Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 16. veebruar 2012

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 16. veebruar 2012. a

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised . Videoklipid on Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi kommentaaridega omal soovil töölt lahkujatele hüvitise maksmisest; Jürgen Ligi kommentaarid Kreeka abistamise ning 2011. aasta riigieelarve täitmise kohta; samuti kommenteerib Kristen Michal korruptsioonivastase seaduse eelnõu.
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1682-1

Juhataja Liina Kersna
Tere! Valitsuse istung on lõppenud. Pärast istungit peeti kohe ka kabinetinõupidamine ära ja algatuseks, nagu ikka, sõna peaministrile.

Andrus Ansip
Valitsus nimetas täna häirekeskuse peadirektoriks Janek Laeva ja ta asub ametisse 1. märtsil 2012. Tema ametiaeg kestab viis aastat. Janek Laev on väga huvitava karjääriga. Ta on alustanud tuletõrjujana, töötanud kuus aastat tuletõrjujana ja ta on üks nendest inimestest, kes lõi hädaabinumbri 112 Eestis. Ta on aastatel 2001-2005 töötanud päästeameti häirekeskuse osakonna juhatajana ja 2005-2011 on ta olnud häirekeskuse direktor, nüüd siis peadirektor.

Valitsus vabastas 15 inimest Eesti kodakondsusest ja siin meediale kõige huvipakkuvam on see, et kodakondsusest vabastati ka Maksim Liksutov, kes omal ajal sai eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse. Ta on esitanud taotluse kodakondsusest loobumise kohta ja täna valitsus siis ka tema kodakondsusest ilma jättis. Valitsus toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu, mille seaduseks saamisel säilitatakse Eesti Vabariigi kodakondsus nendele isikutele, kes said selle kodakondsuse riigi eksituse tõttu. Eelduseks on loomulikult see, et ei ole esitatud valeandmeid, et ei ole kodakondsuse taotlemisel võltsitud dokumente jne. Teema üldiselt on avalikkuses põhjalikult käsitletud.

Valitsus kinnitas õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta 2012. aastal. Teatavasti see piirmäär arvutatakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust lähtuvalt ja see tegevuskulu piirmäär on vajalik kohalike omavalitsuste vaheliseks arvlemiseks. Ja selleks piirmääraks on 69 eurot ühe kuu kohta. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja sõna justiitsministrile. Palun.

Kristen Michal
Aitäh! Tervist kõigile! Mina räägin sellest, mis justiitsministeeriumit tänases valitsuses puudutas ehk siis korruptsioonivastase seaduse heakskiitmisest. Tegemist on seadusega, mida on pikalt tehtud ja ütleme nii, et viimase poolaastaga kolmveerandaasta sündmuste valguses ka korduvalt küsitud, et millal tuleb uus korruptsioonivastane seadus. Nüüd siis on hea meel öelda, et see sai valitsuse toetuse mõningaste eriarvamustega ja läheb riigikokku vastavale komisjonile menetleda. Nii et seadusandja peab seda hoolega kaaluma, millisel kujul see seadus vastu võtta.

Ma võib-olla mõne sõnaga räägin sellest taustast, mida see korruptsioonivastane seadus ja üldse see temaatika laiemalt käsitleb. Üldiselt laiem käsitlus sellest korruptsioonist on ikkagi nii, et tegemist ei ole ainult sellise nähtusega, mis esineks vaid avalikus sektoris - korruptsiooni esineb ka erasektoris. Tegelikult üldisem definitsioon või mõiste on tegelikult lihtsustatult võimu või positsiooni kuritarvitamine erahuvides üldise huvi ja teiste isikute õiguste õigustatud ootuste vastaselt. Korruptsiooni tulemus ei pea kuidagi alati olema varaline, see võib olla ka eelisjärjekorras kas või haridus- või ravivõimaluste saamine, eelis töökoha puhul, koolijärjekord, ükskõik mis iganes. Eestis valdavalt on korruptsioon aususe kohustuse rikkumine. Ütleme nii, et mitte valdavalt, aga vähemalt keerulisematel juhtumitel ka kriminaliseeritud. Mida tuleb mõista on, et korruptsioon ja kogu korruptsiooni valdkond on väga keeruline, seda asjata ei nimetata keeruliseks peitkuritegevuseks. Seda ongi keeruline uurida, seda on keeruline tabada. Tihti ei ole otsest ohvrit. Ei ole olukorda, kus maksumaksja rahakott läheks ja siis esitaks kaebuse. Tihtipeale ikkagi ilmnevad need tunnused teisel kujul. See eelnõu jälgib seda, et need, kes teatavad ehk siis whistleblowers ehk siis vilepuhujate kaitse on selles eelnõus ka täpselt samamoodi sees, mis mujal maailmas on.

Kui tulla selle juurde, mida see eelnõu teeb. See eelnõu kehtestab deklareerimise kohustuse. Ja selle deklareerimise mõte ongi siis hästi paljuski anda signaal või öelda ametiisikule, et sina oled otsustaja. Sinu tegevusi võidakse jälgida, et jälgi ka ise oma tegevusi ja mõista seda, et kui sa teed mingisuguseid otsuseid, siis need otsused peavad olema avalikkusele arusaadavad, eetilised ja läbipaistvad.

Korruptsiooni puhul ongi võib-olla kõige olulisem aspekt selle ennetamine. Erinevad ennetusmeetmed on näiteks tegevustoimingu piirangud, enesetaandamise kohustus, kui on selline juhtum, ja kaasa arvatud huvide avalikustamine. Ennetamiseks võib lugeda ka seda, et keegi asub vastavale ametikohale tööle ja siis ta tegelikult oma huvid avalikustab, mis Eestis ei ole kuidagi tavatu. Kindlasti on ennetus suunatud ka sellele, et näiteks kinkide vastuvõtmine, soodustuste vastuvõtmine, kõikide selliste asjade käsitlemine on piiritletud ja reguleeritud. Kellel on rohkem huvi, siis on üks veebileht, mida justiitsministeerium peab ja sinna erinevat infot üles paneb erinevate osapooltega - www.korruptsioon.ee. Seal eelmisel aastal sai valmis näiteks selline asi, nagu ametiisiku huvide konflikti käsiraamat. Kui tekib küsimus, et mida mingil juhul peaks tegema, siis saab sealt vaadata ja kui seal seda vastust ei ole, siis tegelikult saab sealt küsida. See on nö elav raamat, see pidevalt täieneb, kus meie vastavad korruptsioonieksperdid seda täiendavad.

Miks on korruptsiooni tase madalal hoidmine ja miks on madal korruptsioonitase tähtis? Ma arvan, et me kõik tunneme hinges teatavat ebaõiglust, kui keegi järjekorras mööda läheb, täpselt samamoodi on korruptsiooni puhul ka mujal ühiskonnas. Ja tegelikult on see tähtis ka sellepärast, et Eestisse tuleksid uued töökohad, tuleks ettevõtlus, tuleks investeeringud. Ettevõtluses investeeringute tegemisel hinnatakse väga tihti just neid riike, kus korruptsioonitase on madalam, mingite tegevuste tegemiseks ei pea minema ametniku juurde ja viima talle seda kingitust ette ja taha. Eks me kõik oleme lugenud siin Tätte ja Matvere reisilugusid, kus nad kirjeldavad alati, et kui kuskile sadamasse nad jõuavad, siis on kohustuslik rituaal. Tuleb silmist välja lugeda, palju tuleb kellelegi kingitust anda, et randumiseks luba saada. Eesti kindlasti ei taha selline riik olla, Eesti tahab teistsugune olla.

Üldisemalt kui öelda, et mis siin veel uuenduslikku on, siis kindlasti üks väga uuenduslik asi on see, et tuleb elektrooniline register. Eestis on üldiselt sellised e-asjad väga kombeks. Vähemalt tänaste plaanide puhul aastast 2014 oleks elektrooniline register, mis muudaks ametiisikutele selle täitmise mugavamaks. See oleks eeltäidetud. Neidsamu andmeid ei pea uuesti küsima, mis on juba riigil olemas. mis on ju minu meelest üsna mõistlik - hoiab inimeste aega kokku ja ametiisikute aega kokku, saavad põhitööle pühenduda. Teisest küljest muutub see ka avalikkusele, ajakirjandusele, kõigile mugavamini kättesaadavaks. On võimalik ühest kohast vaadata, ei pea otsima seda igalt poolt erinevatest allikatest taga. Siis üks oluline moment, et üle kahe kuu ametiisiku või deklaratsiooni kohustusega isiku käes või kasutuses olev vara, mis on registrisse kantav, peab olema deklareeritud. See tegelikult välistab ka sellised olukorrad, mida me endiselt näeme. Inimene deklareerib, et tal ei ole ühtegi autot ega maja ega midagi muud, aga sellegipoolest liigub mingi autoga ja elab kuskil majas. Sellised asjad tegelikult tuleb ka deklareerida, et ikkagi oleks selge, millised võivad olla selle inimese kokkupuuted, huvid jne.

Võib-olla selline olekski lühike kokkuvõte. Eesmärk on nüüd, et parlament ja seadusandja, erikomisjonid, ütleme, õigus- ja põhiseaduskomisjonid vaataksid selle kõik põhjalikult läbi ja me saaksime uue ja parema korruptsioonivastase seaduse. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd sõna kaitseministrile. Palun.

Mart Laar
Lugupeetud ajakirjanikud! Kaitseministeeriumi jaoks ja ka siseministeeriumi jaoks oli tänasel valitsuse kabinetiistungil oluliseks punktiks meile pandud ülesande täitmine, mis on valitsuses juba koalitsioonileppes ja ka valitsuse tegevuskavas meile pandud. Nimelt laevastike kaldabaaside ühendamine. See on olnud küsimus, mida Eestis on arutatud vähemalt 15 kui mitte rohkem aastat ja pea alati on jõutud selle meeldiva lahenduseni, et mitte midagi ei tehta. Mis lühikeses perspektiivis võib olla ju alati meeldiv lahendus, aga pikemas perspektiivis on riigile kahtlematult tänu dubleerimise jätkumiseni õige selgelt raha maksma läinud. Lisaks veel probleemid, mis on seotud koostöö arendamise ning asjade koos tegemisega. Praegusel hetkel võin juba ette ütelda, et me oleme tundub et sellest nõiaringist välja pääsemas ja nüüd on siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi ühiselt moodustatud töörühm esitanud oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus on need vastu võtnud ja andnud ka juhised, kuidas me kogu selle protsessiga konkreetselt edasi lähme.

Mida me siis arutasime? Kõigepealt, esiteks oli meeldiv see, et meie töörühm, mille me kahe ministeeriumi baasil moodustasime, kasvas töö juures laiemaks. Ehk selgusid teised ministeeriumid, kes mitte mingi surve tulemusel, aga täiesti vabatahtlikult - kui nägid, et asi hakkab tõesti ühendamise poole liikuma - otsustasid meiega liituda ja kogu seda protsessi siis tervikuna vaadelda ning selles üritada kaasa lüüa. Meile tuli ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, meile tuli haridus- ja teadusministeerium kampa, nii et see kõik oli väga meeldiv. Selle töö tulemus oligi see, mille me täna ette kandsime ja saime ka Vabariigi Valitsuse toetuse.

Nimelt, me arutasime kolme võimalust, kuidas edasi minna. Esimene võimalus on see, et viia kaldabaaside ühendamine läbi miinisadama baasil, kus teatavasti kaitseministeeriumi laevad praegu peatuvad. Teine võimalus oli see, et viia see ühinemine läbi süstasadama baasil, kus teatavasti siseministeeriumi laevad ja alused paiknevad, ja kolmas oleks nö klassikaline mudel ehk mitte midagi teha, ehk jätta ühendamine järjekordselt ära. Meie töörühma ettepanek oli see, et viia see ühendamine läbi miinisadama baasil ja mul on hea meel, et Vabariigi Valitsus seda toetas.

Sellest tulenevad nüüd mitmed järgnevad punktid. Nimelt siis pani valitsus meile ülesandeks ehk kaitseministeeriumile, siseministeeriumile ja ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile koostada laevastike kaldabaaside ühendamise rakenduskava koos detailse finantseerimisplaaniga tagamaks kaldabaaside ühendamine 2014. aasta lõpuks ning tuua mul kaitseministrina see kava hiljemalt 30. juunil 2012 Vabariigi Valitsusele lõplikuks otsustamiseks. Teiseks, lähtuda projekti finantseerimisel põhimõttest, et iga osapool finantseerib oma vajadused. Ühisvajaduste finantseerimine toimub kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi vahel võrdsel printsiibil - 50:50 protsenti - ja täpne objektide jaotus ja finantseerimiskava esitatakse selle rakenduskava koostamise raames. Edasi, süstasadam võõrandada ja võõrandamisest saadavad tulud arvestada siseministeeriumi vajaduste finantseerimiseks. Edasi, Siseministeerium tarbeks vajalike investeeringute projektijuhtimine korraldada läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi. Rakenduskava koostamisel täiendavalt analüüsida mereakadeemia õppekeskuse paigutamist miinisadamasse ning ka selle analüüsi tulemused esitada koos teist dokumentidega hiljemalt Vabariigi Valitsusele 30. juuniks 2012. Ning viimase punktina, et kogu seda temaatikat arutada ning võtta arvesse ka selle aasta kevadel, kui tuleb arutlusele riigieelarve strateegia.

Need otsused on nüüd tehtud, nende alusel on kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile peamiselt pandud väga tõsised ülesanded. Asume neid täitma selleks, et selle enda poolt pakutud graafikus ka püsida. Ütlen ainult nii palju, et see edukas edasiliikumine peale neid aastakümneid nende samade laevastike kaldabaaside ühendamisega on selgelt juba praegu suurendamas koostöövõimalusi ka teiste analoogsete dubleerimiste vältimiseks. Nii on meil praegu töös siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi töörühm, kes tegeleb meie lennuvahenditega ja nende koostöö ja ühendamise küsimuste arutamisega. Loodame ka selle küsimusega olla Vabariigi Valitsuses umbes samal ajal kui nüüd selle konkreetse tegevuskavaga ehk selle aasta juunis. Aga pean lihtsalt kõrvalt seda protsessi regulaarselt jälgides ütlema, et meeleolud on üsna otsustavalt muutunud. Mäletan omal ajal hästi neid üsna lootusetuks minevaid vaidlusi sellelaadsete asjade tegemisel. Ametkondlikud huvid kaldusid üsna selgelt üle kaaluma riiklikke huvisid. Praeguses valitsuses tundub, et see asi on väga teistmoodi ja see on väga meeldiv. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile. Palun.

Jürgen Ligi
Aitäh! Valitsus sai ülevaate 2011. aasta majandusest ja riigieelarve täitmiseset. Võib öelda, et majandus – nagu on juba ka piisavalt kajastatud – arenes kiiremini kui loodeti. Vastavalt on ka eelarvelaekumised olnud paremad. Eelarve ja riigisektor üldiselt oli eelmine aasta ülejäägis, täpse numbri ütleme kindlasti lähiajal. Ülejäägi asemel me prognoosisime, meenutame, puudujääki. Ülejäägi allikad tulude poolelt on ka CO2 kvoodimüük – väga oluline, aga mitte ainult. Majanduse parem seis oli asi, mida täna ka meil valitsuses presenteeriti. Üks asi, mida valitsus piltlikult sai näha, on, et kui me lahutame majanduskasvust sellised hästi volatiilsed elemendid nagu elektroonika ja ka energeetika, siis on majanduse kasv olnud eelmisel aastal tegelikult suhteliselt ühtlane. Ja kui me lahutame eelmise aasta lõpu halvad uudised, siis ühelt poolt oli eelmise aasta lõpp ilma nendeta parem, kui numbrid üldiselt peegeldaksid, ja samas need superkasvud seal üheksa koma millegagi protsenti, need oleksid tegelikult madalamad. Nii et selline laiapõhjaline majanduse seis on stabiilsem. Aga vaatamata sellele võib öelda, et kõik see ebakindlus, mis Euroopas on, loomulikult meid mõjutab, mõjutab elektroonika kaudu, mõjutab ka igalt poolt mujalt. Ma usun, et pressiteadetest te saate täpsed numbrid eelarvelaekumise kohta üles noppida, ma ei hakka neid pikalt ette lugema. Kulusid tehti natuke alla saja protsendi, plaanitust 99,5 ja tulusid tuli üle saja protsendi, nagu sai mainitud.

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad uute riigihangete direktiivide kohta. Ma usun, et nii mõndagi muudatust Euroopa tasemel on nii hankijad kui ka pakkujad väga oodanud. Selles valdkonnas muidugi kunagi rahu ei saabu, huvid on väga suured ja alati on konfliktid, konkurents on tihe. Väga tihti tehakse riigihanke seadusele muidugi direktiividega ülekohut, kui kritiseeritakse. Sellist parandamise ruumi alati on ja elu järgi korrigeeritakse. Annaks lühidalt ülevaate. Soovitakse lihtsustada riigihangete menetlusi, vähendada pakkujate halduskoormust ja lühendada tähtaegu. Läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise võimalused suurenevad, protsess muutub paindlikumaks, kehtestatakse uus hankeliik – innovatsioonipartnerlus. Esitatakse selgemalt hankelepingu muutmise võimalused. Teatavasti on palju tülisid paindlikkuse pinnalt, et kui on ilmnenud paindlikkus, siis pigem tekib sellest pahandust, nüüd antakse ametlikult seda võimalust juurde. Komisjon soovib edendada ka e-riigihankeid. Siin on Eesti olnud hästi eesrindlik, meie riigihangete keskkond on Euroopa Liidu üks paremaid ja meil on, nagu varem räägitud, üsna selged eesmärgid, kuidas seda endal veel edendada, aga nüüd aetakse Euroopa tasemel sama asja. Parandatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu riigihangetele, ametlikult soodustatakse hangete jaotamist osadeks, mis paljudel juhtudel on ju seaduserikkumine. Seadusrikkumise puhul endiselt karistatakse, aga seda valdkonda reguleeritakse natuke täpsemalt, selles suunas, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid endale rohkem jõukohaseid hankeid.

Ja mõned detailid veel. Eile õhtul oli meil telefonikonverents Kreeka teemadel, eurogrupi telefonikonverents – see oli teine järjest, kus otsuseid ei langetatud, kuid arutelu oli hästi keeruline. Tõenäoliselt saab üheks otsustavaks istumiseks esmaspäeva õhtune või õieti pärastlõunane, lõpeb kindlasti hilja. Kreeka seis on viimastel päevadel, viimasel nädalal tegevuse poolest järsult paremuse poole muutunud. Kui juba pikemat aega on olnud etteheide, et Kreeka ei täida oma lubadusi, siis nüüd viimasel ajal hästi jõulised nõudmised, mis neile on esitatud, on saanud ka konkreetsed vastused.

Nad on kärpinud 325 miljoniga selle aasta eelarvet, mis on sümboolselt väga oluline vigade parandus, mis kindlasti suhteid parandab. See programm on lähenenud nendele parameetritele, mis riigijuhid omal ajal, see oli vist 9. detsember, seadsid, et laenukoormus väheneks 2020. aastaks 120 protsendile või sinna lähedale ja et programm oleks piiritletud. Summa summarum on see 170 miljardit koos eelmise programmiga, aga see lisanduv osa, teine programm n-ö üksikult võetuna, täiendusena, on suurusjärgus 130 miljardit. Selle üle siis vaidlus käib, ja muidugi on hästi palju muutujaid kogu selles võrrandis, arutelud on hästi keerulised, aga atmosfäär on Kreeka poolt lubavamaks muutunud.

Kreeka on hästi keerulises sisepoliitilises olukorras, valimised on lähenenud ja võib öelda, et väga äärmuslikud erakonnad on populaarsust võitnud. Kaks suuremat parteid on nii, nagu nõutud, andnud kirjaliku kinnituse, et ka peale valimisi jäädakse oma lubadustele truuks. Mis tekitab muidugi kahtlusi, et kas need populaarust kasvatanud erakonnad ei peaks ka alla kirjutama, kas nendelt on võimalik saada see nõusolek või mitte. Ja eks neid spekulatsioone küllap te olete pressist ka välja noppinud. Nii nagu keegi eile ütles, et spekulatsioone on palju ja enamik neist on valed, aga tegelikult on paljudel ikkagi tõepõhi ka olemas. Ma arvan, et me liigume ikkagi üsna selgelt otsuse poole. Ja üksmeel selles mõttes on suurenenud, et Kreeka suhtes ollakse, ütleme, selgelt nõudlikumad. Kriitilised hääled on need, mis eelkõige kõlavad, ja samas on ka üksmeel selles mõttes olemas, et keegi ei ole alustamas mingit Kreeka väljaviskamist, karistamise või mingeid operatsioone, millest ka vahel räägitakse. Seda pattu küll praegu ei ole tulemas. Ja mis need asjad veel on, sellised tundlikud, mida oleme Kreekalt nõudnud – tööjõureform. Et kogu see reformipakett sel pühapäeval ikkagi suure debati järel ja suurte rahutuste taustal vastu võeti, oluline märk ka eurogrupile. Nii et liigume edasi.

Ma räägiks siis natuke ajakirjandusest, võib-olla olete saanud jälgida, et siin tehakse juba kaks korda nädalas selgelt liiga. Eelmine lugu oli Raimo Poomilt teemal, kuidas keegi kusagilt ülevalt takistab salatubakaäri piiramist. Ausõna, mina see ei ole ja niimoodi kurjategijana mind esitada, see oli solvav. Need ettepanekud on meie endi välja töötatud, mida välja hõigati. See, mida siis teabenõudena välja hangiti, see ei saa olla koosoleku stenogramm, et hoidke palun vaos ennast, meie taga ei ole need asjad seisnud ja me ei esita teile koosoleku stenogrammi. Me ikka peame nõu või me teeme ikka ettepanekuid, meie taga ei seisa salatubakavastane võitlus. Aga koostöö ministeeriumide vahel, me loodame, et paraneb.

Aga tänane lugu on jälle minu jaoks ootamatu, just pealkirjade ja piltidega karistatakse teenimatult, just kui ma oleksin siis isiklikult läinud ära võtma põlevkivivaldade tulusid. Ma usun, see tekst on arusaadav, mis seal all on, aga mitte midagi ei ole otsustatud, mitte midagi ei ole teinud ma ühepoolselt. Reaalne olukord on selles, et põlevkivitasud kasvavad ja kui nad jagunevad endises proportsioonis, siis see tähendab, et üksikute valdade tulud kasvavad väga kiiresti ja väga sihipäratult, sellepärast on ka vallad ise, omavalitsused käinud välja ettepaneku, et seda tulude jaotust võiks tasandada. Ja selle üle me läbirääkimisi peame. Meil on ka too kiri, millele viidatakse – tegelikult peegeldab see neid läbirääkimisi. On küsimus, kas me jaotame, ümmarguselt öeldes, 80 ja 20 seda tasu uute määrade järgi, ja seal on valikud, millise aasta määrade järgi, või siis 30 ja 70 vanade järgi. Ei ole karta nende valdade avaliku teenistuse mingisuguseid vähenemisi või isegi nende tulude vähenemine ei johtu sellest otseselt. Täpsemaid arvutused võib alati tuua, siin on ju aastaid võimalik erinevaid valida. Aga fakt on see, et põlevkivitasude lisandumine ei pea tähendama, et juba praegu väga suurte tuludega vallad ei peaks saama kogu seda tulu valdavalt endale. Esiteks saab seda raha sel juhul kasutada ühtlasemalt teiste valdade jaoks. Teiseks, meil on konkreetne probleem praegu hästi aktuaalne ühe põlevkivivallaga, kus karjäär suletakse ja kes on selgelt sattunud selles mõttes keerulisse olukorda, et ta sõltub juba oma kulubaasis, oma investeeringute plaanides, juba oma lepingutes sellest arvamisest, et see tulu on igavene. Ühest allikast tulevad, ebakindlad tulud – rahanduspoliitiliselt ei ole mõistlik kellelegi sellist sõltuvust kuhjata. Igal juhul see tasandamine on mõistlik plaan ja igal juhul ei tehta seda vägisi, jõuga, vaid läbirääkimiste teel. Ja protsess on pooleli. Meil on neid läbirääkimisi peetud pikalt ja ma ei tea täpselt, mis on lõpptulemused. Midagi ühepoolselt, midagi isiklikult ei ole siin tehtud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Kust me alustame? Merike, Terje ja …

Merike Teder, Postimees
Palun kommenteerige, miks koalitsioon soovib tühistada seda ammu kokkulepitud plaani, et töötukassast makstakse hüvitist ka nendele töötajatele, kes siis poolte kokkuleppel või omal soovil töölt lahkuvad? Mis pidi järgmine aasta kehtima hakkama. Aitäh!

Andrus Ansip
Jürgen tahab kommenteerida.

Jürgen Ligi
Oleme nüüd kodanikena realistid, et ega keegi oota, et kui ta töölt ära läheb, siis antakse talle raha kaasa. See oli kunagi tehtud halb otsus. See on ju meilt kogutud raha. Meie eesmärk on ju tegelikult maksukoormust vähendada. Miks hoida teda kõrgel selleks, et anda teise käega tagasi lihtsalt töökohavahetuse korral? Me oleme kõik mõistlikud inimesed ja planeerime oma vabatahtlikke lahkumisi ju ise. Ja öelda nüüd, et mingist solidaarsest kassast peab seda tingimata lisama, see tähendab ainult kõrgemat maksukoormust.

Ma isegi saan aru tööandjate tõrksusest, et on isegi mugav niimoodi teha selliseid kokkuleppeid võib-olla, võib-olla keegi mõtleb sedapidi, aga üldiselt maksukoormuse huvides ja raha mõistliku kasutamise huvides ei ole vaja selliseid boonuseid, mis on iseenda otsuse põhjal saadud. Kui ma lähen töökohast ära, plaanin seda ette, miks ma pean maksma enne riigikassasse maksu selleks rohkem, et pärast saada siis raha töökohavahetuse hetkel? Paneme selle raha hoiusele. Ma igatahes tõesti tuliselt toetan seda, et riigikogu sellise asja algatas. Töövõtjale jäetakse tegelikult seda maksu tulevikus selle võrra vähem.

Juhataja
Aitäh! Anneli ja siis ….

Anneli Ammas, Postimees
Ma jätkaksin seda sama küsimust, aga ma sooviksin siiski peaministrilt vastust. Ma toon lihtsa näite. Kui näiteks teie büroos otsustab keegi moraalsetel ja eetilistel põhjustel, et ta ei saa selle valitsuse jaoks enam töötada, mis iganes, neid põhjusi on võimalik leida, näiteks kas või Liina otsustab, et ta ei taha ja annab avalduse, et ta lahkub. Kas teie arvates on see vabatahtlik lahkumine? Ja teiseks, kas ta on väärt seda töötuskindlustuse 40% oma palgast, mida ta on maksumaksjana korralikult maksnud, kas ta on seda väärt või mitte?

Andrus Ansip
Aitäh! Ma ühinen täielikult rahandusministri seisukohaga. Me ju kõik ükskord lahkume ja mitte ainult üks kord, vaid statistiliselt isegi iga 3,5 aasta tagant me kõik lahkume. Ja ma ei pea päris loogiliseks seda süsteemi, kus igaüks meist maksab raha töötukassasse, et see 3,5 aasta järel siis mingis osas tagasi saada. Mõistlikum on see raha panna hoiuarvele ja premeerida neid, kes sellise süsteemiga, kes hoiavad töökohta, mitte ei kipu teda liig tihti vahetama.

Anneli Ammas, Postimees
Esimene küsimuse pool oli see, et kas see oleks sellisel juhul vabatahtlik lahkumine, kas seda saab öelda, et ei hoia oma töökohta või midagi niisugust?

Andrus Ansip
See küsimus on pigem Liinale siis. Ma ei ole ka sellise hoiakuga nõus, et kuna tihtipeale siis see vabatahtlikkus eriti vabatahtlik ei olegi, et tegelikult ikkagi meil töösuhted ei ole võrdsete partnerite suhted, et valitseb seadusetus ja siis selleks, et kuidagi nagu legaliseerida see just kui valitsev seadusetus, oleks meil mõtet luua üks täiendav fond, mis võimaldaks siis pooltel kokku leppida. Aga järsku hoopis see lähenemine on vale lähenemine, et me rahaga stimuleerime kedagi allaheitlikkusele? Kui kusagil rikutakse lepingupoolte võrdsust töösuhetes, siis minu meelest tuleks taotleda seda, et õiglus pääseks võidule, et seaduslikkus pääseks võidule, mitte ei maksaks üritada siis seda kuidagi rahaga kinni maksta, seda ebaõiglust, mis on nendes töösuhetes tekkinud.

Juhataja
Anneli Rõigas.

Anneli Rõigas, AFP
Kuidas mulle meeldivad teie sõnad, et kui tore, kui õiglus pääseks võidule. Ei tea, millal see küll juhtuda võib siin riigis, et õiglus võidule pääseb? Mul on küsimus hoopis teisest valdkonnast ja küsimus on peaministrile ja palve oleks justiitsministrile, et kuna te mulle tervishoiu korruptsiooniraporti uurimisel käratasite, et ma ei esitaks küsimusi meditsiinijärelevalve korruptsioonist, siis küsimus on ainult peaministrile, mitte teile, mul pole teile mingeid küsimusi. Ma oleks tahtnud teie poole pöörduda, härra Ansip, eelmisel nädalal, kui oli siin rahvusvahelise kriminaalkohtu praegune peaprokurör ja tulevane peaprokurör. Ma esitasin talle teatavasti mõningaid küsimusi seoses sellega, et nii mina kui mõned teised on kaalunud võimalust pöörduda Eesti riigiametnike vastu rahvusvahelisse kohtusse seoses inimõiguste ja humaansusvastaste tegude kinnimätsimisega teie valitsuse riigiametnike poolt, sealhulgas sotsiaalministri poolt.

Siin olen ma sellepärast, ma vestlesin üsna hiljuti patsientide esindusühingu juhi Pille Ilvesega, kes ütles mulle midagi väga šokeerivat, nimelt seda, et patsientide esindusühing kaalub oma tegevuse lõpetamise sel aastal, kuna teatavasti riigikogu ei otsustanud neile täiendavalt raha lisada, nende eelarvet vähendati mitu korda ja sellel aastal nad püsivad vee peal ainult tänu Sorose abile ja mitte Avatud Eesti Fondi kaudu, vaid ühe rahvusvahelise, muuhulgas, inimõigustega tegeleva instituudi kaudu. Ja kuna meie, minu enda juhtum hakkab lõpuks ka mingisuguse lahenduseni jõudma, nagu te loodetavasti ehk teate, siis on kriminaaluurimine jõudnud sellesse järku juba ammu, et kõik, mis ma ütlesin, on leidnud kinnitust. Tegemist on erakordselt ebameeldiva looga, kus terve hulk riigiametnikke rikkus kehtivaid seadusi, sh sotsiaalminister, kriminaalmenetlus on eraldi algatatud ka tervishoiujärelevalveametniku suhtes. Mul on lihtsalt küsimus teile, et mis tundega te vaatate seda, kui inimesed jäävad sellistes olukordades n-ö teerulli alla või ma ei tea, kuidas seda nimetada, tanki alla, kuidas te inimesena nüüd vaatate selliseid juhtumeid?

Andrus Ansip
Kindlasti mul inimesena on kahju, kui keegi tõepoolest jääb tanki alla. Kui kellelgi on tunne, et tema õigusi on rikutud, siis kindlasti peaks see inimene pöörduma oma õiguste taastamiseks või jaluleseadmiseks kohtu poole. Ja kui selleks on vajalik pöörduda Euroopa Kohtu poole, tuleb ka Euroopa Kohtu poole pöörduda. Kuid teie süüdistused on väga karmid. Ja selleks, et mina hakkaksin neid süüdistusi hindama, selleks peaks kõigepealt olema siis see süülisus ka kohtulikult tõendatud. Ma eeldan, et ükski minu valitsuse minister ei ole rikkunud seadust. Ma eeldan ka, et nad pole käitunud ebaeetiliselt.

Juhataja
Jätkame.

Anneli Rõigas, AFP
Ma pean siiski veel ütlema, sellepärast et… Andrus Ansip, kuidas te saate öelda, et teie eeldate? Te ju teate suurepäraselt, et mulle Mustamäe haiglas toimunu kirjeldamise eest korraldati massiivne kättemaksuaktsioon. Ükski inimene siin ei ole sellist asja läbi elanud. Korraldati komisjon, kuhu kuulusid günekoloog, hambaarst, terve hulk teie riigiametnikke. Siis kuulusid sinna viis seadust rikkunud menetluse all olevate meedikute kolleegi. Seda kõike esitleti kui mingisugust ekspertarvamust. Minu mainele tõmmati kriips peale, sest paljud ajakirjanikud tõesti hakkasid uskuma seda, et ma mõtlesin asju välja. Ma ei mõelnud midagi välja.

Sotsiaalminister keeldus seda määruste rikkumisele tehtud ekspertavaldust tagasi kutsumast, keeldus ka vabandamast ja te julgete mulle siin öelda, Andrus Ansip, et te eeldate, et ükski minister ei riku seadusi? Ma olen täiesti kindel, et tegelikult te ka rääkisite Pevkuriga sellest ja te teadsite. Mul on lihtsalt kahju, sest mul ei ole teiega inimlikult olnud mingil tasandil iialgi mingit konflikti. Kahjuks lähevad ka riigiametnikud nüüd kohtusse ja see ei olnud minu taotlus, aga midagi teha ei ole.

Andrus Ansip
Aitäh! Ka mina kinnitan, et mul pole teiega isiklikul tasemel mitte mingisugust inimlikku konflikti. Kuid veel kord, kui te tunnete, et teie õigusi on riivatud, pöörduge õiguste taastamiseks kohtu poole. Aitäh!

Juhataja
Ja Vahur Koorits.

Vahur Koorits, Delfi
Mul on küsimus selle eelmise teema kohta, mis puudutab töötukassat. Parandage mind, kui ma eksin, aga kui riigikogu liikmed ei saa tagasi valitud, siis nad teatud aja saavad hüvitist ja vist saavad sarnast hüvitist ka ministrid, kes lahkuvad ametist. Nüüd see sama riigikogu tahab selle võimaluse ära võtta lihtsatelt tööinimestelt. Kas see on õiglane?

Andrus Ansip
Paranduseks, ministrid küll ei saa mitte mingisugust hüvitist. Kui peaminister lahkub omal soovil ametist, siis mitte mingisugust hüvitist ta ei saa. Ta saab kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest, aga seda saavad absoluutselt kõik need inimesed, kes ametist lahkuvad. Ministri ja ükskõik missuguse teise töötaja vahel küll mitte mingisugust vahet ei ole. On teatud ametid, kus sotsiaalsed garantiid on tugevamad tavapärasest. Eestis ka õiguskantsleril siiani on olnud märksa tugevamad sotsiaalsed garantiid kui peaministril või ministritel. Selles osas toimuvad muutused. Ka riigikontrolöril täpselt samamoodi on sotsiaalsed garantiid olnud märksa tugevamad kui valitsusjuhtidel. Valitsusjuhid ei ole kunagi Eestis saanud eripensioni, välja teeninud seda. Mart võib kinnitada.

Mart Laar
Sul seda kogemust veel ei ole, aga mul on.

Andrus Ansip
Jah, ei ole vahet.

Vahur Koorits, Delfi
Aga Riigikogu liikmed?

Andrus Ansip
Seda ma juba märkisin, et on teatud ametid ja mitte ainult Eesti riigis, vaid see tava on Euroopas, terves maailmas, et mingites ametites on sotsiaalsed garantiid tugevamad.

Juhataja
Kaidi-Kerli.

Kaidi-Kerli Kärner, TV3
Riigil on kindlasti erakordseid ehitusprojekte plaanis tulevikuski. Mida õppisite riigikontrolli analüüsist Vabadussõja võidusambale? Ja vastaks võib-olla see minister, kes tundis, et ta õppis midagi.

Jürgen Ligi
Mina vastan, et mina ei õppinud midagi. Selles osas, mis mina jõudsin teha, on mind nüüd igasugustesse artiklitesse kistud. Selle asja ettevalmistamine iseenesest oli 2007. aastal lõpetanud valitsuse töö. Ideekonkurss, kõik see ehitamine, tähtaegade seadmine oli järgmise valituse töö. Seal on õppetunde loomulikult palju. Aga mis sellest siis takkajärgi nii palju kirjutada? Et kui terve eilne ajakirjandus oli täis ainult seda teemat, just kui nüüd suurt avastust. Jätaks selle samba rahule, et eestlased sellega harjuksid ja austaksid seda. Et kogu aeg me ei räägiks. Kes veel saab kaks lehekülge arvamusartiklit niimoodi kirjutada ühel kitsal teemal? Natuke proportsioonist on väljas. Jätame selle vana asja. Minu põhiline õppetund oleks selles. Riik õpib kogu aeg. Riik õppis ka sellest.

Andrus Ansip
Jah, küllap me oleme õppinud. Aga mul on siiski hea meel, et läks vaid 90 aastat ja me saimegi omale Vabadussõja võidusamba. Ja ma ei ole nõus nendega, kes arvavad, et oleks võinud minna 100 või 120 või 190 aastat.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus jälle töötukassa kohta. Kas teie arvates, härra peaminister, on iga vabatahtlik lahkumine alati vabatahtlik? Selles mõttes, et paljudes madalamalt tasustatud ametites, näiteks Maxima müüjatel või midagi sellist, ei olegi väga palju võimalusi. Ütleme nõnda, et vahel kui ilmnevad mõned ebakõlad töötaja ja tööandja vahel, siis lihtsalt lükatakse valge paber ette, öeldakse, et enne siit toast välja ei tule, kui oled kirjutanud omal soovil lahkumisavalduse. Neid juhtumeid on päris palju, nii et ei saa eitada, et sellised vabatahtlikud lahkumised alati ei ole vabatahtlikud, inimene lihtsalt pannakse fakti ette. Aitäh!

Andrus Ansip
Ma kutsun inimesi ülesse taolistes olukordades mitte leppima sellise sunniga. Me peame austama ka töösuhetes lepingupoolte võrdust ja me ei peaks võtma eelduseks, et nagunii need pooled ei ole võrdsed. Meil on nagunii töölepingu seadus üles ehitatud selliselt, et ta kaitseb nõrgemat poolt. Aga kui me nüüd avalikkuses võtame sellise eelduse, et need suhted põhimõtteliselt ei saagi üldse võrdsed olla, siis see on täiesti vale atmosfäär, mida me ühiskonnas kujundame. Seda asja kutsutakse õiguslikuks nihilismiks ja see on see kõige viimane, mida Eestis vaja läheks.

Juhataja
Aitäh! Vahur Kooritsal on veel üks küsimus.

Vahur Koorits, Delfi
Ma küsiks kaitseministrilt ka. Küsiks sadamate ühendamise kohta. Millal kogu see protsess siis võiks lõpule jõuda, et laevad oleksid uues sadamas ja palju see kõik maksma läheb?

Mart Laar
See, milline on selle projekti lõppmaksumus, sõltub nendest arvutustest ja aruteludest, mida me hiljemalt 30. juulil Vabariigi Valitsusele esitame. Ja teiseks, millal see kõik teostuda võiks. Meie plaanide kohaselt, kui need nüüd ka läbi arutatakse ja vastu võetakse, võiks see toimuda 2014. aasta lõpus, millal me oleme selle ühendamisega hakkama saanud. Kui loomulikult liitub uusi partnereid ja uusi ideid, nagu näiteks Mereakadeemia, siis võib mõni see osa võtta veel kauem aega. Ma ei lööks siin lõplikult, nagu öeldakse, lubadust maasse. Kuid igal juhul ei taha me sellega pikalt venitada, sest tegelikult sellega venitamine tähendab täiendavat rahalist koormust ja sisuliselt raha raiskamist.

Juhataja
Kas nüüd on küsimustega kõik ja võib jätkata intervjuudega? Aitäh teile!

Lõpp