Rahvusvaheline valitsuskommunikatsioon

Me elame üleilmastumise ajastul. Nii nagu meie jälgime seda, mis toimub väljaspool Eesti piire nõnda jälgitakse ka meie toimetusi. Olgu selleks siis Eestit külastada kavatsev turist või ametlikku visiiti kavandav riik. Nii pakuvad huvi ka meie igapäevased tegevused Euroopa Liidu, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide – näiteks Maailma Toidu-organisatsioon - aktiivse liikmesriigina.

Välisajakirjanikega suhtleb iga valitsusasutus oma valdkonnas ise. Liikmesus Euroopa Liidus on kaotanud teravad piirid sise- ja välissuhtluse vahel, seda nii ministeeriumi igapäevatöös kui ka meediasuhetes. Kui ministeerium ajab oma valdkonna asja alates Euroopa Liidu töögrupist kuni ministrite nõukoguni, siis on tema ka välisajakirjanikele teema parim selgitaja. Iga ministeerium jälgib ka välismeediat oma haldusala osas, et operatiivselt parandada välisajakirjanduses ilmunud faktivead. Välisministeerium asub appi laiemate ja üldist huvi pakkuvate teemade jälgimisel.

Kriisiolukorra puhul korraldab kommunikatsiooni samuti ministeerium, kelle haldusalas kriis on puhkenud. Välisministeerium abistab kontaktandmete andmisega ning asub appi, kui kriis puudutab tema pädevust, näiteks konsulaarküsimusi. Välismaal puhkenud kriiside, mis puudutavad Eestit või Eesti kodanikke, korral korraldab kommunikatsiooni välisministeerium.

Oluline on valitsusasutuste valmisolek korraldada kommunikatsiooni ka võõrkeeltes nii suuliselt kui ka kirjalikult. Näiteks avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo kõik olulisemad pressiteated lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles.

Eesti tutvustamisel välismaal on aktiivne roll lisaks välisministeeriumile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS), Eesti Instituudil, kultuuriministeeriumil ning kultuuri- ja ettevõtlusorganisatsioonidel.

VÄLISMINISTEERIUM

Ministeeriumi pressi- ja infoosakond teeb rahvusvaheliselt kättesaadavaks Eesti välispoliitilisi eesmärke selgitava ja Eestit laiemalt tutvustava teabe. Välisministeerium korraldab Eestit tutvustavate infomaterjalide ja ülevaadete koostamist ning aitab kaasa Eestit tutvustavate kultuuriürituste korraldamisele.

Pressitalitus suhtleb välisajakirjanikega oma pädevuse piires. Pressitalitus tutvustab Eesti välispoliitikat ja selgitab selle eesmärke kodumaal ja välismaal; panustab välispoliitika kujundamisse ja elluviimisse ajakirjanduse ning avalikkusega suhtlemise osas; reageerib operatiivselt ajakirjanduses ilmunud faktivigadele; loob ja hoiab välisajakirjanike võrgustikku koos välisesindustes olevate pressiametnikega.

Eesti välisesindustes (Brüsselis, Moskvas, Washingtonis, Londonis, Pariisis ja Helsingis) töötavad pressiametnikud on asukohariigi ja sinna akrediteeritud ajakirjanike kontaktpunktiks kõigi Eesti valitsusasutustega. Välisministeeriumi pressikeskus akrediteerib püsivalt Eestit kajastavaid välisajakirjanikke. Akrediteeritud ajakirjanike kontaktandmed on avaldatud välisministeeriumi kodulehel. Välisministeeriumi rahvusvahelist pressikeskust, mis on varustatud tänapäevase sisseseadega, on vajadusel võimalik kasutada ka teistel valitsusasutustel.

Välisministeeriumi meediabüroo monitoorib ja analüüsib välisajakirjandust. Infobüroo koostab ja vahendab Eestit tutvustavaid materjale ning haldab ministeeriumi veebilehte. Kultuuribüroo abistab välisesindusi kultuuriürituste korraldamisel

EESTI RIIGI RAHVUSVAHELINE TURUNDUS

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) peamine roll riigi rahvusvahelises turunduses on Eesti kui reisisihi tutvustamine, Eesti ettevõtete toetamine välisriikides ning kõrget lisandväärtust loovate ja tehnoloogiasiiret soodustavate välisinvesteeringute kaasamine. EAS keskendub oma tegevustes Eesti majanduse ja ettevõtjate jaoks tähtsamatele sihtriikidele. EASil on välisesindajad Soomes, Rootsis, Venemaal, Ukrainas, Saksamaal, Suurbritannias, USA-s, Hiinas ja Jaapanis. Olulisemates sihtriikides korraldatakse koostöös partneritega regulaarselt reklaamikampaaniaid ja koostööseminare ning osaletakse messidel, samuti korraldatakse pidevalt välisajakirjanike visiite Eestisse.

EAS haldab ja arendab veebilehti www.visitestonia.com ja www.investinestonia.com.

EESTI INSTITUUT

Eesti Instituudi ülesandeks on levitada teadmisi Eesti ühiskonna, kultuuri ja hariduse kohta; tutvustada teistes riikides eesti kultuuri ning edendada kultuurisuhtlust Eesti ja muu maailma vahel ning toetada eesti keele ja eesti kultuuriga seonduva õpetamist väljaspool Eestit.

Instituut on aastate jooksul andnud välja Eestit tutvustavaid trükiseid; koostanud ja üles seadnud Eestit tutvustavaid veebilehekülgi; vastanud Eesti kohta esitatud küsimustele; korraldanud mitmekesise temaatikaga konverentse ja seminare; võtnud vastu ajakirjanikke, uurijaid ja õppejõude, tõlkijaid ja kirjanikke; korraldanud festivale ja näitusi; koostanud katalooge ja muid Eesti kultuuri tutvustavaid väljaandeid.

Kultuurivahetuse ja Eesti tutvustamise paremaks korraldamiseks on Eesti Instituut avanud neli filiaali välismaal: Soomes, Ungaris, Rootsis ja Prantsusmaal. Instituut saab oma tegevuseks toetust kultuuriministeeriumilt, erinevate projektide jaoks otsitakse sihtrahastust. Infomaterjalide väljaandmisel ja levitamisel on instituudi pikaaegseks partneriks välisministeerium; Eesti

paremaks tutvustamiseks on tehtud koostööd ka teiste asutustega avalikust, era- ja mittetulundussektorist.

KULTUURIESINDAJATE VÕRGUSTIK

Eesti välisesindustes töötavad kultuuriministeeriumi esitatud erialadiplomaadid – kultuuriesindajad, kes tutvustavad eesti kultuuri ning edendavad ja hoiavad kahe maa kultuurisuhteid. Eestil on kuus kultuuriesindajat: Euroopa Liidu juures Brüsselis, Londonis, Berliinis, Moskvas, Pariisis ja Helsingis. Kultuuriesindaja on sageli vahendaja, info jagaja, vahel ka ise ürituste korraldaja. Esindaja Pariisis tegeleb lisaks kahepoolsete suhete arendamisele ka Eesti esindamisega UNESCOs.

SUHTLEMINE VÄLISAJAKIRJANIKEGA

Suheldes välisajakirjanikega esindavad valitsusasutused oma organisatsiooni, valitsust ja kogu riiki. Selle järgi, mida valitsusasutuse juht või kommunikatsioonispetsialist ütleb või teeb, ei hinnata ainult seda konkreetset asutust, vaid kogu meie riiki.

Välisajakirjaniku jaoks pole Eestis uudis alati mitte see, mis on uus, vaid see, mis pakub tema auditooriumile eeldatavalt huvi.

Välisajakirjanikega suhtlemisel tuleb arvestada, et korrespondendid on üldjuhul kursis teema taustade ja arengutega oma riigis ja laiemalt.

Välisajakirjanikele antud kommentaarid ja selgitused peavad sobituma laiemasse konteksti ning vajaduse korral tuleb pakkuda taustateavet Eesti ajaloo, õiguskorra ning olulisemate statistiliste näitajate kohta.

• Järgmine peatükk: Valitsusasutuste kommunikatsioonikampaaniad »