Riigipitsati lugu

Eesti Vabariigi esimene riigipitsat

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. Pitsati jäljendis ehk pitseris oli suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK, ning selle läbimõõt oli 70 millimeetrit.

Pitseriga kinnitati saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid, konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeriti ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud. Riigipitsati hoidjaks määrati riigisekretär ja pitsati kasutamist tuli protokollida.

Ajaloolise riigipitsati pressvormid Stenbocki maja Riigipitsati saalis

Riigipitsati valmistamisest

Pärast riigivapi seaduse vastuvõtmist tõusis päevakorda riigile ja riigiasutustele pitsatite tellimine: riigisekretär Karl Terras saatis 14. juulil 1925 kõikidele ministeeriumidele ja Riigikontrollile ringkirja, milles teavitas kavatsusest tellida riigiasutustele vajalikud pitsatid. Järgmisel päeval, 15. juulil 1925 võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse moodustada riigiasutuste pitsatite tellimise küsimuse lahendamiseks komisjon. 

Komisjon töötas välja riigiasutuste pitsatite üldised nõuded. 29. ja 30. septembril 1925 avaldati ajalehtedes press-, lakk- ja kummipitsatite valmistamise konkursitingimused. Kuivõrd presspitsatite (sh riigipitsati) valmistamiseks ei kvalifitseerunud ühtegi ettevõtet, korrati pakkumiste küsimist ning 28. oktoobril 1925 konstateeris riigisekretäri abi Richard Övel: "Pressi-pitsatite võistluspakkumised ebaõnnestusid."

Nii tuligi leida presspitsatite, sealhulgas riigipitsati valmistaja välismaalt.

10. novembril 1925 pöördus riigisekretär Eesti saatkonna Londonis kindral-konsuli Rudolf Möllersoni poole, paludes valmistada firma Waterlow & Sons Limited juures riigipitsat. Kirjas selgitati, et riigipitsati reljeef peaks olema normaalne (kuni 1,5 mm ), matriits karastatud terasest ja patriits vasest. Pressi tüübiks oli valitud Waterlow & Sons kataloogis C29 näidatud figuur nr 23.

10. veebruaril 1926 teatas Londoni saatkond, et riigipitsat on valmis saanud. Riigipitsati Eestisse jõudmise ja üleandmise kohta puuduvad täpsemad andmed.

1. juulil 1925 Riigi Teatajas nr 117/118 avaldatud riigipitseri pilt

Riigipitsat okupatsioonide ajal

6. augustil 1940 inkorporeeriti Eesti õigusvastaselt Nõukogude Liitu ja juba 25. augustil kinnitati Eesti NSV konstitutsioon, milles kehtestati okupatsioonivõimu riigilipu ja -vapi kirjeldused. 31. oktoobril 1940 keelati Eesti Vabariigi riigivapi kasutamine ning kinnitati Eesti NSV vapp. Seega oleks 31. oktoobrist 1940 olnud alust riigipitsat hävitada, kuid hävitamise akti selle kohta ei leidu.

8. augustil 2008 tuli riigisekretär Heiki Loodi vastuvõtule Maris Ausmaa, kaasas esimese riigipitsati terasest matriits ja vasest patriits. Riigipitsati pressraua küljest lahti monteeritud pressvormid oli okupatsiooni ajal leidnud tema vanaisa Peeter Peips (30.05.1904-11.06.1985).

Peips oli harrastuskunstnikust velsker, kes pärast keeldumist okupatsiooni-võimudega koostööd teha asus elatist teenima remondimehena. Kadrioru administratiivhoones maalrina töötades leidiski mees pööningule peidetud riigipitsati pressvormid. Ta tõi pressvormid tühjas värviämbris koju ja hoidis neid okupatsioonivõimu kätte sattumise eest kuni surmani.

Kuidas sattusid aga riigipitsati pressvormid Kadriorgu?

Riigipitsati hoidja oli riigisekretär ning tema tööruumid asusid Toompeal. 1938. aasta põhiseaduse kohaselt hakkas saadikuid ja konsuleid välisriikidesse lähetama Vabariigi President. Samuti olid tema kinnitada lepingud ja konventsioonid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Vabariigi Presidendi Kantselei asus Kadrioru administratiivhoonesse 19. septembril 1938. Tõenäoliselt siis viiski riigisekretär riigipitsati Kadriorgu.

Riigipitsat täna

Iseseisvuse taastamisel võeti taas kasutusele Eesti Vabariigi sümbolid. 1993. aastal võeti vastu riigivapi seadus, mis taastas 1925. aasta seaduse eeskujul riigipitseri. Kuna okupatsioonieelse riigipitsati saatus oli teadmata ja riigivappi oli heraldiliselt korrastatud, valmistati uus riigipitsat.

Riigivapi seadus tõi kaasa ka esimese põhiseadusliku kohtuvaidluse Eestis. Seadus määras, et riigipitsat on hoiul riigisekretäri käes. Vabariigi President sellega ei nõustunud ja pöördus Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus jättis presidendi taotluse rahuldamata ja andis õiguse seadusandjale.

2008. aasta augustis, Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuul jõudis esimene riigipitsat taas riigisekretäri kätte hoiule. Täna on sellel pitsatil ajalooline väärtus. Alates 11. novembrist 2008, mil möödus 90 aastat Riigikantselei asutamisest, säilitatakse teda Stenbocki maja Riigipitsati saalis.