Michal: sisejulgeoleku valdkonnas tuleb pakkuda kvaliteetset ning praktilist haridust

Täna Sisekaitseakadeemias vabariigi aastapäeva aktusel peetud kõnes rõhutas justiitsminister Kristen Michal praktilise hariduse tähtsust ning vajadust arendada sisejulgeoleku magistriõpet keskastme juhtidele, et tagada sisejulgeolekuvaldkonna inimestele head arenguvõimalused.

Michali sõnul on Eestis loetud arv ülikoole, kus on võimalik omandada kvaliteetset akadeemilist kõrgharidust ja on ka koole, mis pakuvad toodet, mis ei ole kvaliteetne akadeemiline haridus ega rakendatav rakenduskõrgharidus.

„Püüd pakkuda akadeemilise hariduse lahjendatud analoogi ühe või teise pähe on teataval määral siiski probleem ja esmajoones ohustab see head rakenduskõrgharidust. Statistika ütleb meile, et kümmekonna aastaga on rakenduskõrgharidust taotlevate üliõpilaste arv Eestis vähenenud, samal ajal kui akadeemilises õppes on see arv enam kui kolmandiku võrra kasvanud. Ma ei toonud seda eelnevat võrdlust mitte üleskutse pärast, et jookseme nüüd kõik teises suunas või ühegi haridusasutuse äramärkimiseks, vaid pigem mõtteaineks, et vajame sobivat tasakaalu kahe suuna vahel ja kvaliteeti mõlemas,“ ütles Michal oma kõnes.

Justiitsminister sõnas, et koos avara silmaringiga peavad tulema konkreetsed oskused ja teadmised ning hea rakenduslik haridus on väärtus nii selle omandajale kui ühiskonnale tervikuna. „Sest mille järgi oleks siis kõige õigem hinnata Sisekaitseakadeemia lõpetajate pädevust? Kas näiteks selle järgi, kuidas nad oskavad hinnata kindla vangiga seotud riske ja näha ette konkreetseid vahendeid, mille abil seda kurjategijat seadusekuulekale teele suunata? Või peaksime pidama piisavaks seda, kui lõpetaja suudab improviseerida mõned mõtted teemal, et kui riik lahendaks ära kõik muud probleemid, siis poleks ka vanglaid enam vaja?“

Michal rõhutas, et justiitskolled¾ on seadnud eesmärgiks esimesena nimetatud, reaalselt vajaliku ja praktilise käsitluse ning et vanglateenistuses hinnatakse tudengeid selle järgi, kui head on nad pärast kooli lõpetamist oma igapäevatöös.

„55 protsenti valvuritest ja kontaktisikutest on eriharidusega, mille andmine on koondatud Sisekaitseakadeemiasse. See on hea lähtekoht edaspidiseks, kuid kaugeltki mitte piisav. Kui praegu saab vanglateenistusse tööle klausliga, et inimene asub vähemalt kahe aasta jooksul justiitskolled¾isse, siis lähiaastatel tahame jõuda niikaugele, et ilma hariduseta ametnik läbib vanglas üksnes lühikese prooviaja enne seda, kui ta õppima asub.“

Vanglates on seatud eesmärk hajutada senine keskne juhtimine rohkem keskastme juhtidele. Et keskastme juhid saaksid korrektsiooni- ja juhtimisalast täiendõpet, tuleb justiitsministri hinnangul arendada sisejulgeoleku magistriõpet.

„Keskastme juhid on tähtis ressurss. Kui näiteks vangivalvuril, tuletõrjujalja patrullpolitseinikul on töö spetsiifika tõttu raske omavahel ametikohti vahetada, siis keskastmejuhtide rotatsioon annaks sisejulgeolekusüsteemile palju juurde,“ ütles Michal. „Peame sisekaitsehariduse kaudu vaatama ka tulevikku ja looma keskastme juhtidele võimalused rakendada oma teadmisi ja kogemusi erinevates sisejulgeoleku valdkondades. See mõte kannab endas ka vaimu, et sisejulgeolek on terviklik ning inimestel on võimalus suuremas valdkonnas areneda ning ennast uutes kohtades proovile panna.“