Eesti lipu kasutamine siseruumides

Lippude kasutamine siseruumides on keerulisem, kuna lipukangas ei lehvi tuules. Lipukanga paremaks esitlemiseks paigutatakse lipuvarras nurga alla lipualusesse või kinnitatakse lipp seinale. Hoidjasse asetatud lipuvarda soovitatav kalle lipualuses on 20°–30°. Siseruumides paigutatakse lipud tavapärases järjestuses.

Kandelipp

Eesti lipu kandelipuna kasutamiseks moodustatakse lipuvahtkond, mis koosneb lipukandjast ja kahest lipuvalvurist. Kui üks lipuvalvureist on naine, siis asub ta lipukandja paremal küljel. Lipukandja ja -valvurid peaksid olema ühesuguses (ühevärvilises) riietuses ning valgetes kinnastes. Lipuvalvurid kannavad sinimustvalget 10-15 cm laiust ja umbes 2 m pikkust õlalinti. Õlalint on mehel üle parema ja naisel üle vasema õla ning seotud puusa kõrgusele, kusjuures sõlmest rippuvad lindiotsad on enamvähem ühepikkused. Õlalinti ei kasutata rahvariiete ja vormirõivaste puhul.

Kandelipuga auandmine

Kandelipuga antakse au Eesti ja välismaa riigijuhtidele, Eesti ja välisriigi hümni esitamise ajal, lahkunule matusetalitusel. Auandmiseks kallutatakse lipp aeglaselt 45° võrra ettepoole. Liikudes alustatakse auandmist umbes viis meetrit enne austatavat objekti (isikut või kohta) ning lõpetatakse umbes 1 meeter peale austatavat objekti lipu püstiasendisse tõstmisega.

Maakondade, linnade, valdade, asutuste ja organisatsioonide lipud annavad lisaks eeltoodule au ka Eesti ja välisriigi lipule selle heiskamise, langetamise, samuti sellest möödumise või näiteks pidusaali toomise ja väljaviimise ajal.

Palvetalituse ajal kallutatakse maha toetuva vardaga lipp ettepoole nii, et lippu hoidev parema käe käsivars on sirge. Palvetalituse lõppedes tõstetakse lipp jälle püstiasendisse.

Kandelipu saali toomine

Eesti lipp ja muud lipud võib tuua saali enne piduürituse algust ja paigutada publiku ees põrandal või seinal asuvatesse lipualustesse. Lipud võib tuua saali ka pärast piduliste kogunemist kohtadele. Lippude saabudes ja lahkudes tõusevad pidulised püsti ja pöörduvad näoga lippude poole. Enne Eesti lippu võidakse saali tuua maakondade, linnade, asutuste jm lipud, mis asetuvad rivisse piki vahekäiku. Eesti lipu saabudes annavad rivistunud lipud au ja järgnevad sellele. Kui kõik lipud tuuakse saali ühe rühmana, on Eesti lipp rongkäigus esimene. Kui piduüritus kestab kaua, võidakse lipud pärast ürituse avamist paigutada lipualustesse nende tähtsuse järjekorras.

Eesti lipp lahkub esimesena ja teised lipud annavad sellele taas au. Seejärel lahkuvad teised lipud ning lõpuks pidulised. Lipud võidakse saalist ära viia ka alles pärast ürituse lõppemist, kui publik on lahkunud.

Vertikaalselt riputatud lipu ülemine (Eesti lipul - sinine) serv peab asuma vaataja poolt nähtuna vasakul. Kõnepuldi taha seinale paigutatud lipukangas peab asetsema kõnelejast kõrgemal. Kõnepuldi kõrvale vastavasse hoidjasse püsti pandud vardaga riigilipp asub saalist vaadatuna puldist vasakul, nii et lipukangas ei puutu vastu põrandat.

Laualipud

Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega.

Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvarda pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm.

Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu kõrvale ka iga külalismaa laualipp. Laualipud pannakse pidu- või koosolekulauale samas järjestuses, kui toimub suurte lippude heiskamine lipurivisse. See tähendab, et Eesti lipu järel asetatakse teiste riikide lipud nende riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras.

Teise võimalusena paigutatakse iga üritusel osaleva riigi esindaja ette tema riigilipp. Laualipud võidakse paigutada ka eraldi lauale sõõrina kõik koos või igaüks eraldi.