Uudised » Taustamaterjalid  

Uuendatud: 12.22.2011, kell 10:37

Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 21.12.2011 14:27

Ülevaade valitsuse tegevusprogrammi täitmisest seisuga detsember 2011

Valitsusele oli 2011. aastal esmatähtis riigi rahanduse korras hoidmine ja maksumuudatused, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmine (sh transpordi taristu arendamine), reformid hariduses ja kaitsepoliitikas, energiasäästu soodustamine ning avaliku sektori efektiivsuse suurendamine.

2011. aastal ellu viidud peamised tegevused ja käivitatud algatused:

Eelarve ja maksupoliitika

- Eesti lähtus euroala riigina 2012. aasta eelarve koostamisel ja riigi eelarvestrateegia koostamisel konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetest. 2014. aastaks on kavas saavutada eelarve ülejääk. Eesti on üks vähestest euroala riikidest, kes täidab stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriume. Reeglitest kinnipidamine on euroala usaldusväärsuse taastamisel võtmetähtsusega, seetõttu toetab valitsus euroala stabiilsusorientatsiooni kinnistamist aluslepingute muutmise ning stabiilsus- ja kasvupakti mehhanismide tugevdamise kaudu.

- Mitmeid muudatusi tehti maksustamise valdkonnas: kodualuse maamaksu vabastus 2013. aastast, tulumaksumäära alandamine 20%ni 2015. aastast, tööga seotud tasemekoolituse maksuvabastus.

- Loodi raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata.

- Käivitati eri- ja soodustingimustel vanaduspensionide reform. Valitsus esitas Riigikogule ettepaneku kaotada riigikontrolöri ja peakontrolöride ning õiguskantsleri eripensionid. Kahjuks on reformi järgmiste etappide ettevalmistamine veninud.

 

Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime

- Innovaatiliste ja ambitsioonikate ettevõtete sünniks käivitati programm Start-up Eesti.

- Lennuühenduste arendamiseks kiideti heaks uus Estonian Air strateegia, mis parandab võimalusi lennata Tallinnast kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul.

- Lähtuvalt valminud teostatavusuuringust otsustati minna edasi Rail Balticu planeerimis- ja arendustöödega marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Panevėžyses-Kaunas-Leedu/Poola piir. Koostööd Läti ja Leeduga alustatakse koordineeritult teemaplaneeringutega, luuakse Rail Balticu arendamiseks ühisettevõte ja valitsuste vaheline töögrupp.

- Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele arutamiseks esitatud Euroopa Ühendamise Rahastu määruse eelnõu lisades on Rail Baltic üks prioriteetsetest projektidest, mis võimaldab uue raudtee arendamist rahastada 85% ulatuses Euroopa Liidu vahenditest.

- Tööstus- ja energeetikaettevõtetele loob edasiste plaanide tegemisel kindluse viis aastat Euroopa Komisjoniga kestnud vaidluse lõpulejõudmine kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste üle. Kinnitati Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012.

 

Haridus

- Käivitati kõrgharidusreform, millega muudetakse kõrgharidustaseme õppe rahastamise põhimõtteid, suurendatakse riigieelarvest rahastatavate õppekohtade arvu eesmärgiga muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatatakse kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust ja kvaliteeti ning vähendatakse kõrghariduse valdkondlikku killustatust.

- Valitsus algatas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga ning ettevõtetega IT-akadeemia, mille eesmärgiks on tõsta konkurentsivõimelisemad õppekavad rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele ning mille järgi alustakse õpet 2012. aasta septembris.

- Lõpule viidi eesti keelsele õppele üleminek vene keelsetes gümnaasiumites. Alates 2011/2012 õppeaastast toimub õpe 60% ulatuses eesti keeles.

- Reformi toetamiseks laiendati Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30% lisatasu maksmist.

- Üldhariduse arengukava uuendamisega pandi alus üldhariduse kvaliteedi tõstmiseks ja koolist väljalangevuse vähendamiseks, koolivõrgu korrastamiseks ning süsteemi efektiivsuse tõstmise arvelt ka õpetajate palga suurendamiseks.

- Õpetajate järelkasvu tagamiseks jätkati 12 782 eurose õpetaja lähtetoetuse maksmist noortele alustavatele õpetajatele.

 

Riigikaitse

- Vastavalt 2012. aasta riigieelarve seadusele kasvavad kaitsekulutused 2% tasemele SKPst. Kaitsekulude kasv tugevdab esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu. 2011. aastal on kaitsekulude mahuks SKPst arvestatud 1,9% ehk 279,95 miljonit eurot. 2012. aastal on kulude kasv 52,4 miljonit eurot.

- Kevadel tehti riigikaitselised muudatused põhiseaduses, millega korrastati senist riigikaitse juhtimist (muudeti presidendi ja täitevvõimu pädevusi riigikaitse juhtimisel) ning tugevdati tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Juunis võttis riigikogu vastu vastava rakendusseaduste paketi, millega viidi 19 asjaomast seadust kooskõlla muudetud riigikaitseliste sätetega põhiseaduses. Edaspidi nimetab Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe peastaabi ülema ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus, Kaitseväge juhib nii rahu- kui sõjaajal Kaitseväe juhataja.

- Valitsus on käivitanud laiapõhjalise riigikaitse põhimõtet rakendava „Riigikaitse arengukava 2013-2022“ väljatöötamise.

 

Elektrituru arendamine ja energiasäästu soodustamine

- Tehti vajalikud seadusemuudatused elektrituru täielikuks avamiseks 2013. aastal.

- Alustati Eestit ja Soomet ühendava Estlink 2 elektrikaabli ehitamist.

- Balti energiaturu integratsiooniplaani töögrupis (BEMIP) on 2011. aastal saavutatud mitmed olulised edasiminekud Balti ja Põhjamaade energiajulgeoleku suurendamiseks ning turgude arendamiseks. Euroopa Komisjon on ette valmistanud mandaadi läbirääkimisteks Venemaaga Balti riikide lahtiühendamiseks Venemaa sünkroonalast. Euroopa Komisjon viib läbi sõltumatu uuringu veeldatud maagaasi (LNG) terminali parima asukoha selgitamiseks. BEMIP töögrupi raames jätkub ka töö ühtsete reeglite kehtestamiseks kolmandatest riikidest pärinevale elektriimpordile.

- Valitsus on oluliselt kasvatanud investeeringuid energiasäästu suurendamiseks.

- Toetatakse kortermajade energiasäästu investeeringud ja muudetakse energiasäästlikumaks avaliku sektori hooneid. 2011. aasta lõpu seisuga renoveeritakse 480 avaliku sektori hoonet kogumahus ligikaudu 146 miljonit eurot.

- Lisaks investeeritakse soojatrasside energiakadude vähendamisse ja katlamajade renoveerimisse.

- Keskkonnasäästliku transpordi arendamiseks hangiti maakonnaliinidele 110 bussi, käivitati uute trammide ostmise projekt. Läbi hange üle-Eestilise elektriautode infrastruktuuri loomiseks, mis sisaldab elektriautode kiirlaadimisvõrku ja operaatorteenust ning käivitati toetusskeem 500 elektriauto soetamiseks eraisikutele. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele antakse kasutada ligikaudu 500 elektriautot.

 

Avaliku sektori efektiivsuse suurendamine

- Koostöös OECDga valmis Eesti riigivalitsemise analüüsiraport, mille soovituste elluviimiseks koostati tegevuskava. Avaliku sektori arendamise prioriteedid on keskvalitsuse paindlikkuse suurendamine, avalike teenuste efektiivsem pakkumine ning valitsuse strateegiliste eesmärkide elluviimiseks vajalike administratiivsete võimaluste loomine.

- Jätkati riigi tugiteenuste tsentraliseerimist. 2012. aasta alguses alustab Rahandusministeeriumis juures tööd Riigi tugiteenuste keskus, kuhu esimeses järjekorras koondatakse finantsarvestusega seotud tegevused.

- Tugiteenuste liitmise käigus on juurutamisel e-arved ja muud e-dokumendid ning veebipõhine aruandlussüsteem ning asutuste põhitegevuse infosüsteemide liidestamine ühtse finants- ning personali- ja palgaarvestuse infosüsteemiga.

- Olulist tähelepanu on pööratud otsustusprotsessi läbipaistvuse suurendamisele ja otsuste kvaliteedi tõstmisele. Käivitati uus eelnõude infosüsteem EIS, mis teeb kodanike ja vabaühenduste paremaks kaasamiseks ühe portaali kaudu kättesaadavaks informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide eelnõude kohta. Heaks kiideti mõjude analüüsile ja kaasamisele oluliselt suuremat tähelepanu pööravad õigusloome reeglid.

 

Edasi lükkunud algatused ja reformid:

- Erimärgistatud kütuste maksustamise reform
- Vanemapensioni kehtestamiseks vajalikud eelnõud
- Energeetikareformid – gaasituru reform, taastuvenergia toetuste vähendamine uutele investeeringutele
- Korruptsioonivastane seadus (majanduslike huvide deklaratsioonide reform)
- Avaliku teenistuse seadus
- RKASi kinnisvarateenuse osutajaks määramine


Tegevusprogrammi aruanne_2011.pdf (302 KiB)Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015 tegevuste elluviimise ülevaade seisuga detsember 2011(pdf, 302 KiB)

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava