Valitsusasutuste eelinfo

Ajakirjanikud soovivad eelinfot eelkõige nende sündmuste kohta, millel on tajutav ühiskondlik mõju, näiteks kui on kavas langetada olulisi otsuseid. “Ametijuhtide välislähetuste loetelust koosneva eelinfoga pole eriti midagi peale hakata,” on meediaväljaannete eelinfotoimetajad öelnud.

Kindlasti tuleb eeloleva sündmuse kohta info avaldamisel lisada vähemalt mõni lause selle sündmuse sisu ja mõju kohta ning konkreetselt sündmusega seotud inimese laua- ja mobiiltelefoni number. E-posti aadressi võib lisada, kuid telefoninumber peab olema.

Sündmuse kohta avaldatavale eelinfole on kasulik lisada otselink sama teemaga seotud varasematele pressiteadetele või taustainfole (mitte asutuse üldine veebiaadress). Sellega muutub sündmus ajakirjaniku jaoks arusaadavamaks ning tõuseb selle kajastamise tõenäosus.

Eelinfosse võib märkida ka olulisi sündmusi, mis esmapilgul tunduvad “toored” või millest pole palju rääkida. Eraldi võib rõhutada, et tegemist on näiteks “töökoosolekuga”, ning see on taustateadmiseks. Selline käitumine võimaldab asjast huvitatud ajakirjanikel protsessi jälgida ning arengutega hästi kursis olla.

Võimalikke muudatusi ja täpsustusi eelinfos tuleb selgelt esile tõsta – kas panna rasvasesse kirja, muuta värvi või muul viisil välja tuua.

Põhilised sündmused, mida eelinfos kajastatakse, on:

• kohtumised ja nõupidamised;
• organisatsiooni arendusega seonduv (nt struktuurimuutused, muudatused nõukogudes ja allasutustes);
• avalikud üritused (nt pressikonverentsid, briifi ngud, kampaaniad);
• esindusüritused (nt seminarid, õppepäevad, avamistseremooniad, autasustamised);
• valmivad uuringud ja toimuvad riigihanked;
• olulisemad valmimisjärgus eelnõud;
• publikatsioonide (nt aruanded, brošüürid, teabelehed) ilmumine;
• välisvisiidid.

Valitsusasutuse eelinfo peaks ennekõike vastama küsimusele, mis toimub ja miks. Mida põhjalikum on selgitus, seda tõenäolisem on, et sündmus leiab ajakirjanduses kajastamist.

• Mis on kohtumiste või visiitide sisu ja mõju?
• Miks asutuse juht külastab kohta X, mis on tema visiidi eesmärk?
• Miks kohtub töögrupp Y, millisele tulemusele tahetakse jõuda, mis on käsitletavad teemad?

Teiseks oodatakse eelinfost vastust küsimusele, millised on ametnike töö eesmärgid.

• Lisaks teabele ametlike visiitide ja ministri kohtumiste kohta tuleks võimaluse korral anda eelinfos laiemat teavet ka töös olevate projektide ja eelnõude eesmärkide ning nende ettevalmistamist puudutavate tegevuste kohta. See kehtib ka välismaal kogunevate töögruppide osas, mille tegevuses osalevad erinevad spetsialistid.

Välisvisiitide, eriti aga Euroopa Liidu teemasid käsitlevate töögruppide ja kohtumiste kohta antavas eelinfos tuleks tuua välja Eesti seisukoht, huvi, eesmärk, mida esindamas ja kaitsmas käiakse.

• Mis on Eesti huvi?
• Mis on päevakajaline? Päevakajaliste teemadega hõivatud töögruppide pingutused võiksid olla eelinfos nähtaval – diskussiooni tekitavate ja vastuoluliste küsimustega tegeldakse kõikjal, miks mitte anda nendest pingutustest ka märku.

• Järgmine peatükk: Pressikonverents ja taustabriifing »