Uuendatud: 14.06.2011, kell 13:59
Igaüks tohib heisata Eesti lippu. Eesti lipu heiskamisel tuleb järgida Eesti lipu seaduse sätteid ning lipu kasutamise hea tava.
Tavapäraselt heisatakse lipud päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Eesti lipu seadus näeb ette Eesti lipu heiskamise nõude päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetamise nõude päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
Üldjuhul heisatakse lipp päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid põhimõtteliselt on võimalk jätta lipp lehvima ka pimedal ajal. See nõuab aga lipu valgustamist.
Eesti lipp heisatakse ennekõike lipupäevadel, et tähistada või mälestada Eesti riigi ja rahva ajaloos toimunud erilisi ja olulisi sündmuseid. Eestis on kolmteist lipupäeva:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts – emakeelepäev;
maikuu teine pühapäev – emadepäev;
9. mai – Euroopa päev;
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
23. juuni – võidupüha;
24. juuni – jaanipäev;
20. august – taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
novembrikuu teine pühapäev – isadepäev
Lisaks heisatakse lipud Riigikogu, kohaliku omavalituse volikogu, Euroopa Parlamendi valimiste ja rahvahääletuse päevadel.
Eesti lipu seadus kohustab Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heiskama koos Eesti lipuga Leedu iseseisvuspäeval Leedu riigilipu ja Läti iseseisvuspäeval Läti riigilipu. Teistel ei ole kohustust heisata ei Eesti lippu ega kõnealuste riikide riigilippe.
Eesti lipp heisatakse masti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse. Eesti lipp paigutatakse kõige auväärsemale kohale, näiteks peasissekäigu juurde või muusse hästinähtavasse kohta.
Lipumasti kõrgus on vähemalt kuus lipulaiust ning lipuvarda pikkus ligikaudu kolm lipulaiust. Heisatud lipu alumine serv peaks olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast.
Lipumasti heisatava lipu laius peab olema 1/6 lipumasti kõrgusest. Maja- või kandelipp on normaalsuuruses, st 1050 x 1650 mm.
Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse majalipuvarda ülemisse otsa 50-100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga pikkust pidi kuni lipukanga lehviva servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel.
Eesti lipp heisatakse leinalipuna ühel lipupäeval, 14. juunil.
Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, paigutatakse Eesti lipp aukohale. Täpsemal loe ja vaata jooniseid lippude järjestamise kohta Eesti lipu kasutamise heast tavast.
Euroopa Liidu lipp heisatakse alaliselt loetletud piiripunktide. Välisesindustes Euroopa liidu lipu kasutamise korra määrab välisminister. Majaomanikud võivad soovi korral heisata Euroopa Liidu lipu, kuid kohustuslik see ei ole. Kui kodanik soovib heisata Euroopa Liidu lipu, tuleb heisata eurolipu kõrvale ka Eesti lipp.
Lippudele ei asetata üldjuhul teksti ning erimärkide kasutamise üle Eesti lipul otsustab Vabariigi Valitsus. Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada kaitseministril, piirivalvel, tolli- ja postiasutustel.
Lippude kasutamise hea tava näeb ette, et lippe heisatakse ning need lehvivad vabalt tuules. Lippe tarbeesemetena ei kasutata, seega laua või aknaava katmiseks mõeldud riidetükina ei ole sobilik lippu kasutada. Riideesemetena ei ole samuti lippu praktiline ega sünnis kasutada, kuid lipu kujutist või selle värvikombinatsiooni võib maitsekalt kombineerides kasutada riietuses.
See oleneb lipu kasutamise sagedusest, lipukanga materjalist ja kvaliteedist. Lipp tuleb ära vahetada, kui lipukangas pleegib, määrdub või rebeneb.
Kasutuskõlbmatuks muutunud lipu tuleb sündsalt ja mitteavalikult hävitada. Kõige paremaks mooduseks on lipukanga lahtilõikamine värvilaide pidi ja seejärel värvilised riideribad põletada.
Reklaamis on keelatud kasutada Eesti lippu ja selle värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.
Igaühel on õigus kasutada Eesti lippu ning sellest tulenevalt on igaühel õigus kasutada ka autolippu. Üldiselt heisatakse lipp mõne sündmuse tähistamiseks, pidulikumaks muutmiseks või mõnel muul põhjusel. Kui lipp kinnitatakse auto külge, tuleb tagada selle püsimine liiklussõiduki küljes. Samuti tuleb tagada lipu auväärne kohtlemine ning lehviva lipukanga puhtus.
Hea tava näeb ette, et mastivimpel on pool masti pikkusest.
Mastivimpel võib lehvida aastaringselt, kuid lipupäevadel ei asenda mastivimpel lippu. Seega vähemalt vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumise päeval peab mastivimpli asendama Eesti lipuga.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.