Valitsuse 13.01.2011 istungi kommenteeritud päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 13. jaanuaril 2011. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Kersna 693 5720

Andrus Ansipi kõrval on homsest valitsuse pressikonverentsist palutud osa võtma rahandusminister Jürgen Ligi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

1. "Elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla EL nõukogu ülalpidamiskohustusi reguleeriva määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö küsimustes. Seadustesse lisatakse asjakohased viited.

EL nõukogu määrusega soovitakse määrata kindlaks ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga ning tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlust lahendada.

Samuti peab nõukogu määruse kohaselt liikmesriik aitama isikul esitada kohtusse avalduse elatise väljamõistmiseks, vajadusel tagama isiku esindamise kohtus ning ka kohtule esitatavate dokumentide tõlked jne. Seoses sellega täiendatakse riigi õigusabi seadust.

Keskasutuseks, kelle poole kõik rahvusvaheliste elatisvaidluste subjektid õigusabi saamiseks pöörduda võivad, määratakse justiitsministeerium. Ministeerium vahendab õigusabi avalduste esitamist kohtutele.

Kuna õigusabi (sh tõlkeabi) andmise kohustus laieneb, toob see kaasa ka õigusabi andmisega seonduva kulude kasvu. Lähtudes juhtumi keskmisest ajakulust ja hinnast ning prognoositavast juhtumite arvust suurenevad kulud riigi õigusabile 2012. aastal tõenäoliselt ca 40 300 euro võrra. 2011. aasta teiseks pooleks justiitsministeerium määrusega seonduvalt märkimisväärseid kulusid ei prognoosi, kuna 2011. aasta teisel poolel algatatud menetlustes antud õigusabi eest tasumine jääb valdavalt 2012. aastasse.

Määrusest tulenevad lisaülesanded tõstavad justiitsministeeriumi koormust 0,5 ametikoha võrra. 2012. aastal tuleb arvestada täiendava 0,5 ametikoha täitmiseks kogukulu aastas ca 9300 eurot.

Eelnõu planeeritud jõustumisaeg on 18. juuni 2011, mil jõustub nõukogu määrus.

2. "Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks" eelnõu

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ametiks. Uus nimi saab olema Riigi Infosüsteemide Amet (RIA).

Loodava ameti ülesanded on:

1) riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise järelvalve;

2) andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise seadustele vastavuse järelvalve;

3) infosüsteemide turvameetmete süsteemi ning riigi infosüsteemide haldussüsteemi välja töötamine, infosüsteemide andmevahetuskihi haldamine ja riigi infosüsteemi kui terviku arendamise korraldamine;

4) riigiasutuste vahelise andmeside arendamise ja haldamise korraldamine;

5) kõrge käideldavusega riigi infosüsteemi baasinfrastruktuuri tagavaid süsteemide haldamine;

6) Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidente käsitlemine;

7) riigiportaali „eesti.ee” pidamine;

8) ning riigi esindamine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja -projektides.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse need töötajad, kelle tööülesanded ei muutu ja kelle töökoht Riigi Infosüsteemi Ametis ei eelda avaliku võimu olemasolu, jätkavad töötamist alates 2011. aasta 1. juunist Riigi Infosüsteemi Ametis. Avaliku võimu volituseta töökohtadel töötamine toimub ka edaspidi töölepingu alusel ning selliseid töökohti seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega avaliku teenistuse ametikohtadeks ümber ei korraldata.

Nendele Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse asutuse ümberkorraldamisel sarnaste teenistusülesannetega avaliku teenistuse ametikohad, tehakse ettepanek asuda tema töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (893 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 893 SE on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Ester Tuiksoo eesmärgiga lubada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust lisaks metsatöödele ka talvistel teehooldustöödel. Muudatust soovitakse seetõttu, et põllumajandusmasinaid kasutatakse väikestes valdades tihti ka kinnituisanud teedel lumelükkamiseks.

Eelnõu autorid leiavad, et kuigi muudatuse jõustumise tulemusena vähenevad riigieelarve tulud, võimaldab operatiivsem teede sõidetavuse tagamine talvisel ajal abi paremat kättesaadavust hajaasutusega külades ning rasketes ilmastikuoludes normaalse elutegevuse jätkumist.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Muu hulgas märgib ministeerium, et ühe erakordselt lumerohke talve tõttu ei ole õige teha maksusüsteemis püsivaid muudatusi. Sellisel juhul kehtiks soodustus ka nende aastate osas, kus lund on vähe ning lumekoristuskulud madalad.

2) Arvamuse andmine "Maamaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (894 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 894 SE algatas Erakond Eestimaa Rohelised sooviga kompenseerida omavalitsusele maamaksust vabastatud maa eest saamata jäänud tulu riigieelarvest.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Muu hulgas märgib ministeerium, et eelnõu seletuskiri ei sisalda analüüsi, millistest allikatest saadud vahendite arvelt hakkab toimuma eelnõuga kavandatud saamata jäänud maamaksust tingitud tulupuudujäägi kompenseerimine kohalike omavalitsuste üksustele. Samuti puudub sisuliselt hinnang, millised on kavandatava muudatuse mõjud laiemalt

3) Arvamuse andmine "Vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu (895 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 895 SE on algatanud rahanduskomisjon eesmärgiga korrastada kütuseturul viimaste aastate jooksul kujunenud olukorda, kus kütusetehingutelt käibemaksu maksmata jätmine on muutunud väga levinuks. See kahjustab oluliselt seaduskuulekate ettevõtjate huve, kelle äritegevus ebaausas konkurentsiolukorras ei ole pikemaajaliselt võimalik. Üks tähtsamaid muudatusi on, et eelnõu kohaselt peab kütusemüüja majandustegevuse registris registreeringu saamiseks esitama maksu- ja tolliametile käibemaksu tagatise. Tagatise minimaalne suurus on eelnõu kohaselt 100 000 eurot.

Rahandusministeerium esitab eelnõu osas täiendusi ning teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

4) Arvamuse andmine "Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1' muutmise seaduse" eelnõu (896 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 896 SE algatas Riigikogu liige Mai Treial. Eelnõu kohaselt soovitakse põllumajandusmasinates lubada kasutada erimärgistusega kütust ka lumetõrje- ja lumekoristustöödel.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

5) Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (897 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 897 SE algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga kaotada erisoodustusmaks töötajale tehtavatelt tervise edendamise kuludelt.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium muu hulgas märgib, et kõnealusest maksusoodustusest saaksid kasu ainult töötavad inimesed, kelle tööandja nõustub selliseid kulusid hüvitama. Maksusoodustuse kulu kannaksid sisuliselt aga ülejäänud ühiskonnaliikmed, sest see halvendaks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimalusi luua üldkättesaadavaid tervise edendamise võimalusi, näiteks tasuta spordirajatisi või pakkuda tervishoiuteenuseid kõigile ravikindlustatud isikutele.

6) Arvamuse andmine "Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1' muutmise seaduse" eelnõu (898 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 898 SE algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon sooviga lubada valitsuse kriisikomisjoni, regionaalse kriisikomisjoni ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni otsusel erimärgistatud kütust kasutada põllumajanduslikus masinas juhul, kui see masin osaleb hädaolukorra likvideerimisel või päästetöödel.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

7) Arvamuse andmine "Riigikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (910 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Eelnõu 910 SE algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga kehtestada piirangud valimisreklaami kuludele ning sanktsioonid keelu rikkumise eest.

Eelnõu kohaselt võivad üksikkandidaadid ja erakonnad kulutada Riigikogu valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valimisreklaamiks kuni 300 000 eurot. Sama kehtib ka valimisliitudele kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.

Eelnõuga nähakse ka ette, et kui erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideeriv isik teeb lisaks erakonna või valimisliidu kampaania kuludele täiendavat reklaami, siis ei või need kulud ületada 3000 eurot.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, millest tulenevalt on ülalnimetatud piirsummad valitud. Samuti märgib ministeerium, et eelnõu algataja ei ole analüüsinud, kas erakonnale, valimisliidule ja üksikkandidaadile võrdsete piirmäärade kohaldamine tagab isikute võrdse kohtlemise olukorras, kus isikute kulutused ei pruugi olla võrreldavad. Ühtlasi jääb selgusetuks regulatsiooni tulemusliku järelevalve tagamine.

4. Täiendatud arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013“ ja selle rakendusplaani aastaks 2011 heakskiitmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Korralduse eelnõu

Arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ rakendusplaan aastaks 2011 kirjeldab kavandatud meetmeid ja tegevusi ettevõtluse edendamiseks Eestis. Kavandatavate tegevuste peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx. Vastavalt vajadusele kaasatakse täiendavalt teisi ettevõtlusalaste küsimustega tegelevaid organisatsioone. Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevuste kavandamisel langeb juhtiv roll justiitsministeeriumile.

Tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja EL struktuurifondidest. Rakendusplaani rahastamiseks on 2011. aastal kavandatud 86,5 miljonit eurot.

5. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2009. a määruse nr 2 “Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine” muutmine

Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Tüüp: Määruse eelnõu

Justiitsministri määruste kohaselt ühendatakse 2011. aasta 15. jaanuarist Harku Vangla ja Murru Vangla. Ühendatud vangla nimi on Harku ja Murru Vangla. Eelnõuga kehtestatakse ühendatud vanglas töötavate vanglaametnike ning riigiametnike palgamäärad.

Kuna ühendatud vanglas on palgamäärad madalamad kui Murru Vanglas, nähakse eelnõus ette palgamäärade kohaldamise erisus. Määruse rakendumise hetkel Murru Vanglas töötavatele isikutele, kes jätkavad teenistust ühendatud vanglas, palgamäärad ei muutu.

Eelnõuga ühtlustatakse ka vanglaametnikele makstava väljateenitud aastate tasu arvutamise korda.

Määrust soovitakse rakendada 2011.aasta 15.jaanuarist.

6. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määruse nr 78 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt täpsustatakse füüsilise isiku autentimisel aktsepteeritavate sertifikaatide regulatsiooni ning muudetakse autentimisele kehtestatud rakendussätte tähtaega ja sisu.

Vastavalt avaliku teabe seadusele toimub kogu andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel X-tee kaudu. Eelnõu kohaselt autenditakse füüsiline isik Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi tunnustatud sertifikaadiga X-tee osalisest teenuse kasutaja või teenuse vahendaja infosüsteemis. Autentimiseks kasutatav sertifikaat peab vastama digitaalallkirja seaduses sertifikaatidele ja sertifikaadiga seotud teenustele esitatud nõuetele.

Internetipankade autentimissüsteeme lubatakse jätkuvalt kasutada seni, kuni hakatakse välja andma digitaalseid isikutunnistusi ka välismaalastele. See tagab paindliku ülemineku autentimisele X-tee sertifitseerimiskeskuse poolt väljastatud sertifikaadi põhjal. Kuigi kehtiva määruse kohaselt oli füüsilise isiku autentimine internetipankade kaudu lubatud kuni 31. detsembrini 2009, kasutatakse seda praktikas tänaseni, eriti E-Äriregistri, E-Kinnistusraamatu ning Ametlike Teadaannete e-keskkonna kasutamisel.

7. Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate teadus- ja arenduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Määruse eelnõu

Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud valitsuse 18. juuni 2002 määrus nr 196 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate horisontaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“ kaotas kehtivuse 31.12.2010. Seetõttu on vajalik kehtestada uus samasisuline valitsuse määrus.

Ettevõtete vahelised teadus- ja arenduskokkulepped on nii vormilt kui ulatuselt erinevad, hõlmates kokkuleppeid alates ühistest allhangetest kuni koostööni olemasoleva tehnoloogia täiustamisel või ka täiesti uute kaupade uurimisel, väljatöötamisel ja turustamisel. Täna kehtiv teadus- ja arenduskokkulepetele kohalduv grupierand pärineb aastast 2002. Võrreldes kehtiva määrusega on olulisemaks täienduseks tasustatava teadus- ja arendustegevuse hõlmamine grupierandiga, analoogselt tavapäraste teadus- ja arenduskokkulepetega. Tasustatav ehk rahastatav teadus- ja arendustegevus on teadus- ja arendustegevus, mille puhul üks kokkuleppe pool finantseerib teise kokkuleppe poole poolt teadus- ja arendustegevuse teostamist.

Oma materiaalses osas toetuvad Eesti siseriiklikud grupierandi määrused Euroopa Komisjoni vastavatele määrustele, mis on liikmesriikidele Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade rakendamisel otsekohalduvad.

Eelnõu kohaselt kehtib määrus kuni 31. detsembrini 2022.

8. Statistikanõukogu töökord

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kehtestada statistikanõukogu töökord, mis sätestab nõukogu tegevuse korraldamise põhimõtted, et tagada riikliku statistika seadusega statistikanõukogule pandud ülesannete täitmine.

Nõukogu töövorm on koosolek, mida võib korraldada ka elektroonselt. Nõukogu teenindab eelnõu kohaselt Statistikaamet tagades koosolekute läbiviimise ja nende protokollimise. Nõukogu teenindamisega seotud kulude katmise tagab Statistikaamet selleks ette nähtud vahenditest.

9. Vabariigi Valitsuse reglement

Esitaja: riigisekretär Heiki Loot

Tüüp: Määruse eelnõu

Senine valitsuse reglement on kehtestatud 1996. aastal ning on praeguseks oma sisult vananenud.

Valitsuse uus reglement on suunatud senisest enam valitsuse liikmetele ja valitsuse otsustusprotsessis osalevatele tippametnikele ning selles alusdokumendis võetakse arvesse väljakujunenud head tava valitsuse töös.

Eelnõuga ei esitata põhimõttelisi suuri muudatusi võrreldes senikehtinud määrusega. Valitsuse reglement muudetakse lihtsamaks ja selgemaks, näiteks jäetakse sellest välja sätted, mis sisalduvad teistes õigusaktides.

Eelnõuga sätestatakse selgemalt koostöö ja kaasamise põhimõtted. Samuti nähakse ette alus kaasamise hea tava valitsuse tasemel kinnitamiseks. Reglemendis sätestatakse, et sisuliste eelnõude, näiteks seaduseelnõude, arengukavade, EL seisukohtade osas, tuleb hinnata mõjusid vastavalt valitsuse kinnitatavale metoodikale.

Uudsena sätestab eelnõu eriarvamuste lahendamise astmelise korra. Kõigepealt peavad eriarvamused püüdma lahendada ametnikud, edasi kantslerid ja seejärel ministrid. Selgelt poliitilise iseloomuga probleeme suunatakse ka tulevikus otse valitsuskabineti nõupidamisele.

Eelnõus sätestatakse selge alus kabinetinõupidamiste ja valitsuse telefoniistungite pidamiseks, samuti kantslerite nõupidamiseks ja EL koordinatsioonikogu tööks.

Ühtlasi luuakse alus valitsuse määruste andmiseks elektroonilises vormis.

Määrus jõustub 1. veebruaril 2011.

10. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määruse nr 20 "Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord" muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalseid maksumusi inkontinentsitoodete (erinevad ühekordsed mähkmed, võrkpüksid jms) kulu võrra. Kuna nende toodete kasutamise tõttu vajavad isikud ka naha kaitse- ja puhastamise vahendeid, lisatakse maksimaalsete maksumuste hulka ka nende vahendite kulukomponent. Peamiselt vajavad neid vahendeid hooldekodudes elavad sügava liitpuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on väga kõrge.

Määrusega lahendatakse vastuolu nende vahendite soetamise rahastamist käsitlevate õigusaktide vahel ja nähakse üheselt ette rahastamine riigieelarvest. Määruse rakendamiseks kulub riigieelarvest aastas 247 984 eurot. Need vahendid on sotsiaalkindlustusametile 2011. aastaks ette nähtud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.

Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2011.

11. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 "Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord" muutmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et välisministeerium või lähetajaministeerium tasub välislähetuses oleva ametniku eluruumi üüri 100 protsendi ulatuses ilma teenistujale omaosaluse nõude kehtestamiseta, kindlaksmääratud elamispinna suuruseni.

Selline lähenemine on teenistuja suhtes õiglasem, välistades asukohariikide erinevast kinnisvaraturu olukorrast, üüri suurusest ja üürimakse tasumise tähtaegadest kaasnevaid erisusi.

12. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2011. aastal

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt jaotatakse 2011. aasta riigieelarves avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud 12 654 506 eurot omavalitsusüksuste kaupa vastavalt korralduse lisale.

Kohalike teede hoiuks 2011. aastal ette nähtud raha jaotatakse omavalitsusüksuste vahel kohalike teede pikkuse alusel lähtudes järgmistest koefitsientidest: kohalik maantee koefitsiendiga 1,0 ning tänav koefitsiendiga 5.

Eelnõu kohaselt eraldatakse ka lisaraha Kagu-Eesti piiriäärsete alade kohalike teede ehitamiseks ja remondiks seitsmele vallale (Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora), 63 912 eurot igale vallale. Samuti eraldatakse Piirissaare vallale täiendavalt 4 477 eurot liiklemise korraldamiseks saare ja mandri vahel.

13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri nimetamine uueks tähtajaks

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Marika Priske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleriks uueks tähtajaks alates 27. jaanuarist 2011. a kuni 26. jaanuarini 2016.

Marika Priske töötas alates 20. märtsist 2000. a majandusministeeriumi kantslerina. Alates majandusministeeriumi ning teede- ja sideministeeriumi ühendamisest (1. novembrist 2002. a) on Marika Priske olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.

14. Statistikaameti 2011.–2015. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Riikliku statistika seaduse alusel koostatakse igal aastal järgnevaks viieks aastaks statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest või rahvusvahelisest statistika vajadusest.

Statistikatööd on grupeeritud järgmiselt:

• põhistatistika - iga-aastased statistikatööd, mille kohta avaldatakse igal aastal ka andmed;

• ebaregulaarne statistika - pikema perspektiiviga tööd, mille väljund avaldatakse tsükliliselt;

• statistika arendus - uued väljatöötamisel olevad statistikatööd, mille väljund on alles kujundamisel;

• statistiline analüüs - statistikatööd, mille väljundiks on, kas artiklite kogumik, paber- või e-väljaanne;

• statistilised registrid- ilma tarbijale nähtava väljundita pidev töö uuringute ettevalmistamiseks ja valimite võtmiseks.

2011. aastal on statistikatööde maksumus kokku 12,4 miljonit eurot, sh põhistatistika 4 miljonit, ebaregulaarne statistika 6 miljonit, arendustööd 2 miljonit, statistiline analüüs 0,3 miljonit ja statistiliste registrite haldamine 0,1 miljonit eurot. Perioodi 2012–2015 statistikatööde maksumuste prognoosimisel on arvestatud riigi eelarvestrateegia 2011–2014 koostamise lähtealustes toodud põhimõtetega, mille järgi kulude maht ei ületaks 2010. aasta eelarves kavandatud mahtusid.

15. Statistikanõukogu moodustamine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse statistikanõukogu ja kinnitatakse selle koosseis. Eelnõu koostamisel on rahandusministeerium lähtunud ministeeriumide, ülikoolide ja teiste institutsioonide ettepanekutest.

1. augustil 2010 jõustunud uue riikliku statistika seaduse alusel moodustatakse esmakordselt Eestis statistikanõukogu, mis on riikliku statistika tegemisega seotud nõuandev organ. Nõukogu eesmärk on nõustamise ja arvamuse avaldamise kaudu anda panus riikliku statistika tegemise eesmärkide täitmisse. Nõukogu iga koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat. Statistikanõukogu liikmetele nõukogu töös osalemise eest tasu ei maksta.

Statistikanõukogul on 13 liiget: statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindajad ning lisaks neli liiget riikliku statistika tarbijate ja andmeesitajate esindajate ning kuus ekspertide seast.

Ettepaneku tarbijate ja andmeesitajate esindajate nimetamiseks tegi rahandusminister haridus- ja teadusministeeriumile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööandjate Keskliidule ja Tartu Ülikoolile.

Valdkondlike ekspertide nimetamiseks tegi rahandusminister ettepaneku Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, sotsiaalministeeriumile, keskkonnaministeeriumile ning põllumajandusministeeriumile.

Statistikanõukogu teenindamisega seotud kulud katab statistikaamet talle riigieelarvest eraldatud vahenditest.

16. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri” muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt täiendatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kahe usulise ühendusega.

Nimekirja kantakse 2010. aasta lõpus registreeritud järgmised usulised ühendused:

1) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mustamäe Maarja Magdaleena Kogudus, registreeritud 29.12.2010;

2) Maausuliste Viru Koda, registreeritud 22.12.2010.

Tulumaksuseaduses näeb ette, et 31. detsembri 2010. a seisuga usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilised isikud lisatakse nimekirja alates 1. jaanuarist 2011 ilma selleks taotlust esitamata. Valitsuse 23. detsembri 2010. a istungil otsustati kanda nimekirja 570 usulist ühendust. Käesoleva eelnõu kohaselt nimekirja lisatavad usulised ühendused aga registreeriti sellest hiljem, mistõttu kantakse nad nimekirja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2011.

17. 2011. aasta sisserände piirarvu kehtestamine

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2011. aasta sisserände piirarvuks 1008, mis on mis on 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast.

Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 1. detsembri 2010. a seisuga moodustas Eesti alalise elanikkonna 1 343 601 inimest. 0,075% sellest on 1007,7.

Aastaks 2010 kehtestati sisserände piirarvuks 1009, mis oli sarnaselt 2008. ja 2009. aastaga 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu täituvus 2010. aastal oli 829, ehk kasutamata jäi arv 180 isiku võrra.

Korraldust rakendatakse 1. jaanuarist 2011.

18. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule. Eelnõus nimetatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Talle antakse Eesti kodakondsuse tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Eelnõude kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest kokku kolmele isikule, kes ei vasta kodakondsuse saamise tingimustele.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide suhtes

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu lühikeseks müügi määruse eelnõu ja börsiväliste tuletisinstrumentide määruse eelnõu suhtes

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Liidu Komisjon on välja töötanud kaks finantsturge reguleerivat Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruste eelnõu - lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta ning börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabe hoidlate kohta.

Nende üldine eesmärk on muuta finantsturge läbipaistvamaks, suurendada finantsstabiilsust ja vähendada võimalikke riske.

Väärtpaberite lühiseks müügi määruse eelnõuga kohustatakse avaldama infot lühikeseks müügi tehingute kohta ja seda ka detailsemal kujul järelevalveasutustele edastama. Samuti antakse järelevalveasutustele õigused piirata või keelata ajutiselt lühikeseks müügi tehingud ning kohustatakse avaldama infot riigivõlakirjadega seotud krediidiriski vahetustehingute kohta.

Börsiväliste tuletisinstrumentide määruse eelnõuga sätestatakse põhimõte, mille kohaselt peavad finantsinstitutsioonid ja muud juriidilised isikud börsivälised tuletistehingud kohustuslikus korras arveldama läbi ELis tegevusloa saanud keskse vastaspoole. Samuti kohustatakse börsivälistest tuletistehingutest raporteerima selle jaoks eraldi moodustatud registrit ja sätestatakse tegevusloa, kapitali- ja muud usaldusväärsuse nõuded kesksete vastaspoolte jaoks.

Eesti seisukohast on ülalnimetatud määruste eelnõud üldiselt vastuvõetavad.

2) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020 aastaks“ suhtes

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta esitati liikmesriikidele 18. novembril 2010. aastal. Teatises tõdetakse, et kuigi ÜPP peaeesmärgid, mis on sätestatud ELi aluslepingutes, on aastate vältel samaks jäänud, on ÜPP edasi arenenud ning vajab edasisi muudatusi, et lahendada mitmeid uusi probleeme.

Teatis sõnastab peamised tulevase ÜPP eesmärgid, pakub välja võimalikud vahendid nende eesmärkide saavutamiseks ning esitab kolm võimalikku stsenaariumit tuleviku ÜPP-ks. Teatises välja toodud kolm üldist poliitilist stsenaariumi on esitatud võimalike soovituslike variantidena, mille mõju analüüsitakse enne lõpliku otsuse langetamist ning mille elemente võidakse kasutada seadusandlike ettepanekute koostamisel.

Kuna tegemist on teatisega, mis on poliitilisi suuniseid andev dokument, mille osas toimuvad institutsionaalsed arutelud ning mille osas nõukogu järelduste heakskiitmisel peaks selguma nõukogu visioon, ei ole sellest tulenevalt vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi. Teatis pakub välja üksnes üldised tulevikusuundumused. Hetkel ei ole teada, kas mineviku tootmismahtudel põhinev otsetoetuste süsteem kaob ning millised saavad olema võimalikud uued otsetoetuste maksmise kriteeriumid. Samuti ei ole teada järgmise finantsperioodi eelarve maht ja ÜPP osatähtsus selles. Seepärast on majanduslike kulude arvestus võimalik teha pärast finantsperspektiivi ning õigusaktide eelnõude esitamist.

3) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda aruande järeldused: ühtekuuluvuspoliitika tulevik“ suhtes

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) on panustanud oluliselt majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse ELis ning vähendanud majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi piirkondade vahel. Kuigi piirkondade väljavaated on paranenud, peab ÜKP senisest enam olema tulemustele orienteeritud ning toetama „Euroopa 2020“ strateegia eesmärkide saavutamist.

Komisjoni ettepanekud ÜKP tuleviku kohta katavad nelja valdkonda: ÜKP Euroopa lisandväärtuse tugevdamine (strateegiline kavandamine, vahendite koondamine, ÜKP tulemuslikkuse tõstmine tingimuste ja stiimulite kaudu, hindamine ja tulemused, uued finantsvahendid); juhtimise tugevdamine (territoriaalne mõõde, koostöö); tõhus ja lihtne rakendussüsteem (finantsjuhtimine, tulemuspõhisus, halduskoormuse vähendamine, finantsdistsipliin ja –kontroll); ÜKP struktuur.

Ettepanekute peamine eesmärk on suurendada ÜKP tulemuslikkust ja mõju, et toetada ELi piirkondade arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist. Konkreetsed ettepanekud ÜKP õigusraamistiku kohta esitab komisjon 2011. aasta suvel.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 18. jaanuari 2011. a istungil

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Kohtumisel on kavas mõttevahetus Ungari ELi eesistumise tööprogrammi üle; arutatakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamist Maltal; kuulatakse kokkuvõtet Eesti eurole üleminekust ning vahetatakse arvamusi komisjoni majanduskasvu analüüsi ja esialgsete riiklike reformikavade üle.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste ministrite 20. ja 21. jaanuari 2011. a mitteametlikul kohtumisel

Esitaja: siseminister Marko Pomerants

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesistuja on esitanud ministritele mitu aruteludokumenti. Arutelu nende üle toimub dokumentides esitatud küsimuste põhjal.

Esimeses dokumendis käsitletakse turvalisuse tagamise võimalusi integreeritud piirihalduse kaudu. Teises käsitletakse turvalisuse tagamise võimalusi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kaudu. Kolmas dokument puudutab sisejulgeolekuvaldkonna rahastamispõhimõtteid täna ja uue finantsraamistiku raames.