Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 26. jaanuar 2012

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 26. jaanuar 2012. a

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised. Videoklipid on Jaak Aaviksoo kommentaaridega Eesti Kunstiakadeemia ehituse kohta ja kutsehariduse olukorrast; samuti kommenteerib Mart Laar kaitseväeteenistuse eelnõu ning Rein Lang teatrite energiasäästu programmi.
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1642-1

Juhataja Martin Jaško

Tere päevast, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsiga ja ülevaate istungist annab peaminister. Palun.

Andrus Ansip

Aitäh! Täna kiitis valitsus heaks kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu ja saatis selle Riigikogule arutamiseks ja sellest eelnõust räägib pikemalt kaitseminister Mart Laar.

Tänasel istungil oli mitmeid olulisi päevakorrapunkte haridusvaldkonnast, aga kahjuks haridusministrit praegu ma veel siin laua taga ei näe, aga ta kohe tuleb. Ministrid said ülevaate kutse- ja täiskasvanuhariduse arengutest, kinnitasime koolituskohtade baasmaksumused ja olid ka muud teemad, aga sellest räägib meile haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Jaapani suurkorporatsioonile Marubeni müüdava saastekvoodi eest saavad 8 teatrit energiasäästliku lavavalgustuse ja 5 teatrit saavad oma 20 aasta vanuste busside asemele uued bussid ja sellest räägib meile kultuuriminister Rein Lang lähemalt.

Valitsus kinnitas prokuröride palgad ja nende kujunemise põhimõtted 2012. aastaks meie palgafondis ja prokuröride keskmises palgas mingeid muutusi ei toimu. Palgamäärade muudatus lähtub uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu palgaloogikast juba, mille kohaselt tulemuspalga osakaal ei tohi ületada 20%.

Valitsus otsustas muuta ka riigiteenistujate kolme alumise palgaastme kuupalgamäära, see tuleb siis töötasu alammäära tõstmisest ja need kolm määra saavad olema 290 eurot kuus ja ülejäänud määrades muutusi ei toimunud.

Valitsus kinnitas Eesti Töötukassa põhikirja muudatused, mis puudutavad Töötukassa vahendite konsolideerimist riigikassa reserviga. Põhikiri viidi siis seadusega kooskõlla.

Valitsus kinnitas ka kohalike teedehoiuks eraldatud rahajaotuse omavalitsustele. Ja valitsus vabastas Hiiu maavanema Hannes Maaseli teenistusest regionaalministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu. See otsus jõustub siis, kui see otsus tehakse teatavaks Hannes Maaselile, aga mulle teadaolevalt on ta praegu haigestunud.

Eesti kodakondsuse sai 11 isikut, kellest 10 on praegu veel Vene Föderatsiooni kodanikud ja üks on Valgevene Vabariigi kodanik. Eesti kodanikuks saavad nad siis, kui nad vastavalt siis Vene Föderatsiooni või Valgevene kodakondsusest loobuvad. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna kaitseministrile. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Kaitseministeeriumi ja kaitseministri jaoks oli täna üsna oluline päev ehk peale väga põhjalikku arutelu valitsuses juba enne kooskõlastamist ministeeriumis läbis täna valitsuse kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu koos mitme sellega kaasas käiva eelnõuga, mis lähevad nüüd parlamendi ette arutelule.

Tegemist on väga tähtsa ja olulise seadusega, mis muudab meie kaitseväeteenistuse kaasaegsemaks ja korrastatumaks. Praegune kaitseväeteenistuse seadus on 12 aastat vana ja vahepeal on seda 53 korda muudetud. Selle aja jooksul on muutunud nii ühiskond kui ka kaitsevägi ise. Uus seadus korrastab ja ajakohastab teenistust kaitseväes ning viib selle ka kooskõlla uue, kavandatava avaliku teenistuse seadusega. Samas jääb kaitseväeteenistus endiselt üheks avaliku teenistuse eriliigiks koos kaitseväeteenistuse eripäradest tulenevate erisustega.

On, ma arvan, väga oluline ja kindlasti siin viibivatele naisterahvastele tähtis teada, et see seadus annab nüüd ka naistele võimaluse vabatahtlikult ajateenistus läbida. Ja selle näol, et uus kaitseväeteenistuse seadus näeb ette omal soovil kaitseväekohustuse võtmise võimaluse. Nii et ma usun, et see on kõikidele siinviibivatele aktiivsetele naisterahvastele väga positiivne võimalus. Nii et 18-26 aastastel naisterahvastel on võimalik astuda vabatahtlikult ajateenistusse meestega sarnastel alustel ja mina loomulikult loen teid kõiki nii noorteks.

Nali naljaks, aga ma usun, et see on tegelikult tõesti oluline samm. Ei hakka salgama, et minult on kaitseministrina seda väga paljudel kohtumistel päritud ja huvi tuntud.

Samas sõnum, mis on ka oluline, on meil see, et kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised jäävad ka selle seadusega samaks. Kaitseväelasel peab olema kindlustunne, et kui nendega teenistusülesandeid täites midagi juhtub, siis tagab riik neile asjakohalise ja täieliku ravi ja ka toetuse. Samas täiendavalt näeme ette tagada välismissioonidel langenud või vigastada saanud kaitseväelaste lähedastele seadusliku aluse tagada ja anda neile psühholoogilist abi, sotsiaalnõustamist ja taastusravi, kuna nende probleemide tõttu ei kannata mitte ainult kaitseväelane ise, vaid ka tema lähedane perekond. Ma arvan, et selle mõistmine on samuti meie ühiskonnale oluline samm edasi.

Tegevteenistus ise muutub tähtajaliseks ja palgakorraldus läbipaistvamaks ja sarnaselt uue avaliku teenistuse seaduse kavandiga hakkab ka kaitseväelase palk koosnema põhipalgast ja muutuvpalgast.

Uus seadus muudab oluliselt ka kaasaegsemaks kaitseväelaste tervisenõuded. Ka siin on aeg edasi läinud ja selles suhtes on üsna palju uusi võimalusi, täpsemaid diagnoose ja kõike muud, mis võimaldavad siingi nendele ettepanekutele, mis meile on esitatud, vastu tulla ja arvestades ka kaitseväe arengut, siis juba tegeleda ka väiksemate inimeste rühmadega. Näiteks saab teenistuskõlbulikuks kuulutada nüüdsest selle eelnõu kohaselt toiduallergikud, kuna kaitsevägi suudab ka nendele piirangutele, mis nendega kaasas käivad, vastu tulla ja need täita. Ja samas, mis on võib-olla tõesti väikese hulga inimeste probleem, kuid on riigile jälle psühholoogiliselt ja moraalselt väga oluline probleem, nimelt on pandud tervisenõuded arvestama konkreetse ametikoha eripärasid, mis lihtsustab oluliselt näiteks missioonil raskelt vigastada saanud kaitseväelastel tegevteenistuses jätkamist. Nende meeste jaoks on see väga oluline punkt. See on nende selge soov olnud ja kui Eesti riigi seadusandlus ei ole seda võimaldanud, on leitud mingeid muid kõrvalvahendeid, siis see on kahtlematult probleem ja nüüd see võimalus antakse. Ma arvan, et see uudis, mis on tähtis mõnedele inimestele, on tegelikult tähtis kogu ühiskonnale seda võimaldada. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja sõna haridus- ja teadusministrile. Palun.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Haridus- ja Teadusministeeriumi puudutavalt oli täna suisa 7 päevakorrapunkti, kutseharidussüsteemi arengukava vahearuanne ja rakendusplaan järgmiseks kaheks aastaks, sama siis täiskasvanu haridust puudutavalt. Ja kinnitatud sai siis kutsehariduse koolituskoha RKT baasmaksumusega koolilõunamaksumus. Maksumustega on niimoodi, et seal mingeid uudiseid ei ole, sest kõik on samal tasemel, mis eelmisel aastal. See on nii kahjuks mitte ainult hariduses, vaid mitmeski muus avaliku elu valdkonnas.

Aga kutseharidussüsteemi ja osalt ka täiskasvanu haridussüsteemi puudutavalt tahaksin siinkohal veidi pikemalt peatuda. Alustaksin niisugusest konstateeringust või retoorilisest küsimusest, kuidas soovite, et missugune on põhiline haridusprobleem laiemas sotsiaalmajanduslikus kontekstis Eestis? See ei ole ei õpetaja palgad ega koolivõrk ega koolilõuna maksumus ega, ütleme siis, kõrgkoolide varustatus.

Põhiline probleem on selles, et Eesti riigis igal kolmandal töötajal puudub eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus, et kogemused on õpitud töökohal või kui ollakse töötu, siis nad puuduvad üldse ja pikemas perspektiivis on see kõige suurem väljakutse. Ja sellele on suunatud ka laiemas plaanis kogu Eesti haridussektori jõupingutused, me peame seda muutma. Ja kõige selle taustal on hea meel tõdeda, et nii see tagasivaatav aruanne kui ka ettevaatav kava kutseharidussüsteemi poolt on täis positiivseid uudiseid.

Esiteks on meil selgelt kasvanud kutsehariduse populaarsus, maine. Vaadates kutseõppeasutuste lõpetajaid ja võrreldes neid teiste noortega, siis me näeme, et töötus kutseõppeasutuse lõpetanute hulgas on kaks korda väiksem kui noorte hulgas keskmiselt. Kutsehariduse lõpetajate hulgas on töötus madalam isegi keskmisest töötusest 2010. aastal. Nii et täna võib väga kindlalt väita, et need arengud, mis on toimunud kutsehariduses, need investeeringud, mida on tehtud ja loodetavasti ka need, mis on kavandatud, on täiesti selgelt andnud positiivse panuse nii üldise kvalifikatsiooni, seeläbi ka tööviljakuse tõusule kui ka vähendanud tööpuudust ja muid sotsiaalseid probleeme.

See põhisõnum, mille võiks tänaste otsuste valgusel teha ja nende materjalide valgusel, mis valitsuses arutlusel olid, on see, et kutseharidus on tõusuteel, kutseharidus on tugevnenud, kutseharidus suudab pakkuda noortele haridust, millel on tuleviku perspektiivi ja töökoha perspektiivi, mis on suurem kui riigis keskmiselt. Sellisena ma võtaks selle kokku.

Numbrite tasemel, siis 2010. a 7100 lõpetanut, 4000 on tööl 6 kuud pärast lõpetamist, edasi õpib 1200, sõjaväes või lapsega kodus 430, töötuid s.o töötu tööotsija või ei õpi ega tööta muudel põhjustel, neid on 903 ehk 12,8%.

Noorte keskmine töötus oli 22,2 ja riigi keskmine töötus 2010. aastal 16,9. Need oleksid numbrid, mis vääriksid tähelepanu ja on tunnustuseks sellele tööle, mida kutseharidussüsteemis on tehtud.

Need investeeringud ja arengud, mis on eelseisvateks aastateks planeeritud, ma usun, et viivad meid olukorda 2-3 aasta pärast, kus me võime öelda, et kutsehariduse materiaaltehnilise baasi reform ja õppekavade reform on enam-vähem lõpule viidud ja meie põhitähelepanu peab koonduma siis selle sisu arendamisele ja edendamisele, nii et see vastaks kasvavalt nendele vajadustele, mis meie uuenenud ettevõtluse poolt on esitatud. Nii et aitäh! See oleks minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh haridusministrile! Kultuuriminister, palun.

Rein Lang

Tervist! Räägime teatrist. Hea teema. Eesti teatrid jagunevad täna põhimõtteliselt nagu kolme kategooriasse ehk riigiasutused, siis kas riigi poolt asutatud või riigi osalusel asutatud eraõiguslikud sihtasutused ja kolmandaks, täiesti erateatrid.

Ja nüüd tekib küsimus, kas selline vorm, nagu riigiasutus üldse sobib kaasaegses ühiskonnas teatritegemiseks. Meil riigiasutusena toimetavad täna sellised teatrid, nagu Endla, Vanemuine, NO99 ja Nuku- ja Noorsooteater. See tähendab seda, et kõigi nende teatrite vara on käsitletav riigivarana koos sellega kaasnevate kõigi piirangutega.

Toome siin sellise näite, et kui näiteks teater tahab mingit pinda kohvikuks välja rentida, siis sellel on enneolematu protseduur. Minister võtab teatrijuhi tööle, vormistab ta puhkusele, kutsub välja, eks ole, puhkuselt, mida iganes. Minu arvates lihtsalt ei sobi kaasaegses demokraatias teatritegemiseks selline vorm.

Ja juba kaugelt enne mind, minu eelkäijad on alustanud sellist ümberkorraldust, et teatritest peaksid saama kõigist eraõiguslikud asutused. Vahepeal see protsess on seiskunud ja täna valitsus otsustas selle uuesti käima lükata. Nimelt, Endla teatrist saab eraõiguslik sihtasutus, kus asutajateks on Eesti riigi kõrval ka Pärnu linn ja Paikuse vald, mille eest ma tahaksin nii Pärnu linna kui Paikuse valda eraldi väga tunnustada, et nad sellesse mängu kaasa tulevad.

Teadupoolest on ka Rakvere teater Rakvere linna ja riigi poolt asutatud eraõiguslik isik ja Viljandis samamoodi on Viljandi linn väga tugevalt teatri juhtimisega seotud. Ja see on tulevik igal juhul, et rohkem iseseisvust, aga rohkem ka kohalike kogukondade mõju teatrile seal, kus teater tegutseb kohalikus kogukonnas, mitte Tallinnas. Nii et Endla saab endale uue staatuse, sellest tulenevalt loomulikult seisavad ees ka asutajate poolt nõukogu moodustamine ja nõukogu omakorda valib uue teatrijuhi ja vaatame, kuidas see asi seal siis arenema hakkab. Plaanid on väga uhked ja vahvad.

Ja teine oluline teatrit puudutav samm täna valitsuse istungil oli otsus, et me sõlmime Jaapani korporatsiooniga lepingu CO 2 müügiks ja saadud raha eest me siis soetame teatritele väga olulist varustust, see on siis 8 teatrile, teatrihoonele õigemini, valgusteid ja 5 teatrile uued kaasaegsed ökonoomsed bussid.

Esimesel juhul, mis puudutab valgusteid, siis Eesti 7 teatrit ja üks kontserdimaja, see on siis Tartu Kontserdimaja, saavad endale maailma tipptehnoloogiat. Need on eelkõige LED valgustid, mis võimaldavad täiesti uudses vormis ka kunstilist tulemust, aga hoiavad kohati isegi kuni 70% kokku elektrienergiat, mis peaks vähendama ka teatrite kulutusi. Valgustuse kulu teatrites on üsna suur. Kui lähete teatrisse, siis näete, kui palju seal seda prožektorit hõõgub alla.

Aga just see tehniline tase, Eesti teatri tehniline tase selle valgustuse poole pealt saab olema maailma tipus, selle üle me võime olla muidugi väga uhked.

Ja bussidega on selline lugu, et Eesti teatrite käsutuses olevate busside, millega nad käivad ringreisidel, keskmine vanus on üle 20 aasta. Nagu Rakvere teatrijuht ütleb, et igakord enne väljasõitu toimub jumalateenistus selle nimel, et buss ära ei laguneks. Selle probleemi me nüüd lahendame siis mõningaseks perioodiks.

Ja see idee ei ole ju mitte ainult selles, et teatrid saavad väljaspool oma statsionaari mängida. Üks idee on ka see, et käivitada teistpidine programm, et tuua väljastpoolt neid teatrilinnu olevad inimesed ka teatrisse just statsionaarseid etendusi vaatama. Meil on olemas selline hea asi, nagu Looduse Omnibuss näiteks, mis viib inimesed loodust vaatama ja millega on ka teatrid koostööd teinud, aga teatrid hakkavad tegema ka sellist programmi, kus nad tõepoolest müüvad paketti väiksemate kohtade elanikele, mis sisaldab ka seda transporti.

Meil on projekt „Teater maale“, kus väga keerulise valemi kaudu toetatakse teatrietendusi kohapeal, aga mõistlik oleks võib-olla panna see asi ka teisipidi tööle. Ja uued bussid saavad Vanemuine, Ugala, Rakvere, Eesti Draamateater ja Endla. Kõik see seisab veel nüüd riigihangete taga, me peame välja kuulutama rahvusvahelise hanke nii valgustitele kui bussidele. Ma väga loodan, et 2012 on see asi ka tehtud.

Kui teatrid on kõik eraõiguslikus staatuses, ei tähenda see seda, et riik pühib käed puhtaks, et edaspidi siis on neil kohustus ise oma tulude eest hoolitseda ja käia igal pool mangumas. Ei, riiklik toetus Eesti teatritele kindlasti jääb. Aga me ei hakka enam näpuga järge vedama seal ja põhjalikult läbi rääkima selle üle, mida siis teater ostab või millise ruumi rendile annab, see peaks olema ikkagi nende vaba otsus. Mina olen suur kultuuri lahtiriigistaja, mulle ei meeldi riiklik, selline tsentraalselt juhitud kultuur ja käskudel ja keeldudel põhinev valitsemine. Rohkem vabadust, rohkem demokraatiat. Aitäh!

Juhataja

Rein Lang

Ei-ei, me ei oota seda. Tallinna probleem on hoopiski keerulisem. Siin esiteks on Tallinna linn nagunii Linnateatri rahastaja, Tallinna linn panustab kultuuri täiesti mõistlikult ja see, et on olemas selline pooleldi rahvusteatri staatuses olev Eesti Draamateater, see on selgelt riigi probleem ja riigi poolt ka rahastatud, mis siis, et ta on eraõiguslik.

Täpselt samamoodi on Vene Teatriga, me ei eelda ka seda, et Tallinn tingimata peaks hakkama Vene Teatrit rahastama, täpselt samamoodi ka siis Nuku- ja Noorsooteatrit. NO teatriga oleks ju väga kena, kui Tallinn tuleks ka sellesse mängu ja seda võiks siis vaadata kontekstis Tallinna Linnateatriga. Aga ma loodan väga, et Tallinnas on keegi, kellega sellel teemal rääkida saab.

Juhataja

Palun mikrofon tahapoole.

Kelli Seiton, Eesti Päevaleht

Küsimus on härra Laarile. Olete oma Facebooki lehelt eemaldanud kõik vestlused ja postitused seoses ACTA teemaga. Miks?

Mart Laar

Ma küll ei arva, et ma oleks kõik eemaldanud. Seal käib, viimane kord, kui ma nägin, veel üsna funktsioonne dispuut. Kui sealt midagi on kadunud, siis ilmselt selletõttu, et ruum kippus vahepeal vist otsa saama.

Aga ei, see on huvitav teema, nagu ta on Eesti riigi inimestele ja spetsialistidele ja ka Foorumile. See on kahtlematult üks teema, mis on jätkuvalt ilmselt arutelu all selleks, et seda sama nõuannet, mida härra Viik kõige rohkem tegi, et on selge, et sellel teemal tuleb rohkem rääkida, et kogu seda pilti, mis toimub, selgitada, kuna seda erinevat, ka väärinformatsiooni, on tihtipeale üsna palju pressi pääsenud. Ja see paneb riigile selge kohustuse ja kas oma facebook´ide kaudu, pressikonverentside kaudu või mujal kogu seda üsna keerulist valdkonda üritada võimalikult lahti rääkida.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Paistab, et mitte. Sel juhul on pressikonverents lõppenud.

Lõpp