Vapilugu

Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. Kui algselt arutleti, kas Eestil üldse peab olema riigitunnus, siis peagi algas vaidlus riigivapi kujunduse üle.

Riigivapi valimine

Ühine arusaam oli, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Ajutine Valitsus andis 1918. aasta detsembris haridusministeeriumile ülesande välja töötada vapikavand.

1919. aasta kevadel kuulutas haridusministeeriumi kunstiosakond välja esimese konkursi. Toona soovitati kasutada riigisümbolina põhjakotkast võitluses maoga. 1921. aastal kuulutati välja teine konkurss. Kuna komisjoni poolt määratud vapi kujundamise tingimused olid samad kui 1919. aastal – see tähendab ranged ja ka tööde esitamise tähtaeg oli lühike, jäid paljud kunstnikud protestiks konkursist eemale. Sama aasta suvel kuulutas Riigikantselei välja kolmanda konkursi, milles loomevabadust ei piiratud.

Konkurssidele esitati kõikvõimalikke Eestit ja eestlastega seotud motiividega vapikavaneid: loomadest ja lindudest olid esindatud karu ja luik, taimedest rukkilill, viljapead, rukkivihud, kuused; inimestest muinassõdalane ja kreekapärased heerosed; ei puudunud ka mesilased ja muud putukad; asjadest olid esindatud viikingilaev, ankur, ader ja sirp. Kokku laekus 138 tööd, mis avalikul näitusel välja pandi ja mille seast Vabariigi Valitsus valis välja seitse ning esitas need Riigikogule.

1923. aastal arutas Riigikogu riigitunnuse küsimust. Arutelu oli tormiline, kuid üksmeelele ei jõutud. Oktoobris lükkas Riigikogu tagasi kõik esitatud kavandid ning palus üldkomisjonil välja töötada uus kavand. Detsembris pöördus üldkomisjon Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja riigi kunstitööstuskooli poole ettepanekuga valmistada igal vähemalt kolm riigivapi kavandit. Kokku esitati 1923. aasta konkursile üle 20 kavandi, millest 1924. aasta aprillis valis üldkomisjon välja ühe.

Ehkki Riigikogu toetas üldkomisjoni ettepanekut, lihtsustati kavandit ning 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone.

Riigivapp Eesti Vabariigis

Riigivapi seadus kehtestas põhimõtte, et suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ning väike riigivapp on riigivõimu tunnus. Riigi esindusorgan – Riigikogu kasutas oma ametitegevuses suurt riigivappi. Kõik ülejäänud põhiseaduslikud institutsioonid, ametiasutused ja ametnikud kasutasid väikest riigivappi oma dokumentidel, kirjavahetuses ja pitserites.

Riigitunnus asetati rahatähtedele, postimaksevahenditele, lubadele, volitustele, diplomitele jt riigipoolset garantiid väljendavatele dokumentidele ning riiklikult olulistele sümbolitele. Täiendavalt võis riigivappi kasutada Vabariigi Valitsus sellekohase otsuse alusel, näiteks kasutasid riigivappi oma embleemides mõned noorsooühendused, üldhariduskoolid ning seltsid.

Eesti Vabariigi okupeerimisel asendati riigisümbolid okupatsioonivõimu sümbolitega ning peagi, 31. oktoobril 1940. aastal, keelati Eesti riigivapi kasutamine. Riigivappi kujutised kõrvaldati ning hävitati. Eksijaid karistati kuni seitsme aastase vabadusekaotusega. Vabas maailmas kasutas riigivappi edasi meie eksiilvalitsus ja eestlasi ühendavad organisatsioonid.

Riigivapi tagasitulek

Taasiseseisvumisel oli riigivapi taaskasutuselevõtt ainumõeldav. Üleminekuperioodil korrastati riigivapi etalonid. Taasiseseisvumisjärgselt kinnitas Riigikogu riigivapi heraldilise kirjelduse, täiendatud kasutamise korra ning korrastatud riigivapi etalonkujutised.

Näitus: Riigivapp 85

Riigivapi 85. sünnipäeva tähistamiseks koostas Riigikantselei riigivapi kavandite rändnäituse. Näitusega saab tutvuda Riigikantseleis, Riigikogus, Rahvusraamatukogus, TLÜ Akadeemilises Raamatukogus või maakonnakeskuste kultuurikeskustes. Näitusega tutvumise järel võib veenduda, et valitud vapp on parim: lihtne, arusaadav ning meeldejääv.

Näituse koostas Gert Uiboaed ning kujundas Jaana Kool.