Uuendatud: 16.11.2010, kell 10:10
Peaminister Mart Laar särab rahulolevalt, juhatades sisse valitsuse istungit vastremonditud Stenbocki majas Toompeal – uue kodu rõõmuga kaasnes eile esimene samm maailmas ainulaadse e-valitsuse suunas.
Arvutikõllid, võimsad monitorid, inimesed U-kujulise laua taga pole seekord esmamulje kaasaegselt sisustatud arvutiklassist, vaid valitsuse istungitesaalist, kus ministrid püüavad harjuda uue töökeskkonnaga. Harjumuspärane dokumentide virn on muutumas lähikuudel üha madalamaks ning peagi kadumas.
Seni on valitsuse istungiteks välja trükitud ja paljundatud tuhandeid lehekülgi dokumente, mis peaministri nõuniku Linnar Viigi hinnangul on tegelikult mõttetu raiskamine. “Kõige suurem nonsenss asja juures oli see, et kogu väljatrükitud ja paljundatud materjal oli ette valmistatud elektrooniliselt,” leiab ta.
Ministeeriumid on omavahel niikuinii mõnda aega suhelnud elektroonilisel teel, igal riigiametnikul on juba praegu laua peal võrku ühendatud arvuti ning 2003. aastaks oleks elektrooniline dokument igati normaalne nähtus, räägib Viik.
Stenbocki-hoone arvutisüsteem põhineb vabavaralisel lahendusel, on loodud kuu ajaga Eestis ning ehitatud standardkomponentidest. Infosüsteemi väljaarendamine on seni maksnud 2 miljonit krooni, selle edasine areng nõuaks Viigi sõnul 40 000–50 000 krooni aastas. See oleks odavam kui suurte paberikoguste ostmine ja paljundusmasinate parandamine.
Veebipõhine istungisüsteem võimaldab valitsuse istungit pidada väljaspool konkreetset istungiruumi, samuti on ministritel võimalus enne istungit eelnevate päevakordadega tutvuda ja päevakorrapunkte kommenteerida. Avaliku istungi korral on võimalik seda kohe internetis näidata. “Vast selle aasta lõpus õnnestub peaministril või riigisekretäril allkirjastada mõni istungi päevakorrapunkt elektrooniliselt,” loodab Viik.
E-valitsuse käivitumine võimaldaks lähiaastail osaleda kodanikel ise diskussioonis riigi valitsemist puudutavate küsimuste ümber, nad saaks jälgida oma ettepanekute liikumist ametnike masinavärgis, räägib Viik.
Valitsuse ja riigikantselei lahkumine Toompea lossist oma majja tõi lisaks uuele infosüsteemile kaasa ka karmimad turvameetmed. Erinevalt riigikogust on valitsus kinnine institutsioon ja maja peale niisama enam uitama ei lasta. Turvalisus on tasemel, nagu NATO peahoones ja Maailmapangas, väidab julgeolekupolitsei.
Nii ei jää kodanikul muud üle kui kahesaja-aastast, endist kubermanguvalitsuse kohtuhoonet selle täies hiilguses imetleda Toompea jalamilt alt üles vaadates. Stenbocki maja kummitus aga peab taanduma e-valitsuse asjaajamiste ees virtuaalses maailmas.
Andres Kärssin
Äripäev 09.08.2000
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
