Riigipitsat

Riigi tähtsaim pitsat

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. 70 millimeetrise läbimõõduga pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK.

Pitseriga kinnitatakse saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid, konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeritakse ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud.

Riigipitsati hoidja on riigisekretär ja pitsati kasutamist protokollitakse.

I riigipitsat

10. novembril 1925 pöördus riigisekretär Karl Terras Londoni Eesti saatkonna poole, paludes valmistada firma Waterlow & Sons Limited juures riigipitsat. Ta selgitas, et riigipitsati reljeef olgu normaalne, matriits karastatud terasest ja patriits vasest. Pressi tüübiks oli valitud Waterlow & Sons kataloogis C29 näidatud figuur nr 23. 10. veebruaril 1926 teatas saatkond, et riigipitsat on valmis. Peagi saabus see Eestisse ning 1926.aastast alates on sellega kinnitatud kõige olulisemaid välisriikidele läkitatud dokumente.

Riigipitsati tavapärane kasutamine jätkus kuni Eesti okupeerimiseni. Siis peideti riigipitsat Kadrioru administratiivhoone pööningule, kuhu see jäi kuni ülesleidmiseni. Seejärel varjati riigipitsati pressvorme Peeter Peipsi kodus kuni okupatsiooni lõppemiseni. I riigipitsati pressvormid tagastati Eesti Vabariigi 90. sünniaastal riigisekretärile. Ajalooline riigipitsat paikneb Stenbocki maja riigipitsati saalis.

II riigipitsat

Iseseisvuse taastamisel võeti vastu uus riigivapi seadus, mis taastas 1925. aasta seaduse eeskujul riigipitseri. Kuna okupatsioonieelse riigipitsati saatus oli teadmata ja riigivappi oli korrastatud, valmistati Soomes uus riigipitsat. Seadus määras riigipitsati hoidjaks riigisekretäri. Vabariigi President sellega ei nõustunud ja pöördus Riigikohtusse ettepanekuga tunnistada riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis presidendi taotluse rahuldamata ja andis õiguse seadusandjale.

1993. aastast on II riigipitsat hoiul riigisekretäri juures. Riigisekretär käib riigipitsatiga Kadriorus kinnitamas suursaadikute nimetamise volikirju ning suursaadikute tagasikutsumise, konventsioonide ja välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise kirju.