Valitsusasutuste pressiteade

PÕHJENDATUD JA ARUSAADAVAD PRESSITEATED

Pressiteadete avaldamisel lähtutakse asutuse aasta kommunikatsiooniplaanist, mille pidepunktideks võivad olla asutuse arengukavas seatud eesmärgid ning tööplaanis ettenähtud tööd, valitsuse tegevusprogrammis teatud kvartaliks seatud ülesanded, õigusaktide jõustumisajad, riigieelarve koostamise iga-aastased protseduurid ning regulaarsed rahvusvahelised ja riigisisesed sündmused ning tähtpäevad.

Pressiteade peab sisaldama uudist. Ajakirjanikud on meediasuhete küsitlustes valitsusasutustele vahel ette heitnud tähtsa uudise puudumist pressiteadetes, need võivad olla läbimõtlemata ja keerulised.

Näiteks on ajakirjanikud öelnud, et “koristage teadetest kantseliit ja koostage need nii, et ka teie laps või vanaema sisust aru saab” ja “liigselt palju on ballasti, mis pole tegelikult meediale huvitav”.

Valitsusasutuse pressiteade peab puudutama Eesti valitsuse või valitsusasutuse tegevust või olema sellega otseselt seotud. Näiteks, kui üks Eesti ministeerium avaldas pressiteate pealkirjaga “Leedu otsib tööjõu väljavoolule lahendust palkade tõstmises”, tekkis küsimus, kas seda teadet poleks pidanud avaldama hoopis Leedu valitsus.

Pressiteade peab olema selgitav, mitte poleemiline. Valitsuse poliitikate, otsuste ja tegude selgitamisel kirjeldatakse nende sisu ning selgitatakse nende aluspõhimõtteid.

Valitsusasutuse pressiteates ei rünnata erakondade ega gruppide poliitikaid.

TEATED OTSUSTE KOHTA

Pressiteade tuleb avaldada, kui valitsus, minister või valitsusasutus teeb olulise otsuse. Näiteks koostab ja avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo teateid Vabariigi Valitsuse istungitelt, võimaldades avalikkusel valitsuse otsustest teada saada peaaegu reaalajas.

Teates on oluline selgelt esile tuua otsuse sisu: keda, mida ja kuidas valitsuse või valitsusasutuse otsus mõjutab.

Pressiteade peaks vastama järgmistele küsimustele: Mitut inimest, ettevõtet, organisatsiooni või millist piirkonda otsus otseselt puudutab? Mis selle otsuse vastuvõtmisel muutub? Kellele antakse uusi õigusi või pannakse uusi kohustusi? Millised on otsuse eeldatavad tagajärjed kodanikele, ettevõtetele, riigieelarvele, õiguskorrale, keskkonnale jms? Millal otsus jõustub?

TEATED HÄDAOLUKORRAS

Pressiteade on vajalik elanike teavitamiseks ja juhendamiseks hädaolukorras. Valitsusasutus peab üheselt mõistetavalt ja operatiivselt andma inimeste elu, tervise ja vara kaitseks vajalikku informatsiooni ning juhiseid.

Näiteks edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo pärast Tallinnas 26. aprillil 2007 toimunud tänavarahutusi pressiteatena Vabariigi Valitsuse üleskutse koolidele ja koolinoortele, milles paluti jääda rahulikuks ning mitte alluda võimalikele provokatsioonidele.

TEATED AVALDUSTEST JA UURINGUTEST

Pressiteate avaldamine on vajalik, kui valitsus, minister või valitsusasutus esineb olulise avaldusega valitsuse või asutuse nimel. Näiteks avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteate, kui peaminister esineb riigieelarve eelnõu Riigikogule üleandmisel poliitilise avaldusega.

Ministri erakondlike sõnavõttude kohta valitsusasutus teateid ei edasta. Valitsuse kommunikatsioonibüroo ei avalda näiteks teadet selle kohta, mida peaminister rääkis oma erakonna kongressil.

Pressiteade tuleb avaldada, et teavitada avalikkust riigi raha eest valminud uuringust, küsitlusest või analüüsist.

PRESSITEATE VORM

• Pressiteatel on standardvorm nagu uudisel. Esimeses lõigus avaldatakse kõige olulisem teave, järgnevates lõikudes seda laiendatakse ning esitatakse detaile väheneva olulisuse järjekorras. Kõige ebaolulisem jääb teate lõppu.
• Nagu hea uudis, vastab pressiteade küsimustele: kes, mida, millal, kus, miks ja kuidas. Esimeses lõigus peavad olema välja öeldud teate teema, sündmuse toimumise aeg ja koht ning miks on see lugu oluline.
• Pressiteate laused ja lõigud peavad olema lühikesed, et ajakirjanik saaks kiiresti otsustada teates esitatu olulisuse üle. Samal põhjusel peab pressiteate pealkiri e-postiga saatmisel olema näha kirja teemareal.
• Teate keel peab olema lihtne ja korrektne, see ei tohi sisaldada kantseliiti, lühendeid, selgitamata detaile ega klišeesid. Teates kasutatavad tsitaadid ei tohi olla anonüümsed.
• Pressiteates peab olema märgitud selle avaldamise aeg ja koht ning avaldaja kontaktandmed. Näiteks seisab valitsuse pressiteate esimesel real: “Tallinn, Stenbocki maja, 22. veebruar 2011”.
• Teate lõppu on soovitatav märkida viited lisateabele, võimaluse korral viited sündmust puudutavatele fotodele ning spetsialisti, kellelt ajakirjanik saab täienda vaid selgitusi ja kommentaare, kontaktandmed.

• Järgmine peatükk: Vabariigi Valitsuse istungite kommunikatsioon »