Riigikantselei » Valitsuskommunikatsioon » Valitsuskommunikatsiooni käsiraamat 2011 » Valitsuskommunikatsiooni planeerimise pidepunktid  

Uuendatud: 31.10.2011, kell 13:01

Valitsuskommunikatsiooni planeerimise pidepunktid


Kommunikatsioon on osa valitsemisest ja valitsuskommunikatsiooni eesmärgid tulenevad valitsemisel seatavatest eesmärkidest.

Valitsusasutuse kommunikatsiooni strateegilisel planeerimisel on asjakohane silmas pidada eesmärkide hierarhiat, lähtudes eesmärki sisaldava dokumendi vastuvõtjast (rahvas, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, minister), ajalisest perspektiivist (igavik, aastakümned, neli aastat, üks aasta) ning ulatusest (rahvusvaheline, riiklik, valdkondlik, organisatsiooniline).

  • Riiklikud eesmärgid: Põhiseadus

Põhiseadusest tulenevad riigi põhieesmärgid ja põhiülesanded. Vaata Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuannet justiitsministeeriumi veebilehelt www.just.ee/10719

  • Valdkondlikud eesmärgid: Seadused ja strateegilised arengukavad

Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduse eesmärk on sõnastatud seaduse esimeses paragrahvis. Vaata seaduste süstemaatilist jaotust Riigi Teatajast www.riigiteataja.ee. Strateegilistes arengukavades sõnastatakse ühe või mitme valdkonna eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed, nt Eesti keskkonnastrateegia 2030. aastani, Eesti lõimumiskava 2008–2013, riigi eelarvestrateegia 2010–2013. Vaata kehtivaid arengukavasid ja koostamise ettepanekuid valitsuse veebilehelt www.valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad.

  • Valitsuse eesmärgid: Valitsuse tegevusprogramm

Valitsuse tegevusprogrammis on kirjas valitsusliidu programmi (nn koalitsioonilepingu) iga punkti täitmiseks vajalikud esmased tegevused määratud tähtaegade ja vastutajatega. Vaata tegevusprogrammi valitsuse veebilehelt www.valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm.

  • Organisatsiooni strateegilised eesmärgid: Asutuse arengukava

Ministeeriumi valitsemisala ja ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arenguvisioonid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning hinnangulised ressursid. Vaata Vabariigi Valitsuse määrust “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”.

  • Organisatsiooni lühiajalised eesmärgid: Asutuse iga-aastane tegevuskava ja riigieelarve

Riigiasutuse tegevusvaldkondade ning püstitatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes kavandatavad järgmise eelarveaasta tegevused. Vaata eelarvet ja tegevuskavasid rahandusministeeriumi veebilehelt www.fin.ee.


 

MINISTEERIUMI KOMMUNIKATSIOONIPLAANI PIDEPUNKTID

Ministeeriumid vastutavad õigusaktide ja strateegiliste arengukavade eelnõude ettevalmistamise, hädaolukordade lahendamise ja oma valdkonnas Euroopa Liidu asjade eest. Sellest tulenevalt on asjakohane ministeeriumi kommunikatsiooni pikaajalisel planeerimisel paika panna kaasamise, kriisikommunikatsiooni ja Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni sihid, arvestades järgmiste dokumentide ja protseduuridega:

Õigusloome: Kaasamine

  • Ministeeriumi õigusloome plaan, kaasamise kavad
  • Eelnõu avalik konsultatsioon (sh osalusveebis) ning kooskõlastamine
  • Eelnõu esitamine valitsusele (üldjuhul 10 päeva enne istungit), eelnõu lisamine valitsuse istungi päevakorda (päev enne istungit), valitsuse otsuse kommunikatsioon
  • Seaduse eelnõu lugemised ning vastuvõtmine Riigikogus
  • Seaduse jõustumine, seaduse rakendamise kommunikatsioon

Hädaolukord ja kriisireguleerimine: Kriisikommunikatsioon

  • Hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid (nt ulatuslik küberrünnak – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ulatuslik reostus – keskkonnaministeerium, epideemia – sotsiaalministeerium)
  • Elutähtsate teenuste toimepidevuse plaanid (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, rahandusministeerium). Vaata hädaolukorra seadust.

Euroopa Liit: Euroopa Liidu alane kommunikatsioon

  • Eesti Euroopa Liidu poliitika ja valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus üheks eesistumisperioodiks
  • Ministri või ministeeriumi ametniku tegevus Euroopa Liidu Nõukogus ning selle töögruppides ja teised ministeeriumi valitsemisala puudutavad Euroopa Liiduga seotud küsimused

Kommunikatsiooni planeerimisel tuleb arvestada seoseid teiste institutsioonide tegevuse ja kommunikatsiooniga, näiteks:

  • Uuringute ja prognooside valmimine ja avaldamine. Vaata näiteks statistikaameti avaldamiskalendrit www.stat.ee/avaldamiskalender ja Eesti Panga sündmuste kalendrit www.eestipank.info
  • Riigikontrolli auditite aastaplaan, vaata www.riigikontroll.ee
  • Riigikogus ministrite sõnavõtud (sh aastakõned: peaministri kõne
  • teadus- ja arendustegevusest, Euroopa Liidu poliitikast, riigieelarve üleandmisel; välisministri välispoliitika aastakõne)
  • Riigikogus olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutamised
  • Riiklikud tähtpäevad ja sündmused, teema-aastad ja -kuud
  • Teavituskampaaniad valitsemisala asutustes

 


Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava