Kaasamine ja mõjude hindamine

Valitsus kinnitas 29. detsembri 2011 istungil „Kaasamise hea tava". Kaasamise hea tava eesmärk on anda selgemad juhised kaasamise planeerimise ja korraldamise kohta ning ühtlustada valitsusasutuste kaasamispraktika kvaliteeti. Kaasamise laiem eesmärk on suurendada otsuste tegemise läbipaistvust ja valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega.

Kaasamine tähendab otsuste tegemisel huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm. Dokumendis on sõnastatud juhised huvirühmade vastavaks teavitamiseks ja avaliku konsulteerimise korraldamiseks. Viimase osas peab ministeerium kaasama huvirühmi otsuse ettevalmistamisse, esitama neile eelnõu arvamuse avaldamiseks ning andma tagasisidet kogutud arvamuste arvestamise kohta.

Kaasamise head tava rakendatakse poliitikaalgatuste ettevalmistamise käigus, milleks võivad olla nii Riigikogu, valitsuse kui ka ministri õigusakti eelnõu ettevalmistamine, samuti arengukava ettevalmistamine, aga ka muud liiki poliitikaalgatused, milles valitsusväliste osalistega konsulteerimine on tähtis vaatamata sellele, kas otsus tehakse õigusliku tähendusega vormis või mitte.

Kaasamise hea tava väljatöötamise aluseks on valitsuse reglement ja valitsuse tegevusprogramm. Arvesse on võetud Riigikogu kinnitatud õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018 (ÕPA) sätestatud huvirühmade kaasamise nõuet seaduseelnõude väljatöötamise protsessis.

Kord aastas, 2012. aastal erandkorras kord poolaastas, esitab Riigikantselei valitsusele ülevaate kaasamise hea tava rakendamise kohta.

Riigikantselei toel kaasatakse kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamisse kõik huvilised

Riigikantselei ja Kultuuriministeerium sõlmisid lepingu, mille eesmärk on teha koostööd „Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020" ettevalmistamise protsessis, mida Riigikantselei toetab 5500 euroga.

Lepingu järgi koostab Kultuuriministeerium nimetatud dokumendi avatud poliitikakujundamise ning kaasamise hea tava põhimõtteid silmas pidades ning loob selleks valitsusvälistele osapooltele võimaluse osaleda valdkonda puudutavates aruteludes ja dokumendi ettevalmistamises.

Valitsus kiitis Riigikantseleis ettevalmistatud „Kaasamise hea tava" heaks möödunud aasta 29. detsembril. Rahalise toetusega soovib Riigikantselei koguda häid praktikaid ning tõsta kaasamise kvaliteeti.