Euroopa Liidu kommunikatsioon

PÕHIMÕTTED

Euroopa Liidu kommunikatsioon on valitsuskommunikatsiooni osa. Valitsuse ülesanne on teavitada inimesi Eesti eesmärkidest ja tegevusest Euroopa Liidus ning Euroopa Liidu liikmelisusega seotud õigustest ja kohustustest. Samuti toetab valitsuskommunikatsioon kodanike osalemist Euroopa Liidu otsuste tegemisel.

Vastutus Euroopa Liidu valitsuskommunikatsiooni planeerimise ja korraldamise eest jaguneb valdkondlikult ministeeriumide vahel. Iga ministeerium teavitab avalikkust oma ministri või ametniku tegevusest Euroopa Liidu Nõukogus ning selle töögruppides ja teistes ministeeriumi valitsemisala puudutavatest Euroopa Liidu seotud küsimustest. Näiteks korraldab Schengeni viisaruumiga seotud kommunikatsiooni siseministeerium ja põllumajandustoetustega seotud suhtlust põllumajandusministeerium.

Valitsusasutuste kommunikatsiooniüksused vahetavad regulaarselt informatsiooni Euroopa Liidu alase teavitustöö kohta. Nii tagatakse, et kõikide oluliste Euroopa Liidu poliitikate kohta on teave inimestele hästi kättesaadav, ning teisalt välditakse teabe pakkumise dubleerimist.

Koostöö on eriti vajalik teemade puhul, mille kommunikatsiooniga on korraga seotud mitu ametiasutust. Näiteks loodi 2009. aastal Euroopa ühisrahale ülemineku avaliku suhtluse korraldamiseks rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, välisministeeriumi, riigikantselei, sotsiaalminsiteeriumi ja Eesti Panga esindajatest ametkondadevaheline kommunikatsiooni töögrupp.

Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni peamised sisendid on valitsuse tegevusprogramm, valitsuse pikaajaline poliitika Euroopa Liidus, igal poolaastal heakskiidetavad valitsuse eesmärgid Euroopa Liidu eesistumise ajaks ning Euroopa Liidu töös osalemisel saadav teave.

Valitsuse kommunikatsiooni spetsialistid peaksid olema kursis tavaliselt oktoobris kinnitatava Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammiga, mis sisaldab ka kommunikatsiooni osa, ning Euroopa Liidu kommunikatsiooniprioriteetidega, mille kinnitab institutsioonidevaheline töögrupp samuti oktoobris.

Euroopa Liidu alases valitsuskommunikatsioonis on peamisteks kõneisikuteks peaminister ja välisminister ning teised ministrid vastavalt oma valdkonnale. Lisaks võtavad sageli sõna ka riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor ning teised ametnikud, kes osalevad Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

LÄBIPAISTEV JA ARUSAADAV OSALEMINE OTSUSTE TEGEMISEL

• Kaasamine

Paljude inimeste ja organisatsioonide osalemine poliitika väljatöötamises aitab paremini kujundada ja kaitsta Eesti seisukohti Euroopa Liidus. Seepärast korraldab valitsus kõigi huvilistega konsultatsioone Eesti pikaajaliste huvide teemal Euroopa Liidus.

Näiteks avalik arutelu Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–2011 üle toimus 2007. aasta suvel osalusveebis www.osale.ee. Konsultatsiooni lõppedes korraldas riigikantselei huviliste kohtumise, kus arutati laekunud ettepanekuid ning anti tagasisidet konsultatsioonide käigu kohta. Konsultatsioonidesse kaasati ettevõtjate, tööandjate, töövõtjate, regioonide, kolmanda sektori,

riigikogu ning akadeemiliste ja uurimisasutuste esindajad. Ka varasem, aastateks 2004–2006 koostatud Euroopa Liidu poliitikadokument sündis paljude erinevate organisatsioonidega konsulteerides.

Euroopa Liidu institutsioonid avaldavad kodanikega konsulteerimiseks oma õigusaktide või strateegiliste dokumentide eelnõud – neid nimetatakse rohelisteks raamatuteks. Avaliku arutelu Euroopa Komisjoni eelnõu suhtes korraldab Eestis ministeerium, kelle vastutusalasse teema kuulub.

• Nõukogude tööst teavitamine

Peamine Euroopa Liidu otsuseid tegev institutsioon on Euroopa Liidu Nõukogu, mille töös tavaliselt osaleb Eestis vastava teemaga tegelev minister. Ministeeriumide kommunikatsiooniüksused vastutavad nõukogude tööd puudutava kommunikatsiooni eest. Euroopa Liidu Ülemkogu puudutava teavituse korraldab samal moel riigikantselei.

Nõukogusid puudutav kommunikatsioon on korraldatud nii:

• Ministeerium avaldab nädala eelinfos nõukogu kohtumise toimumise aja ja koha ning andmed kohtumisel osalevate Eesti esindajate kohta. Kokkuvõtte nõukogude eeloleva nädala tegevustest avaldab ka valitsuse kommunikatsioonibüroo, toetudes riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi ning ministeeriumide saadetud eelinfole.
• Päev enne nõukogu kohtumise toimumist saadab ministeerium välja eelteate, mis kordab varasemat informatsiooni kohtumise aja ja koha ning osalejate kohta. Lisaks annab see ülevaate nõukogu tähtsamatest aruteluteemadest. Kindlasti peab teade sisaldama selle isiku kontaktandmeid, kelle poole saavad pöörduda kohtumise kajastamisest huvitatud ajakirjanikud.
• Vahetult pärast nõukogu kohtumise lõppu avaldab ministeerium järelteate selle tulemuste kohta. Väga paljusid inimesi puudutavate otsuste puhul (näiteks riikidevahelise mobiilside hindade alandamine) järelteatest ei piisa ning ministeerium võiks lisaks korraldada briifinguid, avaldada artikleid trükiajakirjanduses jne.

• Veebis teabe avaldamine

Euroopa Liidu töös osalemist puudutav informatsioon peab olema hõlpsasti leitav valitsusasutuste veebilehekülgedel. Valitsuse veebilehel on teave Eesti Euroopa Liidu poliitika kohta ja ülevaade Eesti osalemise kohta Euroopa Liidu töös.

Ministeeriumide veebilehtedel on ülevaade Euroopa Liidu tegevusvaldkondadest, mis selle ministeeriumi pädevusse kuuluvad, Euroopa Liidu nõukogudest ja töögruppidest ja olulisematest õigusaktidest ning info Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisest. Samuti on oluline, et oleksid avaldatud ministeeriumi Euroopa Liidu asjade koordinaatori andmed.

EUROOPA LIIDUST RÄÄGIVAD PALJUD

Euroopa Liidu kommunikatsiooniga ei tegele ainult valitsusasutused. Sellega on seotud kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid, samuti Euroopa Liidu institutsioonide esindused Eestis, kodanikuühendused, teadus- ja õppeasutused.

Kodanikele kõige lähemaks teabeallikaks Euroopa Liidu küsimustes on maakondlikud Euroopa Liidu teavitajad. Need on maavalitsuste ametnikud, kes vastavad kodanike, kodanikuühenduste ja kohalike ametnike päringutele ning nõustavad neid Euroopa Liitu puudutava teabe otsimisel.

Teavitajad jagavad Euroopa Liidu teemalisi teabematerjale ning peavad loenguid Euroopa Liidu üldküsimustes ja Eesti liikmeksolekut puudutavatel teemadel. Maakondlikud teavitajad korraldavad iseseisvalt või koostöös partneritega teavitus-, arutelu- ja huviüritusi ning osalevad üleriigilistes Euroopa Liidu alastes teavituskampaaniates. Maakondlike Euroopa Liidu teavitajate tööd koordineerib valitsuse kommunikatsioonibüroo. Ligi pooled maakondlikud Euroopa Liidu teavitajad on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni hallatava Europe Direct teabevõrgu liikmed.

Riigikogus on Euroopa Liiduga seonduv kommunikatsioon eeskätt seotud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) tegevusega. Komisjon annab arvamuse Eesti seisukohtade osas, mis on ette valmistatud eelolevateks Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisteks ja valitsuse poolt Eesti Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta esitatud seisukohtade osas. Ministrid käivad komisjoni istungitel nõukogus kaitsmisele tulevaid Eesti seisukohti tutvustamas. Riigikogu pressitalitus avaldab teavet komisjoni töö kohta nii eelinfona kui ka vahel põhjalikuma pressiteatena komisjonis arutatu kohta. Vähemalt korra aastas esitab peaminister riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel.

Euroopa Komisjoni esindus Eestis jagab teavet Euroopa Liidu arengusuundade ning komisjoni tegevuse ja seisukohtade kohta. Esindus korraldab Euroopa Komisjoni volinike visiitidega seonduvat kommunikatsiooni Eestis. Esinduse töötajad tutvustavad Eesti kodanikele võimalusi, mis kaasnevad Eesti Euroopa Liidu liikmeks olemisega.

Esindus avaldab infotrükiseid ja iganädalast elektroonilist infokirja ning korraldab pressikonverentse ja teabekampaaniad. Euroopa Komisjon haldab Eestis Europe Direct’i nimelist teabevõrku, mille tegevus ja ülesanded on sarnased maakondlike Euroopa Liidu teavitajate omadega.

Euroopa Parlamendi Infobüroo jagab ajakirjanikele ning kõigile teistele huvilistele teavet Euroopa Parlamendi tegevuse, saadikute, õigusloome kohta. Infobüroo vastab teabepäringutele ja abistab suhtlemisel Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetega. Infobüroo pakub Euroopa Parlamenti tutvustavaid trükiseid, korraldab ajakirjanikele seminare ning korraldab lähetusi Euroopa Parlamendi istungitele.

Euroopa Komisjoni Esindus ja Euroopa Parlamendi Infobüroo teevad koostööd riigi ja omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonidega. Mõlemad haldavad ühiselt Tallinnas asuvat Euroopa Liidu maja, kus on avatud infopunkt, toimuvad institutsioonide esinduste pressikonverentsid, infopäevad ja seminarid. Euroopa Liidu maja toimib ka kultuurikeskusena, näiteks toimuvad seal Euroopa filmiõhtud ja näitused.

• Järgmine peatükk: Rahvusvaheline valitsuskommunikatsioon »