Tarkade Otsuste Fond

Tänavu 23. maiks esitati Riigikantselei strateegiabüroole 39 uuringuettepanekut kokku 1,5 miljoni euro eest. Tänavune Tarkade otsuste fondi avatud ettepanekutevooru eelarve on 280 tuhat eurot, seega ületab ettepanekute maht eelarvet ca viiekordselt.

Ettepanekute esitajate seas on nii ministeeriume, ameteid, põhiseaduslikke institutsioone, maavalitsusi, omavalitsusliite kui mittetulundusühingute katusorganisatsioone.

Positiivse otsuse said 9 projekti summas 242 tuhat eurot.

Projektid pidid saama nii konkurentsivõime kui ka säästva arengu töörühma liikmete heakskiidu.

Mõlema töörühma toetuse said järgmised projektid:

1. Riigihanke valdkonna kaardistamine innovaatiliste ja keskkonnasäästlike riigihangete ning ühishangete edendamiseks, esitaja Rahandusministeerium, toetuse summa 23 tuh eur

Rahandusministeerium soovib uurida, milline on nii hankijate (riigiasutuste) kui pakkujate (ettevõtted) teadlikkus ja kogemus keskkonnahoidlikest ja innovaatilistest riigihangetest ning mida nad ootavad loodavalt riigihangete keskselt kompetentsikeskuselt. Soovitakse teada saada, mil määral on hankija esimeseks hindamiskriteeriumiks toote või teenuse hind, mil määral muud kriteeriumid ning välja selgitada, millised on hankijate ja pakkujate kogemused ühishangete ning kesksete hankijatega.

Uuringu tulemusel soovitakse välja selgitada hankijate ja pakkujate ootused kompetentsikeskuste ning ühishangete korraldamise osas, samuti anda sisendit innovaatiliste riigihangete arengukava väljatöötamiseks ning edendada keskkonnasäästlikkust ja innovaatilisust riigihangetel.

2. Maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuring, esitaja Justiitsministeerium, toetuse summa 20 tuh eur

Uuringu eesmärk on välja selgitada pankroti- ja saneerimismenetluse olulisemad näitajad, mis võimaldaksid kujundada paremat maksejõuetusmenetluse alast poliitikat, sh lühendada pankrotimenetluste kestvust ja vähendada kaasnevat halduskoormust ettevõtjale. Eestil hetkel puudub siseriiklik info maksejõuetusmenetluse pikkuse ja teiste menetluse tõhusust iseloomustavate näitajate kohta.

3. Hajaasustusega piirkondades päästealase ennetustöö, ohutusjärelevalve ja päästetöö teenuste osakaalude optimaalne määratlemine ja asjakohase ressursi planeerimise mudeli väljatöötamine, esitaja Siseministeerium, toetuse summa 15 tuh eur

Siseministeeriumi eesmärk on analüüsida erinevate lahenduste kuluefektiivsust päästealase ennetustöö, ohutusjärelvalve ja päästetöö teenuste määratlemiseks hajaasustusega piirkondades. Uuringu tulemiks on metoodika (matemaatiline mudel) päästeteenuste planeerimiseks, mis võimaldab päästeasutuste eelarvet efektiivsemalt kasutada.

4. Alkoholiseadusega alaealisele ja joobes isiku alkoholitarbimise tõkestamiseks seatud piirangute järgimine ning seda takistavad tegurid ja Alkoholi tele- ja internetireklaam ning noored (ettepanek projektide ühendamiseks), esitaja Sotsiaalministeerium, toetuse summa 28 135 eur

Ühe uuringu eesmärk on välja selgitada peamised põhjused ja probleemid alkoholiseaduse teatud lõigete mittetäitmisel (alaealistele ja joobes isikutele alkoholi müük). Samuti kirjeldatakse parimaid praktikaid teistest riikidest alaealiste ja joobes isikute alkoholitarvitamise tõkestamisel ning selgitatakse välja erinevate osapoolte (lapsevanemad, alkoholi jaemüüjad, poliitikakujundajad, järelvalveametnikud, alkoholitootjad) hoiakud erinevate meetmete suhtes.

Teise uuringu eesmärk on hinnata Eesti noorteni (alaealisteni) televisiooni ning interneti vahendusel jõudvat alkoholireklaami mahtu ja sisu, reklaamiseadusega alkoholireklaamile kehtestatud piirangute ning alkoholitootjate eetikakoodeksi ja tootjate ja meediakanalite 16.11.2010 sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe mõju alkoholireklaamide alaealisteni jõudmisele. Samuti soovitakse kaardistada erinevate osapoolte hoiakuid ja ootusi antud valdkonnas ning häid praktikaid teistest riikidest.

Mõlema uuringu tulemused on sisendiks alkoholipoliitika rohelisse raamatusse.

5. Kohalike omavalitsuste koostöö rakendamine kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks ja avalike teenuste kvaliteetsemaks ning efektiivsemaks osutamiseks, esitaja Siseministeerium, toetuse summa 31 tuh eur

Uuringu eesmärk on pakkuda välja konkreetsed alternatiivid omavalitsuste koostöö soodustamiseks erinevate teenuste lõikes, kus see oleks majanduslikult efektiivne ja tagaks parima teenuste kättesaadavuse.

Selleks määratletakse teenuste valdkonnad ja nende tasemed, samuti koostöö alternatiivid, sh optimaalne teenuspiirkonna suurus, infrastruktuuri vajadus, ühisametnike vajadus, koostöö vorm ja teenuste ühise osutamise finantseerimise põhimõtted.

6. Lapse õiguste ja vanemahariduse monitooring, esitaja Õiguskantsleri Kantselei, toetuse summa 37 170 eur

Uuringu eesmärk on välja töötada laste õiguste ja vanemahariduse monitooringu metoodika ja viia läbi uuring, kus kaardistatakse ühiskonna teadlikkus ja hoiakud lapse õiguste ja laste kaasamise küsimuses, vanemahariduse ja vanemaks olekuga seotud teadmised, vanemate omavaheliste suhete küsimused, perede oskused-vajadused. Uuringus arvestatakse nii laste (10-17a) kui täiskasvanute hinnanguid.

7. Teenusmajanduse sektori kaardistamine, esitaja Teenusmajanduse Koda, toetuse summa 22 440 eur

Uuringuga soovitakse defineerida ja kaardistada teenusmajanduse sektor (rõhuasetusega teadmismahukatel teenustel) Eesti majanduses, määratleda teenusmajanduse osakaal siseriiklikust kogutoodangust ning korrastada statistikat teenusmajanduse vallas.

8. Keskkonnatasude rakendamise mõjuanalüüs, esitaja Keskkonnaministeerium, toetuse summa 45 tuh eur

Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas kehtiv keskkonnatasude süsteem on aidanud vähendada loodusvarade kasutamist ja saasteainete keskkonda heitmist ning suunanud ettevõtete majandustegevust ning otsuseid keskkonnasõbralikematesse tehnoloogiatesse investeerimisel.

Eelkõige on uuringu all 2006.–2011. aastal kehtestatud keskkonnatasude mõju:

1) keskkonnakaitsele, jäätmete ja saasteaine koguste muutustele ning ressursikasutusele;
2) Eesti ettevõtetele, nende keskkonnaalasele käitumisele ja investeerimisotsustele, konkurentsivõimele.

Analüüsi tulemused lubavad teha põhjendatud otsuseid keskkonnatasude muutmiseks alates 2015. aastast.

9. Kapitali kättesaadavuse ja kapitaliturgude süvendamise uuring, esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, toetuse summa 20 tuh eur

Uuringu eesmärk on selgitada välja kapitali kättesaadavus Eesti ettevõtetele. Uuringu tulemustest lähtuvalt saab riik vajadusel kasutusele võtta meetmed olukorra parandamiseks. Soovitakse teada, kas ettevõtetele on omakapital mõistlikel tingimustel kättesaadav ning mida saaks riik siinkohal teha.