Vabariigi Valitsuse istungite kommunikatsioon

Iga valitsuse istungil tehtav otsus peab olema põhjendatud, selge ja arusaadav. Selleks tuleb juba eelnõu koostamise alguses ministeeriumis läbi mõelda ja kirja panna, kuidas eelnõu avalikkusele põhjendada, milleks on seda otsust vaja, keda ja kuidas see mõjutab, millised kulud või tulud sellega kaasnevad jms.

Taoline info on vajalik:

• valitsuse liikmetele, kes teevad istungil ühiselt otsuseid;
• ajakirjanikele, kes vahendavad valitsuse otsuseid avalikkusele;
• kõigile inimestele, kellel on õigus teada, kuidas valitsuse eesmärgid ja otsused mõjutavad nende õigusi ja kohustusi ning kuidas valitsus kasutab riigi raha.

Valitsuse liikmed ei jõua alati põhjalikult läbi lugeda ega analüüsida kõikide eelnõude seletuskirju. Seletuskirjad on sageli koostatud ametlikus keelepruugis, on tihtipeale keerukad ja mahukad. Seetõttu on otsustaja jaoks sageli määrava tähtsusega eelnõu kohta koostatava lühikese sisukokkuvõtte kvaliteet. Sisukokkuvõttest sõltub, kui hästi on ministrid teadlikud valitsuse otsuse eelnõu sisust. Sisukokkuvõttest sõltub ka see, kas avalikkuseni jõuab otsuse aluseks olev argumentatsioon.

Seepärast peaks iga valitsusele esitatud eelnõuga alati kaasas olema lühike sisukokkuvõte. See tähendab kuni üheleheküljelist uudisele sarnanevas formaadis teksti, mis võtab kokku otsuse eelnõu tuuma ning pakub selle mõistmiseks vajalikul määral taustateavet.

Sisukokkuvõte võiks olla ära toodud seletuskirja alguses või siis lisatud eraldi. Kohandatuna avaldatakse see valitsuse istungite infosüsteemis, valitsuse veebilehel istungi kommenteeritud päevakorras ning vajaduse korral ka valitsuse istungil vastuvõetud otsuse kohta koostatavas pressiteates.

On oluline, et ministeeriumide valdkondlikud osakonnad, kommunikatsiooniosakonnad ja õigusosakonnad koostaksid ühiselt iga ettevalmistatava eelnõu kohta uudisele sarnanevas formaadis lühikokkuvõtte, mis sobib nii esitamiseks valitsuse istungite infosüsteemis kui ka avaldamiseks ajakirjanduses.

“Uudisele sarnanev formaat” tähendab ennekõike seda, et teksti esimese paari lausega öeldakse olulisim, sellele järgnevad täpsustavad lõigud ja lõpuks taustainfo; tekstis kasutatakse lihtsat keelt, lühikesi lauseid, välditakse võõrsõnu ning spetsiifilist erialaterminoloogiat, samuti haruldasi lühendeid.

Sisukokkuvõte peab olema täpne, lühike ja selge. Küsimused, millele tuleb valitsuse otsuse sisust lähtudes vastus anda, on: mis?, miks?, keda?, kuidas?, millal?

MIS?

• Mis on eelnõu olulisem sisu? Millega on tegemist, mida eelnõu reguleerib?

MIKS?

• Miks on seda otsust/eelnõu vaja?
• Miks valitsus seda praegu arutab? Miks on see päevakorral? (Tehnilise eelnõu, nt seaduse rakendusmääruse eelnõu puhul selgitame, et muudatused tulenevad seadusest ja määrus kehtestatakse seaduse rakendamiseks.)

KEDA?

• Keda selle õigusakti vastuvõtmine mõjutab? Mitut inimest/ettevõtet/organisatsiooni otsus otseselt puudutab? Kellele antakse uusi õigusi või pannakse uusi kohustusi?

KUIDAS?

• Kuidas otsus mõjutab inimesi ja/või huvigruppe? Mis selle õigusakti vastuvõtmise tulemusel muutub? Millised on mõjud kodanikele, ettevõtetele, riigieelarvele, õiguskorrale, keskkonnale jms?
• Kas ja milliseid kulutusi toob see kaasa inimestele/huvigruppidele/riigile?
• Milliste huvigruppidega on eelnõu ettevalmistamise protsessis koostööd tehtud? Millised on nende olulisemad seisukohad?

MILLAL?

• Millal õigusakt jõustub? Millisest kuupäevast alates tuleb hakata uue normi kohaselt elama?

SISUKOKKUVÕTTE VORMISTAMINE

• Sisukokkuvõtte laused olgu lühikesed. Me ei kasuta põimlaused, väldime komasid.
• Väldime võõrsõnade ja spetsiifiliste erialaterminite kasutamist. Kui erialaterminite kasutamine on vajalik selgitame arusaadavalt nende sisu.
• Väldime umbisikulist tegumoodi – muidu ei saada aru, kes midagi teeb või tegema peab.
• Kasutame üldjuhul väikse algustähega nimetusi: valitsus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maksu- ja tolliamet.
• Täisnimed on vajalikud vaid esimesel mainimisel (Näiteks: Peaminister Andrus Ansip esitab valitsusele arutamiseks Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu kohtumiseks. Peaminister peab oluliseks, et ülemkogul arutataks …)
• Õigusaktide nimetused esitame võimalikult arusaadavalt. Kõik seaduste nimetused kirjutame väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandiks võivad olla vaid väga pikkade nimetustega seadused (näiteks mitmete seaduste muutmise seadused), kui nende nimetuste eristamine tekstis suure algustähe ja jutumärkide abil aitab kaasa teksti arusaadavusele.

• Järgmine peatükk: Riigieelarve kommunikatsioon »