas sotsiaalministeerium ka sisulisi muudatusi lihtsustamaks raamatupidajate tööd. Näiteks muudeti puhkusetasu arvestamise korda lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks. Tööandjal ei tule alates 2012. aasta 1. jaanuarist arvestada puhkuste korral töötajale keskmist päevatasu, kui töötaja töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul tuleb töötajale maksta töölepingus kokkulepitud töötasu. Samuti ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st juhul kui keskmine töötasu on välja makstud, siis hiljem seda enam ümber arvutada ei tule.

https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011008

Sotsiaalministeeriumi kodulehel leiab uue korra kohta selgitusi ja korduma kippuvad küsimused: http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/tootasu.html

Jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis on seotud kahe direktiivi ülevõtmisega. Muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla renditööd reguleeriva Euroopa Liidu direktiiviga ja vanemapuhkusi käsitleva direktiiviga. Peamiselt puudutavad muudatused renditöösuhteid. Näiteks võib uuel aastal sõlmida tööd renditööna tegeva töötajaga tähtajalise töölepingu juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtja juures (näiteks on töömaht kasutajaettevõtjal ajutiselt suurenenud või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu). Lisaks tuleb töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, teavitada tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest. Töölepingu seaduse muudatustega suurendatakse ka vanemate õigust puhkusele, tagades mõlemale vanemale võimaluse võtta tasustamata puhkust kümme tööpäeva aastas.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829

2012. aasta 1. jaanuarist jõustub uus riiklik immuniseerimiskava, mis viib sisse 15–17–aastaste noorukite revaktsineerimise läkaköha vastu. Võrreldes kehtiva immuniseerimiskavaga asendatakse noorukite revaktsineerimisel difteeria-teetanuse (dT) vaktsiin difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiiniga. Kava eesmärk on revaktsineerida noorukid enne põhikooli lõppu, seega 17–aastaste revaktsineerimine jätkub üleminekuperioodi ehk 2012. aasta lõpuni, alates 2013. aastast jätkatakse üksnes 15–16–aastaste noorukite revaktsineerimist.

https://www.riigiteataja.ee/akt/107072011003

Uuest aastast lihtsustub ravimitega reisimine. Isiklikuks tarbimiseks kaasavõetavate erinevate ravimite nimetuste arv suureneb viielt kümnele. Seega võib Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija alates 1. jaanuarist 2012 ilma ravimiameti loata kaasa võtta kuni kümme erinevat nimetust ravimeid (käsimüügi- ja retseptiravimid; välja arvatud narkootilised ja psühhotroopsed ravimid) ja iga nimetust kuni viis jaemüügipakendit.

NB! Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite reisile kaasavõtmise kord ei muutu.

https://www.riigiteataja.ee/akt/118112011004

Jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades. Soodusravimite loetellu lisandub üheksa 50-protsendilise soodustusega ravimit, üksteist 75-protsendilise soodustusega ravimit ning kümme 100-protsendilise soodustusega ravimit.

Täiendav info: http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/alates-1-jaanuarist-joustuvad-muudatused-soodusravimite-loetelus-ja-piirhindades.html

Uuest aastast on haridusliku erivajadustega õpilaste koolide tervishoiuteenused viidud võrdsetele alustele, ehk tervishoiuteenuste kättesaadavus ei sõltu enam sellest, kas tegemist on riigi-, munitsipaal- või eraerikooliga.

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122011009

Paraneb tervishoiuteenuste kättesaadavus. Suurimate muudatustena kaotatakse järgmisel aastal tervishoiuteenuste hindadele ajutiselt kehtestatud koefitsient, suurendatakse perearstide rahastamist, parandatakse märkimisväärselt diabeetikute ravivõimalusi ja lisatakse veel mitmeid uusi tõenduspõhiseid tervishoiuteenuseid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112011004

https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011042

Vanemahüvitise ülempiir on 2012. aastal 2143,41 eurot. 2011. aastal olid vanemahüvitise määr ja kuupalga alammäär sama suured, see tähendab 278,02 eurot. 2012. aastal suureneb aga kuupalga alammäär 290 euroni. Hüvitise määr jääb 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes samale tasemele ehk 278,02 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (näiteks mittetöötanud õppurid). Hüvitise määr kehtestatakse riigieelarvega ning see ei või olla madalam kui eelmise kalendriaasta alamapalga suurus. Kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

Sotsiaalhoolekande seaduses muutuvad lapsehoidja haridusnõuded ja kohalikel omavalitsustel võimaldatakse määrata hooldaja täiskasvanud inimesele, kes lisaks eestkostele vajab hooldust. Lisaks kutsetunnistuse omajatele saavad lapsehoidjana töötada ka inimesed, kes on lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, sotsiaaltöö või lapsehoidja eriala. Sealjuures hakkab kõigile lapsehoidjatele kehtima esmaabikoolituse nõue. Muudatus puudutab tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate töötajaid ning lapsehoidjaid, kes pakuvad teenust FIE-na.

Hooldaja määramist puudutav muudatus avardab kohalike omavalitsuste hooldamise korraldamise võimalusi. Hooldaja määramine eestkostetavale omavalitsuse poolt võimaldab hooldajale maksta hooldamise eest toetust koos sotsiaalmaksu tasumisega. Sotsiaalmaksu tasumine inimeste eest, kes ei saa hooldamise tõttu töötada, on oluline omavalitsusepoolne tugi hooldajatele. Endiselt jääb omavalitsuste hinnata, milline inimene sobib hooldajaks, millises suuruses maksta hooldajatoetust ja kas eelistada hooldusteenuseid või hooldaja määramist.

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011021

Siseministeerium

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muudatustega ühendatakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid 1. jaanuarist politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.

Uuest aastast jõustub politsei- ja piirivalveameti põhimäärus, millega taastatakse keskkriminaalpolitsei. Keskkriminaalpolitsei jääb politsei- ja piirivalveameti peadirektori alluvusse.

Jõustub elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, millega laiendatakse häirekeskusega ühenduse võtmise võimalusi, kohustades sideettevõtjaid tagama oma sidevõrgu kaudu juurdepääsu lühisõnumiteenuse abil hädaabiteate edastamiseks hädaabinumbrile 112. Muudatusega avaneb ka kõne- ja kuulmispuuetega inimestel võimalus edastada hädaabiteateid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032011012

1. jaanuarist 2012 jõustub kalmistuseadus, mille eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise, haldamise, kasutamise ja matmiseks sulgemise ning kalmistule matmise ja tuhastamise korraldamise. Seadusega nähakse ette kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist ning kehtestatakse nõuded surnu hoidmiseks ja vedamiseks.

https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014

Aastavahetusel jõustuvad rahvastikuregistri seaduse muudatused, millega lihtsustub elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise protseduur. Kui praegu on inimesel võimalik esitada elukohateade kohalikule omavalitsusele (isiklikult kohale minnes, posti või e-teenusega), siis edaspidi võib elukohateate esitada ka teistes ametiasutustes (näiteks maavalitsuses, sotsiaalkindlustusametis, notari juures) muu menetluse käigus. Seadusemuudatus tõhustab ja lihtsustab elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagab rahvastikuregistri andmete parema kasutamise avalike ülesannete täitmisel ning keelab sinna kogutavate andmete dubleeriva kogumise teistesse andmekogudesse.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011005

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muudatustega luuakse alates 2012. aasta jaanuarist Ohutusjuurdluse keskus (OJK). Seni on Eestis lennu- ja raudteeõnnetuste uurimist teostanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimisosakond ning laevaõnnetuste uurimist Veeteede amet. Alates 1. jaanuarist koondatakse kõigi kolme transpordiliigi õnnetuste ohutusjuurdlused ühte keskusesse, mis on ministeeriumi spetsiifilist ülesannet täitev struktuuriüksus.

Keskuse eesmärk on suurendada nii riiklikul, kui rahvusvahelisel tasandil lennu-, raudtee- ja meretranspordi ohutust. Loodav organisatsioon on sõltumatu ja alaline keskus, mille ülesandeks on õnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine. Keskus ei hakka tegelema süü ega vastustuse küsimustega.

Ohutusjuurdluse keskuse üks eesmärke on tagada efektiivne rahvusvaheline koostöö uurimise valdkonnas ning olla usaldusväärne ja arusaadav partner teiste riikide uurimisasutustele. Õnnetusjuurdlust hakatakse läbi viima vastavalt rahvusvaheliselt levinud praktikale, kus juurdlusi teostab sõltumatu juurdlusorgan, mitte aga kontrolli- ja järelevalvefunktsiooni teostav või karistav asutus.

Alates uue aasta algusest jõustuvad kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused. Eelkõige viiakse kasuliku mudeli seadus kooskõlla Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni uue redaktsiooniga ehk Euroopa patendikonventsiooniga 2000. Seaduse muutmise vajaduse tingis ka kasuliku mudeli registreerimise taotluse arvestatav kasv viimastel aastatel (2006. aastal - 75 taotlust, 2007. aastal - 124 taotlust, 2008. aastal - 140) ning sellega seoses ilmnenud vajadus mitmete seaduse sätete täpsustamise järele seadusest arusaadavuse ja parema toimimise kindlustamiseks ning õiguskindluse suurendamiseks.

Põhimõttelise uuendusena on seadusesse sisse viidud kasuliku mudeli menetlemisel Patendiametis tehnika taseme otsingu tegemine, mis aitab kasulike mudelite kvaliteeti tõsta. Tehnika taseme otsingu aruanne edastatakse taotlejale, kes võib selle alusel oma kasulikule mudelile parema kaitse tagamiseks enne kasuliku mudeli registreerimist teha registreerimistaotluses muudatusi. Kasuliku mudeli registreerimisel nimetatud otsingu aruanne avaldatakse. Sellega vähendatakse taotluste pahauskset esitamist mittekaitsevõimelistele kasulikele mudelitele, millega paraneb konkurentsiolukord ja ettevõtluskliima, eriti väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks.

Teise olulise täiendusena on Eestis tööstusomandi õiguskaitse valdkonna jaoks uue litsentsi liigi nn „avaliku lihtlitsentsi“ (inglise keeles licence of right) käibele võtmine. Selle litsentsiliigi põhimõte seisneb selles, et kasuliku mudeli omanik, kes ei soovi ise oma leiutist kasutada või ei ole selleks võimeline, võib teatava litsentsitasu eest lubada kasutada leiutist igaühel, kes seda soovib. Oma olemuselt on tegemist lihtlitsentsiga.

Avalikkuse teavitamine avaliku lihtlitsentsi omandamise võimalusest toimub Patendiameti ametliku väljaande kaudu. Isikud, kes soovivad sellist litsentsi kasutada, registreeritakse kasulike mudelite registris. Sellise litsentsiliigi seadustamine on soodus eelkõige üksikleiduritele, samuti väikeettevõtetele, kes ise ei ole võimelised kasutama leiutist piisavas mahus. Avalikku lihtlitsentsi kasutavad teistes riikides laialdaselt ka ülikoolid ja teadusasutused ning isegi suurettevõtted peamiselt selliste oma patendiportfelli leiutiste kommertsialiseerimisel, mida nad ise ei kasuta.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129112011001

Uuest aastast jõustuvad ühistranspordiseaduse muudatused, mille puhul on kehtiva korraga võrreldes muu hulgas uuenduseks ühistranspordiloa ja selle alusel väljastatava sõidukikaardi asendamine ühenduse tegevusloaga. Selle tulemusena väheneb olulisel vedaja halduskoormus.

Seni oli vedajal vajalik taotleda kõigepealt asjaomasest maavalitsusest või kohalikust omavalitsusest ühistranspordiluba. Kui sooviti teostada rahvusvahelist sõitjatevedu, tuli taotleda ühistranspordiloale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastav märge ning lisaks sellele veel vastav luba Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioonist juhul, kui sooviti sõita Euroopa Liidu riikidesse. Seega pidi vedaja sõltuvalt veo sihtkohast taotlema mitu erinevat dokumenti.