Valitsuse 2.02.2012 istungi kommenteeritud päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 02.02.2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: Rainer Laurits 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud justiitsminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ja välisminister Urmas Paet. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. "Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni ning viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Eelnõu sätestab võrreldes kehtiva õigusega kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt seda ei ole.

Eelnõuga täpsustatakse jälitustoimingu tegemise aluseid ning luuakse ammendav kuritegude kataloog jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude kohta. Lisaks määratletakse isikute ring, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid.

Lisaks täpsustub isikute jälitustoimingute tegemisest teavitamise ja teavitamata jätmise regulatsioon ning teavitamata jätmise üle nähakse ette täiendav kohtu järelevalve. Muutub ka jälitustoimingutega seonduvate kaebuste esitamise ja läbivaatamise kord, luues võimaluse kaebusi esitada riigikohtuni välja. Seega tagatakse paremini isikute põhiõiguste kaitse.

2. "Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on vähendada korduvkuritegevust. Muudatustega võimaldatakse süüdimõistetud isikutele vangistuse alternatiivina ravi. Selle tingimuseks on, et isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo.

Raviks peetakse muudatuste kohaselt narkomaanide sõltuvusravi varem vangistusega karistamata isikule, kes pani kuriteo toime narkomaania tõttu, ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes pani kuriteo toime seksuaalsuunitluse häire tõttu. Ravi pakkumine aitab kurjategijatel hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest, vähendab seksuaalkurjategijate sotsiaalset tõrjutust, kuna vangistuse asemel on võimalik jätkata töötamist, ning tagab nende sujuvama ülemineku ühiskonda.

Ravi hakatakse kohaldama ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena või vangistuse osalise asendamisena. Mõlemal juhul peab olema isikule karistuseks määratud kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Ravi kohaldamise vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek. Otsuse teeb kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine. Seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1. juuni 2013.

3. "Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga ratifitseeritakse osaliselt "Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta" sätted, mis käsitlevad õigust kutseõppele, sotsiaal- ja meditsiiniabi saamisele ning tulundustegevusega tegelemisele teiste lepingupoolte territooriumil. Täielikult ratifitseeritakse sätted, mis käsitlevad õigust väärikale kohtlemisele töökohal ning kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest.

Eelnõuga ratifitseeritakse ainult need harta sätted, milles Eestil on juba praegu meetmed nende õiguste täitmiseks. Eesti esitab viie-aastaste ajavahemike järel aruandeid Euroopa Nõukogule harta nende sätete kohta, mida ta ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Esimene aruanne esitati 2005. ja teine 2010. aastal. Riigikogu võttis harta ratifitseerimise seaduse vastu 2000. aastal. Eesti ratifitseeris harta 79 numereeritud sätet.

Täiendavate kohustuste võtmine tagab Eesti elanike õiguste täiendava kaitse ning annab tunnistust Eesti sotsiaalvaldkonna arengust viimase kümne aasta jooksul ning toob kaasa positiivset rahvusvahelist tähelepanu. Kümne aasta jooksul on Eestis vastu võetud mitmeid seadusi, mis tagavad sotsiaalse kaitse kõrgemal tasemel, kui see harta ratifitseerimise ajal oli. Vastu on võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus, täiendatud on sotsiaalhoolekande seadust, ühinetud on Euroopa sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ning selle protokolliga, samuti on arendatud tööturuteenuseid.

4. Arvamuse andmine "Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (171 SE) kohta

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud eelnõu eesmärk on tagada Eesti Töötukassa tegevuse nõuetekohane jätkumine sellises olukorras, kus töötukassa nõukogu on muutunud otsustusvõimetuks.

Eelnõuga muudetakse seni töötukassa nõukogu ainupädevusse kuuluvate otsuste tegemise korda. Valitsus saab teisese otsustusõiguse töötukassa eelarve kinnitamisel ning juhatuse liikmete ametisse nimetamisel ja tagasikutsumisel. Valitsuse otsustusõigus tekib vaid olukorras, kus nõukogu ei ole nimetatud otsuseid nõuetekohaselt ise vastu võtnud.

Töötukassa juhatuse liikmete ametissenimetamise ja tagasikutsumise õigus läheb valitsusele juhul, kui juhatuse liikme puudumise või õigusvastase tegevuse tõttu on oluliselt takistatud töötukassa tegevus. Töötukassa eelarve kinnitamise õigus läheb valitsusele pärast nõukogule seaduses sätestatud kinnitamistähtaja möödumist.

Eelnõu täpsustab ka töötukassa õigust eelarve puudumisel kulude tegemiseks. Kehtiv seadus reguleerib töötukassa õigust teha kulusid vaid juhul, kui töötukassa eelarve puudumise põhjuseks on viivitus riigieelarve vastuvõtmisel. Eelnõu laiendab töötukassa kulude tegemist kõigile eelarve puudumise olukordadele sõltumata olukorra põhjustanud asjaolust. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada.

5. "Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010" täitmise lõpparuanne

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: aruanne

Välisminister esitab ülevaate Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava alaeesmärkide ja nende meetmete raames elluviidud tegevustest ja nendeks kasutatud vahenditest 2006.–2010. aastal. Nendel aastatel kasvas Eesti suutlikkus anda humanitaarabi, suurenesid nii rahaeraldised kui ka oskused.

Arengukava prioriteetsete sihtriikide valikut võib üldiselt pidada õigustatuks, sest lisaks arengukoostöö vajadustele ja võimalustele on nende vastu püsinud ka pikemaajalisem poliitiline huvi. Eesti kahepoolse arengukoostöö esmasteks sihtriikideks olid Afganistan, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Mitteprioriteetsetest sihtriikidest rakendati arengukoostöö projekte ka Valgevenes, Lõuna-Kaukaasia, Lääne-Balkani ja Kesk-Aasia riikides ning mujal.

Arengukava perioodi rahastamist mõjutas 2008. aasta majanduslangus ja riigieelarve kärbetest tingitud järsk vahendite vähenemine. Ajavahemikul 2006–2010 Eesti ametlik arenguabi küll suurenes – 0,09 protsenti 2006. aastal, 0,08 protsenti 2007. aastal, 0,1 protsenti kogurahvatulust (KRT) 2008-2010. aastal – kuid ometi ei saavutanud see algselt planeeritud eesmärki jõuda 0,17 protsendini KRTst. Selle eesmärgini soovib Eesti jõuda vähemalt järgmise arengukava rakendamise perioodi lõpuks ehk 2015. aastaks.

6. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 135 „Kutselise kalapüügi võimalused 2012. aastaks“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus 2012. aastal. Lubatud saak kehtestatakse tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusest ning Eesti ja Venemaa valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjoni otsusest.

Euroopa Liidu nõukogu määrusega on Eesti selle aasta räimepüügi kogumaht 22 930 tonni, millest võib Liivi lahes püüda 14 120 tonni. Kilupüügi kogumahuks kehtestati 25 800 tonni. Tursapüügi kogumaht on kokku 1 725 tonni, millest Läänemere idaosas võib püüda 1 519 tonni ja lääneosas 206 tonni. Lõhet võivad Eesti kalurid püüda 4 162 isendit.

Kalavarude olukorrast lähtudes suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves Eestile eraldatud koha, latika, haugi ja rääbise kvoodid. Vastavalt kalapüügikomisjonis kokku lepitule suurendatakse Peipsi järve püügivõimalusi – lubatud püügivahendite hulka lisatakse rääbise püügiks kasutatav kastmõrd ehk seisevnoot.

7. Volitatud asutuste määramine kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamiseks

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga määratakse rakendusasutused, mis hakkavad tegelema kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste karistamise ja asjakohase punktisüsteemi rakendamisega.

Eelnõu kohaselt määratakse keskkonnainspektsioon asutuseks, kes peab arvestust kõigi ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste kohta ning määrab tõsiste rikkumiste eest antavaid punkte ja teeb punktide määramise otsuseid. Keskkonnainspektsioon peab ka tõsiste rikkumiste punktisüsteemi arvestust ja teavitab kalalaevade riikliku registri vastutavat töötlejat ehk põllumajandusministeeriumi kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktidest.

Põllumajandusministeerium peab arvestust ja teeb otsuseid kalalaevatunnistuse kohta ning edastab asjakohase teabe kalalaevatunnistuse omanikule.

Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele kohaldavad liikmesriigid kalapüügialaste tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi, mille alusel saab kalalaevatunnistuse omanik asjakohaseid punkte ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest. Tõsiste rikkumiste eest antavate punktide arv määratakse kalalaevatunnistuse omanikule. Punktisüsteem on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2012. a.

8. Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2000. a määruse nr 70 "Tsiviilõhusõidukite märgistamise kord" muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on koostatud seoses vajadusega täiendada kehtivat määrust selliselt, et see võimaldaks erandi tegemist õhusõidukitele tunnuste märkimisel.

Kehtiva määruse kohaselt kantakse tunnused (riigi tunnus „ES“ ja täheline või numbriline täiendus) jäigatiivalistest õhusõidukitest monoplaani vasaku pooltiiva alumisele küljele ning biplaanil alumise vasaku pooltiiva alumisele küljele. Kerele või kiilule kantavad tunnused peavad olema vähemalt 300 mm kõrgused.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse erand, mille kohaselt võib tunnuse tiibadele kandmata jätta või kerele ja kiilule kantavad tunnused teha madalamad, kui tegu on õhusõidukiga, mis on määratletud Euroopa Liidu tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirjade lisas (näiteks ajaloolised õhusõidukid; õhusõidukid, mis on projekteeritud või ümber ehitatud uurimus-, katse- või teaduseesmärkidel; õhusõidukid, millest vähemalt 51 protsenti on ehitatud amatööride poolt enda tarbeks). Muudatus ei mõjuta lennuohutust. Nimetatud õhusõidukeid võib kasutada ainult Eestis ja välisriigis vajavad nad eriluba.

9. Välisabi sildfinantseerimine (projekt „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources”)

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 77 041 eurot Eesti Meremuuseumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources” ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärk on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis on ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annab nii sukeldujatele kui ka mitte-sukeldujatele ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest. Projekt algas 1. mail 2010. aastal ja kestab 30. aprillini 2013. aastal.

10. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2011

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne

Rahandusminister annab istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest. Reservi vahendite paigutamisel lähtutakse reservi nõukogu poolt heakskiidetud konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine. Reservi vahendid on investeeritud madala krediidiriskiga valitsuste ja krediidiasutuste võlakirjadesse.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.

11. Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest

Esitajad: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus eriliste teenete eest ühele isikule.

Vastavalt kodakondsuse seadusele võib eriliste teenete eest anda Eesti kodakondsuse mitte rohkem kui kümnele isikule aastas. 2012. aastal ei ole antud Eesti kodakondsust eriliste teenete eest ühelegi isikule. Vastavalt kodakondsuse seadusele loetakse erilisteks teeneteks saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.

12. Diplomaatilise passi andmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Rando Kruusmaale seoses vajadusega osaleda sagedasti Venemaa Föderatsioonis toimuvatel üritustel. Eelnõuga antakse Rando Kruusmaale diplomaatiline pass kehtivusajaga kolm aastat alates korralduse jõustumisest.

13. Ülevaade 2011. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja ÜRO inimõiguste komiteele Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: ülevaade

Ülevaates käsitletakse individuaalkaebusi, mis esitati 2011. aastal Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ÜRO inimõiguste komiteele ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti ja selle lisaprotokolli alusel.

2011. aastal registreeris Euroopa Inimõiguste Kohus 346 uut kaebust, mis esitati Eesti Vabariigi vastu. Vastuvõetamatuks tunnistati 229 kaebust ning tehti kolm sisulist otsust. Võrdluseks võib tuua, et 2010. aastal esitati Eesti Vabariigi vastu 265 kaebust, vastuvõetamatuks tunnistati 183 kaebust ja tehti kaks sisulist otsust.

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler

Eesti seisukohad kehtestatakse Euroopa Liidu programmi „Kodanike Euroopa 2014–2020“ kohta, mille eesmärk on tugevdada ajaloolist mälu ja muuta kodanikuorganisatsioonid võimekamaks, et suurendada kodanike osalust Euroopa Liidu tasandil.

Programm on osa Euroopa Liidu 2014–2020 finantsraamistikust ning selle kaudu on erinevatel Eesti organisatsioonidel võimalik aidata kaasa kodanikuosaluse tõhustamisele ning kodanike teadlikkuse tõstmisele Euroopa Liiduga seotud teemades.
Regionaalminister teeb ettepaneku eelnõu toetada ning sätestada toetusmeetmetele võimalikult väike omafinantseerimise määr.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, eelnõu suhtes

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Euroopa Komisjoni algatuse eesmärk on parandada valmisolekut piiriülestest terviseohtudest põhjustatud kriisideks. Selleks soovitakse laiendada 1998. aastal loodud nakkushaiguste epidemioloogilise seire süsteemi kõigile terviseohtudele, mida põhjustavad bioloogilised ja keemilised mõjurid või keskkond. Eelnõu näeb ette võimaluse tunnistada olukord Euroopa Liidu tasandi hädaolukorraks juhul, kui vaktsiinidega ärahoitav või ravimitega ravitav eluohtlik haigus Euroopas kiirelt levib ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei ole veel välja kuulutanud hädaolukorda. Eelnõu eesmärk on anda uutele ravimitele kiiremini luba või muuta ravimi kasutamise näidustust. Samuti näeb eelnõu ette terviseohutuse komitee rolli suurendamist piiriüleste terviseohtude vastu võitlemise paremaks koordineerimiseks.

Sotsiaalminister teeb ettepaneku toetada põhimõtteliselt algatust, mis tagab liikmesriikide parema valmisoleku tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ning kooskõlastatud reageerimise ilmnenud terviseohu korral. Samas peaks riiklike valmisolekuplaanide kehtestamise ja uuendamise protsess olema liikmesriikide pädevuses ning konsulteerimise nõude asemel piisab liikmesriikide vahelisest infovahetusest, mida koordineerib komisjon. Sotsiaalminister teeb ettepaneku mitte toetada eelnõu seda osa, mis volitab komisjoni rakendama ajutiselt rahvatervisealaseid meetmeid, mida liikmesriigid peavad täitma. Kohustuslike meetmete asemel tuleks koostöös liikmesriikidega töötada välja soovituslikud juhised. Eesti toetab eelnõuga õigusliku aluse loomist ravimite või muude meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete läbiviimiseks huvitatud liikmesriikide poolt.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks“, eelnõu kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu on osa Euroopa Liidu finantsraamistikust 2014–2020. Programmi „Erasmus kõigi jaoks” koondatakse kõik senised Euroopa Liidu hariduse-, noorte- ja spordivaldkonna programmid ning seega asendab üks programm seitset olemasolevat. Programmide koondamine muudab programmid tõhusamaks, lihtsustab toetuste taotlemist ning vähendab senist killustatust ja teemade dubleerimist.

Programmi eelnõu on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisega. Komisjon soovitab suurendada eelarvet praeguse eelarvega võrreldes ligi 70% ning eraldada aastatel 2014–2020 uuele programmile 19 miljardilt eurot.

Programmi kaudu toetatakse peamiselt kolme liiki meetmeid:
1) õpirändevõimalused üksikisikutele nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides;
2) koostöö haridusasutuste, noorteühingute ja noorsootööasutuste, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike asutuste ning valitsusväliste organisatsioonide vahel;
3) toetus liikmesriikides tehtavatele reformidele haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks ning innovatsiooni, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamiseks.

Eesti toetab Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammide ümberkujundamist paindlikumaks ja kuluefektiivsemaks koondprogrammiks. Kuigi programm võimaldab rahvusvahelist koostööd praegusest oluliselt suuremas mahus ning aitab kaasa Euroopa Liidu õpirände sihttasemete saavutamisele kõrghariduses ja kutsehariduses, on Eesti seisukohal, et üldhariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnad ei ole eelnõus piisavalt käsitletud.

4) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu osas, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) eesmärk on tugevdada kontrolli Schengeni riikide välispiiridel ning luua operatiivinformatsiooni vahetamise süsteem, mis võimaldab tõkestada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu, säästa Euroopa Liidu merealadel inimelusid ning tugevdada sisejulgeolekut, sh võitlust piiriülese kuritegevusega. Uue süsteemi kasutusele võtmine võimaldab liikmesriikidel ja FRONTEX’il vahetada välispiiridel toimuva kohta regulaarselt ja süstemaatiliselt infot, mis muudab koostöö senisega võrreldes oluliselt tõhusamaks.

Siseminister teeb ettepaneku määruse eelnõu üldiselt toetada, kuid peab vajalikuks määruse ulatuse laiendamist ka maismaa- ja merepiiri piiripunktidele ning lennujaama piiripunktidele. Eesti toetab välispiiril erineva mõjutasemega piirilõikude kehtestamist ja mõjutasemest lähtuvalt nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) reageerimiskohustuse kindlaksmääramist. Eesti peab vajalikuks lisada eelnõusse mõjutasemete määramise kriteeriumid, mõisted ning meetodid, et anda liikmesriikidele selge ülevaade mõjutasemete määramise alustest. Samuti peab Eesti vajalikuks sätestada protseduurireeglid FRONTEXi ja liikmesriikide vaheliste konsultatsioonide kohta, mille raames määratakse kindlaks välispiiri tähtsusastmed.

5) Eesti seisukohad riskikapitali- ja sotsiaalettevõtlusfondi määruste eelnõude kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Euroopa Komisjoni soovib luua riski- ja sotsiaalettevõtlusfondide ühtse õigusliku raamistiku, et aidata ettevõtjatel kapitaliturgudelt fondide kaudu paremini raha kaasata. Euroopa Komisjon on välja töötanud kaks fondide määruse eelnõu, millega soovitakse:

- Luua paindlik õiguslik raamistik raha soovijate ehk ettevõtete ja raha pakkujate ehk investorite kokkuviimiseks fondide kaudu. Kapitaliturgudelt raha kaasamine on vajalik alternatiiv raha laenamisele pankadelt. Ettevõtete rahastamisvõimaluste avardamine aitab oluliselt kaasa majanduskeskkonna elavdamisele.
- Võimaldada määruste tingimustele vastavaid fonde turustada piiranguteta kõikides liikmesriikides. Üheks olulisemaks määruste tingimuseks on, et fond peab investeerima suurema osa oma varadest kas väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse või positiivse sotsiaalse mõjuga ettevõtetesse.
- Luua ühtsed kvaliteedimärgid „Euroopa riskikapitalifond“ ja „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond“. Kvaliteedimärkide eesmärk on pakkuda investoritele ühtsetele kvaliteedistandarditele vastavat fonditoodet.
- Konkurentsivõime suurendamiseks kehtestada fondidele suhteliselt leebed organisatoorsed nõuded ja teabe avalikustamise kohustused. See on põhjendatav sellega, et fonde võib pakkuda vaid kutselistele investoritele, kes ei vaja jaeinvestoritega sarnast tugevat õiguslikku kaitset.

Rahandusminister teeb ettepaneku algatuse eesmärke üldjoontes toetada.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 10. veebruari 2012. a istungil

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu teemadeks on ühisaruanne Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku rakendamise kohta, haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas ning hariduse ja koolituse panus noorte töötuse vähendamisel.
Haridusest tööellu ülemineku toetamiseks tõstab Eesti esile karjääriteenuste arendamise vajalikkuse. Eesti peab oluliseks eelkõige ennetus- ja sekkumisprogramme, et vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu ning koolist väljalangevust. Eesti toetab ühisaruande vastuvõtmist.

16. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest

1) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. jaanuari 2012. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu arutas olukorda Süürias ja võttis vastu järeldused, milles nõukogu toetas Araabia Liiga tegevust ning selle otsust pikendada Süüria vaatlusmissiooni ühe kuu võrra. Samuti rõhutati opositsiooniga koostöö vajalikkust.

Nõukogu arutas Iraani tuumaprogrammi arenguid ning võttis vastu järeldused.

Veel arutati Serbia ja Kosovo suhete olukorda, eriti Belgradi ja Priština vahelise dialoogi arenguid ning seal saavutatud kokkulepete ellurakendamist, valmistades ette veebruaris toimuvat üldasjade nõukogu ja märtsis toimuvat Euroopa Ülemkogu, millelt oodatakse Serbiale Euroopa Liidu kandidaadisaatuse andmist.

Nõukogu arutas halvenevat poliitilist ja inimõiguste olukorda Valgevenes, Euroopa Liidu piiravaid meetmeid selle riigi suhtes ning võttis vastu otsuse laiendada sanktsioonide kehtestamise kriteeriume.

Piiratud istungil lõunalauas oli kõne all Lähis-Ida rahuprotsessi arengud ning lühidalt olukorda Egiptuses ja Marokos.

Arutati ka viimaseid sisepoliitilisi arenguid Birmas/Myanmaris. Infopunkti raames räägiti lühidalt usuvabadusest Nigeerias, kus viidati vajadusele töötada välja kriitilises olukorras olevatele kogukondadele otsesed toetusmeetmed. Samuti rõhutati vajadust üle vaadata Euroopa Liidu inimõiguste poliitika.

2) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. jaanuari 2012. a istungist

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Nõukogus jätkusid arutelud põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse üle, mis on ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi osa. Eesistujariik oli arvamuse vahetuse aluseks ette valmistanud küsimustiku ja arutelud keskendusid sellistele teemadele, nagu mil määral võetakse kavandatavate erakorraliste meetmete puhul arvesse turuhäireid ja kriisiolukordi ning kuidas hinnatakse kavandatavaid meetmeid, mille eesmärk on konkurentsivõimelisem ja hästitoimiv toiduainete tarne ahel.

Põllumajandusvolinik Dacian Ciolose hinnangul on komisjonil vaja võimalust kiirelt reageerida turuhäiretele või kriisidele. Komisjon planeerib turvavõrgustikku tõhustada ja pöörata tähelepanu eeskätt riskialtimatele sektoritele. Samuti planeerib komisjon laiendada erakorraliste meetmete kohaldamisala. Uues eelarveraamistikus on loodud eraldi põllumajanduse kriisireserv, kui ühise põllumajanduspoliitika I sammas ei suuda kriisidega enam toime tulla.

Kõik liikmesriigid pidasid erakorraliste meetmete paketti üldjoontes piisavaks, kuid rõhutasid, et kõiki meetmeid peaks saama kiirelt kasutada. Enamik riike pidas oluliseks tootjate läbirääkimisjõu suurendamist tarneahelas, kuid tootjaorganisatsioonide kohustusliku tunnustamise osas olid paljud skeptilised.

Ühise põllumajanduspoliitika reformipakett on taas ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu päevakavas märtsis, kus keskendutakse otsetoetustele ja lihtsustamisele.

3) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 27. jaanuari 2012. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogu peateema oli taas Euroopa Liidu järgmine finantsraamistik (2014-2020). Arutelu keskendus liikmesriikide prioriteetidele finantsraamistiku raames ja üldisele eelarve mahule.

Nõukogu käsitles ka põgusalt Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta kohtumise järelmeetmeid - energiatõhusust ja energiainfrastruktuuri käsitlevate komisjoni ettepanekud, Serbiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine, Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga liitumise üle otsustamine.

Lisaks tutvustas eesistuja oma järgmise 6 kuu tööprogrammi ja sissejuhatavalt märtsi Euroopa Ülemkogu päevakorras olevaid teemasid. Märtsi ülemkogu ettevalmistus on ka veebruaris toimuva üldasjade nõukogu päevakorras.

Muude küsimuste all andis Euroopa Komisjon Beneluxi riikide soovil ülevaate 17. jaanuaril 2012. a komisjoni algatatud rikkumismenetluste hetkeseisust Ungari suhtes seoses riigis läbiviidud põhiseaduslike muudatustega.

Samuti andis komisjon informatsiooni Euroopa kodanikualgatuse (ECI) rakendusprotsessi ettevalmistuse kohta. ECI direktiivi kohaldatakse alates 1. aprillist 2012. a ja sellega antakse miljonile Euroopa Liidu kodanikule kogutud allkirjade alusel õigus algatada seadusloome protsess mingil kindlal teemal.