Riigikantselei » Euroopa Liit » Arhiiv » Rahvahääletuse eelsed avaliku arvamuse uuringud  

Uuendatud: 21.09.2010, kell 11:43

Eesti elanike suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga 2003


Rahvahääletuse tulemuse prognoosid vahemikul märts 2001 - augusti esimene pool 2003 - tabel EMORi arvamusküsitluste põhjal.

Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga vahemikul märts 2001 - juuli 2003 - graafik EMORi arvamusküsitluste põhjal.

Potentsiaalne osalemisaktiivsus Euroopa Liiduga ühinemist ostustaval rahvahääletusel vahemikul märts 2001 - aprill 2003 - graafik EMORi arvamusküsitluste põhjal.

 

Eesti elanike suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga 2000-2002


 

Eesti elanike hoiakud ja teadmised Euroopa Liidust detsembris 2001 - ES Turu-uuringute AS arvamusküsitluse kokkuvõte.

Eesti elanike hoiakud Euroopa Liidu suhtes juunis 2001 - ES Turu-uuringute AS arvamusküsitluse analüüs Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute instituudi töögrupilt.

Euroopa Liiduga liitumise alaste hoiakute muutused 1992 - 2002 - Eesti Eurouuringute Instituudi lühianalüüs (IES veebilehel)

 

Eesti elanike suhtumine Euroopa Liiduga ühinemisse vahemikul märts 2001 - detsember 2002 - graafik EMORi arvamusküsitluste põhjal.

 

Eesti elanike suhtumine Euroopa Liiduga ühinemisse vahemikul jaanuar 2000 - juuni 2002 - graafik EMORi arvamusküsitluste põhjal.

 

Eesti elanikud ja Euroopa Liit: Portreed 1998-2000



Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Polli avaliku arvamuse uuringute põhjal aastatest 1988-2000 koostati ülevaade Eestimaa elanikkonna suhtumistest Euroopa Liitu ning sellega seotud probleemidest nii regionaalsel kui ka suhtumiste gruppide (Euroopa Liiduga pooldajad, vastased ning arvamust mitte omavad) tasandil. Portreedes ei ole käsitletud suhtumiste trende, sest iga ajahetk vajab selget teadmist küsitlushetke sotsiaal-majanduslikust ning sise-ja välispoliitilisest taustast (näiteks presidendi valimine Venemaal, sõda Tšetšeenias, Kosovo pommitamine, korruptsiooniskandaal Euroopa Liidus, Euroopa Liidu teatud nõuete avalikustamine, teadasaamine Eestis jms). Valitud need ajahetked, mis iseloomustavad teatud arvamustüüpi esindavaid inimesi kõige selgepiirilisemalt.

Regionaalsete portreede puhul on toetutud aastal 2000 korraldatud küsitlusele, kus valim oli üle 2000 inimese ja mis võimaldas nii maakondlikul kui ka regionaalsel tasandil suhtumiste usaldusväärset selgitamist. Regulaarse, 1000 inimeselise valimi puhul on see aga piiratud.

Iga portree koosneb kahest osast: graafikutest ning tekstilisest lühikokkuvõttest.

Pooldajad
Vastased
Pole otsustanud
Tallinn
Tartu
Virumaa
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Põhja-Eesti


 

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava